KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 19.09.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-935 Haldusasi OÜ Madara 14 kaebus Maksu-

) § 61 lg-le 2 tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole, v.a juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist. Viidatud sätet tuleb sisustada selliselt, et täidetud ei pole olema üksnes formaalne nõue pöörduda maksukohustuslase poole, vaid maksuhaldur peab ikka sisuliselt üritama kõigepealt maksukohustuslaselt teavet saada. Kui maksukohustuslaselt teabe nõudmine kõigi seadusest tulenevate võimaluste ammendudes pole õnnestunud, siis alles tekib maksuhalduril õigus pöörduda kolmanda isiku poole. Vastupidisel juhul tähendaks see seda, et maksuhaldur saadab esimesel päeval küsimused maksukohuslasele ja kohe järgmisel päeval võib saata kirja kolmandale isikule, sest maksuhaldur on formaalselt täitnud kohustuse enne pöörduda maksukohuslase poole. Seesugune käitumine ei kohe kindlasti olnud seadusandja mõte ning selliselt ei saa viidatud normi sisustada. 5.

1. Käesoleval juhul vaidleb kaebaja põhimõtteliselt vastu maksuhalduri õigusele kaebaja vaba aega raisata. Kaebajal on põhiseadusest tulenevalt õigus oma vabale eneseteostamisele, mis hõlmab ka seda, et kaebaja ei pea oma vabast ajast kolmanda isikuna kusagil menetlustes osalema olukorras, kus haldusorgan pole varasemalt teinud kõik selleks, et soovitud infot muul viisil saada. Haldusorgani pöördumine kolmanda isiku poole ja kohustuste panemine kolmandale isikule ei saa olla mugavusotsustus ning selline otsus peab olema selgelt jälgitav. Sealjuures peab olema tuvastatav, kas haldusorgan on endast teinud piisavalt, et saada vajaminevat infot maksukohustuslaselt endalt. 5.
2. Kaebajale teadaolevalt on maksukohustuslane pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse ja vaidlustanud maksuameti haldusakti. Seega ei saa öelda hetkel, et maksukohustusane ei tee maksuametiga koostööd. Praegusel juhul ei ole selge, kas maksuameti poolt maksukohustuslasele antud korraldus on õiguspärane või mitte, kuivõrd seda kontrollibki kohus. Kaebajalt kui kolmandalt isikult teabe nõudmiseks tekib maksuhalduril õigus alles siis, kui maksukohustuslasele tehtud korraldus jääb jõusse ja kui maksukohustuslane ei vasta haldusaktis toodud küsimustele ega esita nõutud teavet. Vastustaja seisukoht
3. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebuses vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja põhjendab enda seisukohti järgmiselt. 2

§ 61

lg 2 kehtestab reegli, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole. Sama nõue kehtib kolmandatelt isikutelt dokumentide nõudmise korral (

§ 62lg 1).

Vastustaja kirjalikule vastusele lisatud tõenditest nähtub, et OÜ-le Kalda tee 32 on tehtud korraldus teabe saamiseks ning temalt on küsitud informatsiooni ka kaebajaga tehtud tehingute kohta. Sellega oli

§ 61

lg-s 2 sätestatud eeldus, st küsida esmalt teavet ja dokumente maksukohustuslaselt, täidetud ning maksuhalduril oli õigus teha korraldus teabe ja dokumentide nõudmiseks kaebajale kui kolmandale isikule. 6.2.

§ 61

lg 2 alusel kolmanda isiku poole pöördumine ei eelda, et maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide nõudmine peaks olema tingimata ebaõnnestunud, vaid nimetatud säte välistab üksnes selle, et maksuhaldur jätab teabe ja dokumendid maksukohustuslaselt eelnevalt üldse nõudmata. Kui maksuhaldur on esmalt küsinud teavet ja dokumente kontrollitavalt maksukohustuslaselt ning viimane talle pandud kohustuse täidab, võib maksuhalduril langeda ära vajadus pöörduda samas küsimuses kolmandate isikute poole. Kui aga maksukohustuslane jätab korralduse täitmata (muuhulgas nt seda vaidlustades) või maksuhaldur peab vajalikuks tema väiteid ja esitatud tõendeid kontrollida, siis on maksuhalduril õigus pöörduda kolmandate isikute poole. 6.

1. Vastustaja hinnangul ei ole kaebuses esitatud ühtegi arvestatavat argumenti ning sellest nähtub üksnes kaebaja soovimatus maksuhalduri õiguspärast nõuet täita. Maksuhalduril on seadusest tulenev õigus maksumenetluses kolmandatelt isikutelt teavet ja dokumente nõuda. Kaebusest ei nähtu, et kaebajal esineks õiguslik alus maksuhaldurile teabe ja seletuste andmisest keelduda. 6.
2. Vastustaja arvates on alust järeldada, et kaebuse esitamise eesmärgiks oli üksnes OÜ Kalda tee 32 maksukontrolli läbiviimise takistamine. Olukorras, kus nii kaebaja kui ka kontrollitava maksukohustuslase seaduslik esindaja on sama, ei saa tõsiseltvõetavaks pidada kaebuses esitatud seisukohta, nagu peaks kaebajale olema selgelt jälgitav ja tuvastatav, kas haldusorgan on endast teinud piisavalt, et saada vajaminevat infot maksukohustuslaselt endalt. Käesoleval juhul on kaebaja teadlik maksumenetluses toimuvast. Arvestatav pole ka kaebaja viide sellele, et OÜ Kalda tee 32 on talle tehtud korralduse vaidlustanud. Nimetatud asjaolu ei tähenda, et maksuhalduril puuduks õigus kontrolli jätkata ja täiendavaid toiminguid teha. Lisaks märgib vastustaja, et info OÜ Kalda tee 32 poolt korralduse vaidlustamisest on alusetu ja tugineb üksnes kaebaja esindaja väitel. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Käesolevas haldusasjas vaidlustab kaebaja MTA 20.03.2025 korraldust, millega kohustati kaebajat andma teavet ja esitama dokumente kontrollperioodil märts–september
4. a kaebaja ja OÜ Kalda tee 32 vahel toimunud majandustehingute kohta. Seega on vaidluse keskseks küsimuseks, kas MTA-l oli õigus kohustada kaebajat kui maksumenetluses menetlusvälist isikut teavet andma ja dokumente esitama ning kas kaebuses vaidlustatud korraldus on õiguspärane.
5. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
6. Vaidlustatud korralduse kohaselt on korralduse õiguslike alustena märgitud

§ 46, § 55 3 lg 1 p-d 2 ja 4, § 61 lg-d 1 ja 3 ning § 62 lg-d 1 ja 3.

10. Maksuhalduri ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (

§ 10lg 2).

Maksuhaldur viib maksumenetlust läbi kooskõlas

-ga, kohaldades muu hulgas

§-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet.

§ 11

kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1). Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude 3

§ 46

lg 1 kohaselt annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte ning maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse HMS-is sätestatust, kui

-s või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 46

sätestab maksuhalduri haldusaktidele esitatavad nõuded ning käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu vaidlust nende nõuete täitmise üle. 12.

§ 553

lg 1 p-de 2 ja 4 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumente ning saada maksukontrolli läbiviimisel maksukohustuslaselt või tema määratud isikult, teistelt isikutelt ning asutustelt teavet ja seletusi.

§ 61

lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sh krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vastavalt

§ 61

lg-le 3 annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks

§-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt

§-s 50 sätestatule. 13.

§ 62

lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist, kusjuures kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib sama seaduse § 61 lg-s 2 sätestatud piirang. Vastavalt

§ 61

lg-le 2 tuleb maksuhalduril enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning

§ 72lg 5 p-s 6 sätestatud juhul.

1. Käesoleva haldusasja asjaolude kohaselt alustas vastustaja 24.10.2024 korraldusega nr 12.2-3/065214-1 maksukohustuslase, st OÜ Kalda tee 32, maksukontrolli perioodil märts– september
2. a KMD-s ja TuMS § 48-52 alusel deklareeritud andmete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse üle. Kaebuses vaidlustatud korralduses on kaebajale selgitatud, et maksukohustuslase maksukontrolliga on alustatud 24.10.2024 korralduse alusel. Sealjuures on kaebuses vaidlustatud korralduses selgitatud sedagi, et maksukohustuslase maksukontrolli käigus on selgunud, et kaebaja on soetanud maksukohustuslaselt korteriomandi asukohaga Keemia 11-48, Tallinn ning notariaalakti kohaselt kohustub ostja tasuma müügihinnast 183 300 eurot müüja kontole hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Vaidlustatud korralduse põhjenduste kohaselt ei ole maksukohustuslane korteriomandi müügilepingut puudutavate asjaolude kohta rohkem teavet andnud ega dokumente esitanud, mistõttu kohustati kaebaja esindusõiguslikku isikut esitama kontrollperioodil märts–september
3. a kaebaja ja maksukohustuslase vahel toimunud majandustehingute kohta teavet ja dokumente. Kaebaja ei ole vastu vaielnud korralduses kajastatud faktilistele asjaoludele tema ja äriühingu vahel toimunud majandustehingute kohta. Samuti ei väida kaebaja, et vaidlustatud korralduses puuduksid selgitused temalt nõutava teabe ja dokumentidega seosest läbiviidava maksukontrolliga. Ka kohtule on korraldusest nähtuvalt ilmselge, miks ja millega seoses kaebajalt teavet ja dokumente nõuti, seega on kohtu hinnangul maksuhaldur täitnud kaebuses vaidlustatud korralduses haldusakti põhjendamise üldised nõuded.
4. Kaebaja leiab, et temalt on võimalik teavet küsida üksnes siis, kui vastustaja on teavet küsinud esmalt maksukohustuslaselt ja juhul, kui maksukohustuslaselt teabe nõudmine kõigi seadusest tulenevate võimaluste ammendudes pole õnnestunud. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmiseks ei pea maksuhaldur olema eelnevalt ammendanud kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente 4

§ 61

lg 2 järgi ei eelda kolmanda isiku poole pöördumine, et maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide nõudmine peaks olema tingimata ebaõnnestunud, vaid nimetatud säte välistab üksnes selle, et maksuhaldur võiks jätta teabe ja dokumendid maksukohustuslaselt eelnevalt üldse nõudmata (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-22-307, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2025 määrus nr 3-25-946, p 8). Maksustamisel tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalike tõendite kogumine on maksumenetluses ajakriitilise tähtsusega (nt maksude määramise aegumistähtaegadest ja maksukohustuslaste tegevusest maksude ebaõige tasumise varjamisel), mistõttu ei saa maksuhaldurilt nõuda ebaefektiivsete meetmete rakendamist olukorras, kus maksuhalduril on õiguspäraselt võimalik saada maksukontrolli lõpuleviimiseks vajalikud andmed muul viisil. 16. Praegusel juhul on kaebuse asjaoludest lähtuvalt maksuhaldur pöördunud kaebaja kui kolmanda isiku poole, kellega maksukohustuslane on sõlminud kinnisasja võõrandamislepingu ning sellest tulenevalt võis maksuhaldur mõistlikult eeldada kaebajal vastava tehinguga seotud teabe ja dokumentide olemasolu. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et pöördus maksukohustuslase poole 24.10.2024 korralduse koostamise järgselt ka 28.02.2025 korraldusega, millega nõudis maksukohustuslaelt täiendavat teavet kaebajaga sõlmitud müügitehingu kohta (vt dtl 29–34, 28.02.2025 korralduse p-d 6 ja 10). Seega oli kaebuses vaidlustatud korralduse tegemise hetkeks täidetud

§ 61

lg-s2 tulenev eeldus, sest vastustaja pöördus kaebajalt kui kolmanda isikult teabe ja dokumentide saamise eelselt esialgu maksukohustuslase poole. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kui maksuhaldur on küsinud esmalt teavet maksukohustuslaselt ning maksukohustuslane kohustuse täidab, võib maksuhalduril langeda ära vajadus samas küsimuses kolmanda isiku poole. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esinenud, sest vastustaja on vaidlustatud korralduses selgitanud, et vastustaja ei ole saanud kaebaja ja maksukohustuslase vahel toimunud majandustehingu kohta teavet ning kohtul puudub alus vastustaja väidetes kahelda. Lisaks nähtub kohtule, et vastustaja on küsinud maksukohustuslaselt kontrollperioodil toimunud majandustehingute kohta teavet ja dokumente nii 24.10.2024 korralduses kui ka 28.02.2025 korralduses. Seega ei saa sellises olukorras nõustuda kaebaja väitega, et haldusorgan ei ole teinud piisavalt, et teavet ja dokumente saada esmalt maksukohustuslaselt. Lisaks nõustub kohus vastustajaga selles, et kuna nii maksukohustuslase kui ka kaebaja seaduslikuks esindajaks on sama füüsiline isik, pidi kaebaja tema seadusliku esindaja kaudu olema teadlik maksumenetluses toimuvast. Kuivõrd vastustaja on vaidlustatud korralduses kui ka kohtumenetluses selgitanud, et ei ole maksukohustuslaselt kaebajaga toimunud majandustehingu kohta teavet saanud, oli kaebajalt teabe ja dokumentide küsimine kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus leiab, et vastustaja ei nõudnud kaebajalt teavet meelevaldselt ega õigusvastaselt, vaid teabe saamine oli vajalik selgitamaks välja maksukohustuslase ja kaebaja vahel toimunud majandustehingutega seotud asjaolud ning maksuhaldur tegutses

§ 11lg-st 2 ja § 59 lg 1 teisest lausest tulenevat kaalutlusõigust järgides.

Asjaolu, et kaebaja ei ole põhimõtteliselt rahul sellega, et maksuhaldur temalt kui maksumenetluses menetlusväliselt isikult teavet küsib ning väidetavalt raiskab sellega kaebaja aega, ei muuda kaebuses vaidlustatud korraldust õigusvastaseks. 17. Kaebaja leiab, et kuna talle teadaolevalt on maksukohustuslane talle tehtud korralduse vaidlustanud, tulnuks maksuhalduril ära oodata kohtu seisukoht maksukohustuslasele tehtud korralduse õiguspärasuse küsimuses ning kohtu hinnangul õiguspärase korralduse korral oodata ära, kas maksukohustuslane korralduse täidab. Kohus kaebaja järeldusega ei nõustu ning peab kaebaja väiteid sarnaselt vastustajaga põhjendamatuks. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtute infosüsteemi andmetel puudub selline kohtuvaidlus, milles maksukohustuslane talle tehtud vastustaja korraldused vaidlustanud oleks, mistõttu on kaebaja väited sellise kohtumenetluse tulemuse äraootamisest alusetud. Kohus selgitab, et ka juhul, kui maksukohustuslane oleks vaidlustanud talle tehtud korraldused kohtumenetluses, siis ei omaks maksukontrolli jätkamise seisukohalt tähendust see, kas maksukohustuslane temalt nõutud teabe esitamise kohustuse täidab, kuivõrd

§ 61

lg 2 sellist eeldust ei sätesta ning viidatud norm ei keelaks kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist ka siis, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik, nt maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 5

§-s 46 toodud nõuetele ning vaidlustatud korralduses on järgitud haldusakti põhjendamise üldisi nõudeid, kuivõrd korralduses on selgitatud seost kontrolliobjekti ja nõutava teabe vahel. Korralduses on viidatud

§-s 64 sätestatud alustele, mil kaebajal on võimalik korralduse täitmisest keelduda, ning selgitatud korralduse täitmata jätmise tagajärgi, korralduse vaidlustamise võimalusi ning ka korralduse täitmise viisi. Samuti on vaidlustatud korraldus kooskõlas valitseva kohtupraktikaga ning korralduse andmisel oli täidetud

§ 61

lg-st 2 tulenev kohustus pöörduda maksumenetluses teabe ja dokumentide nõudmiseks maksukohustuslase poole.

1. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et MTA 20.03.2025 korraldus nr 12.2-3/065214-12 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Menetluskulud
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja on palunud jätta kohtukulud kaebaja kanda, ent ei ole kohtule esitanud enda menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtule nähtub, et vastustaja esindanud ennast ilma välise õigusabi kasutamiseta, mistõttu ei saa vastustajal menetluskulusid olla tekkinud. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 6