Obsah (4)

§ 175§ 180§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-16-4287 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4287 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista B.L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 153,60 (ükssada viiskümmend kolm eurot ja 60 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Robert Sprengki poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada B.L-il tasuda kaitsjatasu ositi 3 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 51,20 eurot. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700068078 ning selgitus: „B.L , 1-16-4287, kaitsjatasu osamakse“. Kui kaitsjatasu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Harju Maakohtu 23.09.2016 otsusega nr 1-16-4287 tunnistati B.L süüdi KarS § 381 lg 2 järgi ja põhikaristuseks mõisteti rahaline karistus 265 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 848 eurot. KarS § 75 lg 6 alusel jäeti 22.10.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus täitmisele pööramata. KarS § 491 lg 1 alusel mõisteti B.L-ile lisakaristusena ettevõtluskeeld 5 aastaks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.11.2016 otsusega Harju 3 Maakohtu 23.09.2016 otsuse osaliselt ja nimelt osas, millega maakohus jättis KarS § 74 lg 6 alusel täitmisele pööramata Harju Maakohtu 22.10.2012 otsusega B.L-ile mõistetud 2 aastase vangistuse ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega pööras KarS § 74 lg 6 alusel täitmisele Harju Maakohtu 22.10.2012 kohtuotsusega B.L-ile mõistetud 2 aastase vangistuse. B.L kannab nimetatud karistust alates 23.06.
2. Kinnipeetavat on 5 korral kriminaalkorras karistatud (neist kolm karistust on arhiveeritud), reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Käesolevat karistust kannab isik raamatupidamise kohustuse rikkumise (kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu) eest. Kinnipeetav toimepandud kuritegu ei tunnista, sest enda sõnul ei olnud temal kahte paberit esitada. Unustas paberid kuhugi ning 4-5 aasta pärast tuli see välja. Vägivaldsuse raskusaste on vähenenud. Varem on karistatud tapmise, ähvardamise, võimuesindaja solvamise, kehalise väärkohtlemise, vägistamise, rahapesu, kelmuse ja võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamise eest. Praegu on karistatud majandusalase süüteo toimepanemise eest. Majandusalased süüteod on ette planeeritud. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on varasemalt olnud konflikt ja praegu majandusliku kasu saamine. Kinnipeetav läbis ajavahemikul 17.01.-19.04.2018 sotsiaalprogrammi Õige hetk. Ajavahemikul 01.05.31.05.2018 töötas isik majandustöödel voodivarustuse taaskasutamise töötlemisel ning alates 25.09.2017 töötab üldkasutatavate ruumide koristajana. Alates 31.05.2018 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kinnipeetaval on korduvalt võimaldatud iseseisvalt külastada pangakontoreid, et tegeleda vajalike pangatoimingutega. Alates 17.06.2018 on isikul võimaldatud osaleda väljaspool vanglat xxxx koguduse jumalateenistustel. 04.07.2018 ja 14.09.2018 toimusid sotsiaalprogrammi Õige hetk jätkutegevuse vestlused. Isikuga polnud võimalik sisulist jätkutegevuse vestlust arendada, kuna ta pidevalt meelevaldselt viis jutu muudele teda huvitavatele teemadele. Isik on veendunud oma mõtteviiside ja hoiakute õigsuses. Sellest tulenevalt võib järeldada, et isik ei soovi enda juures mitte mingisuguseid muutusi teha, vaid tema arvates peavad kõik teised ennast muutma. Alates 19.07.2018 on isik registreeritud Töötukassas aktiivse tööotsijana, toimunud on korduvad külastused. Lisaks on kinnipeetaval võimaldatud käia lühiajalistel väljasõitudel, mille raames kohtus oma kasutütrega, et säilitada peresuhteid. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 6 kuud vangistust. Rahvastikuregistri andmetel omab kinnipeetav sissekirjutust xxxx linnaosas. Enne vangistust oli tal kindel elukoht xxxx aadressil xxxx, mida rentis isiku firma ning kus isik ise ka elas. Samuti olevat ta enda sõnul alates
3. aastast paralleelselt elanud ka kasutütre juures xxxx, aadressil xxxx. Isik soovib ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on 1-toalise korteriga, mida kasutab käesoleval ajal kasutütar K V, kes ei olnud nõus andma korteri omaniku andmeid ning lepingut eluruumi kasutamiseks tal esitada ei olnud, kuna ta elab korteris omanikuga tehtud kokkuleppe alusel. Kinnistusraamatu andmetel on eluruumi omanikuks O P, kellega telefonivestlusest selgus, et K V on luba antud korteris elada, lepingut sõlmitud ei ole. O P ei olnud teadlik, et B.L soovib tema korterisse vanglast vabanemise korral elama asuda, kuid andis siiski kriminaalhooldusametnikule telefoni teel nõusoleku, et B.L võib tema korteris elada. Kinnipeetav omab keskeriharidust (ehitus-spetsialist). Ta on õppinud ka kõrgemas xxxx (diplom välja võtmata). Isik on seotud mitme äriühinguga (isiku viimaste sõnade kohaselt kokku 28) ning lisaks 4 olnud mitme firma juhatuse liige. Isiku sõnul tegeles ta enne vangistust pankrotis firmade likvideerimisega. Lisaks on tal üle 30 aasta ehitustööde tegemise kogemusi. Kinnipeetav on elu jooksul töötanud erinevatel ametikohtadel. Käesoleval hetkel vabanedes kindel töökoht puudub. Kohtu poolt on lisakaristusena määratud ettevõtluskeeld 5 aastaks. Kriminaalhooldusametniku vestlusest K V selgus, et kinnipeetava sõbrad ja endised äripartnerid on nõus teda vajadusel tööga kindlustama, kuid konkreetseid töökohti ja ettevõtteid ta nimetada ei osanud. Isiku sõnul oli tal vabaduses sissetulek regulaarne. Väidetavalt ei ole tal olnud kunagi majanduslikke probleeme. Käesolev ja varasem kuritegu on sooritatud rahalise kasu saamise eesmärgil. Isik ise majandusliku kasu saamist ei tunnista. Kinnipeetav on peagi pensioniealine ning vabanedes on tal võimalik hakata saama pensioni. Varem on isikut korduvalt karistatud väärteokorras KarS § 218 lg 1 alusel. K-raha andmetel on 03.10.2018 seisuga isikul tasumata võlanõudeid 22 072 euro ulatuses. Vabanemisfondi on hoiustatud 17 eurot. Väidetavalt ei ole võlad tema omad või kui on, siis ta ei tunnista neid. Ütleb, et oma raha ta niisama heast peast ära ei anna. Varasemalt on taotlenud pankrotimenetluse alustamist, kuid vanglale teadaolevalt on isiku pankrotimenetlus käesoleval hetkel lõpetatud, kuid ta kaalub uue pankrotimenetluse alustamist. Kinnipeetav on abielus, kuid ei ela abikaasaga juba ammu koos. Abikaasa elab xxxx. Isikul on muust kooselust täiskasvanud tütar (L L), kellega tänasel päeval enam ei suhtle, kuna leiab, et tütrele tooks kriminaalse taustaga isaga suhtlemine probleeme. Suhted tütrega soovib ta taastada peale vabanemist. Varasemast kooselust on säilinud suhted kasutütar K V. Kasutütrega on suhted toetavad ning suhtlus toimub peamiselt telefonitsi. Isikut on varem karistatud elukaaslase J. V ähvardamise ja löömise eest. Suhtlusringkonda on kuulunud ka mitmed kriminaalse taustaga inimesed, kellega grupis on toime pandud rahapesu. Isik ennast mõjutatavaks ei pea. Korduvad väär- ja kuriteod viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Enda sõnul tarvitab isik alkoholi alates
4. eluaastast. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud alkoholisõltuvus. Viimati tarvitas isik alkoholi juunis
5. Isik leiab, et ei kuritarvita alkoholi, kuigi jõi iga päev õlut ning vahel ka viina. Enda alkoholi tarbimises probleemi ei näe ning midagi muuta ei kavatse. Korduvalt on isikut väärteokorras karistatud avaliku korra ja AS rikkumise eest, viimati
6. aastal. Väärteokorras on
7. aastal karistatud ka mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Tunnistab, et kunagi on alkoholijoobes toime pannud kehalise väärkohtlemise (endise elukaaslase suhtes), ent tegi peale seda omad järeldused ning peale seda on suutnud ennast kontrollida. Meditsiiniosakonna andmetel on
8. aastal proovinud kanepit ja
9. aasta alguses amfetamiini. Narkootikumide tarvitamisel ei ole seost toimepandud kuritegudega. Isiku sõnul on temal võimalik hakata taotlema ennetähtaegset vanaduspensioni.
10. aastal on isik süüdi mõistetud ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Peale seda vägivaldset käitumist esinenud ei ole. Probleemide lahendamise oskuse puudumisele viitab majandusalaste ja varavastaste kuritegude toimepanemine. Kinnipeetaval on raske mõista ja arvestada teiste inimeste seisukohti. Konkreetseid tulevikuplaane ja eesmärke isik välja ei toonud. Isik ise leiab, et tal pole kuritegelikke hoiakuid välja arenenud, kuid toimepandud teod näitavad pigem vastupidist. Vanglateenistuse ametnikesse suhtub isik üldiselt hästi. Samas kirjutab vanglale hulgaliselt taotluseid/märgukirju jms ning on viidanud ka, et teeb seda ametnike töökoormuse tõstmiseks. Kriminaalhooldusel olles pani toime uue kuriteo. Isik ei tunnista toimepandud kuritegu ja leiab, et selline tegevus ei ole kuritegelik. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 22%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 27% ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava B.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. 5 Juhul, kui kohus peab otstarbekaks B.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 23.06.
11. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata B.L-ile KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,7 sätestatud kohustused. B.L kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elama läheb ta kasutütre juurde xxxx nii kauaks, kuni tal on ettevõtluskeeld. xxxx on lihtsam hakkama saada, sest elu on seal odavam kui xxxx. Ta saab tööle xxxx. On umbes 30 firmat, milles tahetakse teda tööle võtta, kuid vangla ei pea neid firmasid usaldusväärseteks. Tal on garantiikiri xxxx OÜ-st, mis on xxxx, aga ta saab ka xxxx tööd teha. Ta hakkab eelarveid tegema. Seda, kas ta tunnistab ennast süüdi või ei tunnista, ta ei kommenteeri. Vangla iseloomustus talle ei meeldi. Ükski kuritegu ei ole kunagi olnud seotud alkoholiga. Isegi mitte 30 aastat tagasi ei olnud tal alkoholiga probleeme. Nii kaua, kui tal on alkoholikeeld, ta ka ei joo. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa B.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, B.L-i ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Robert Sprengk juhtis kohtuistungil tähelepanu tema poolt esitatud dokumentidele. B.L paigutati 30. mail avavanglasse. Vangla on leidnud, et kinnipeetava suhtes on alust arvata, et ta ei pane uusi õiguserikkumisi toime. B.L-ile on kohaldatud rida erinevaid soodustusi ja nendes käskkirjades on vangla põhjendanud soodustuste kohaldamist. Kaitsja on seisukohal, et ei ole alust arvata, et B.L jätkab kuritegude toimepanemist. Iseloomustuses on vangla hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski väga suureks. Vangla dokumendid on vastuolulised. B.L-il ei ole ühtegi distsiplinaarrikkumist, ta on läbinud kõik sotsiaalprogrammid ja osalenud vangla töös. Vabanemisel on tal olemas elukoht, on toetav inimene kasutütre näol. Tööandja on esitanud ka garantiikirja. Seega on B.L-i puhul täidetud kaks vabanemise eeldust, lisaks eeskujulik käitumine ja tuleviku väljavaated peale vabanemist. Tegemist oli majanduskuriteoga, talle on kohaldatud ärikeeld, seega majandustegevusega ta tegeleda ei saa ja ei ole ka võimalust toime panna majandusalaseid kuritegusid. Tema suhtumine ellu on muutunud. Kaitsja taotles B.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla, süüdimõistetu ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu B.L-i võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda olenemata asjaolust, et kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta mitmendat korda. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk, töötanud varem vangla majandustöödel ning käesoleval ajal töötab üldkasutatavate ruumide koristajana. Alates 31.05.2018 paikneb kinnipeetav avavanglaosakonnas ning tal on kolmel korral võimaldatud käia lühiajalistel väljasõitudel, mille raames külastas peresuhete säilimise eesmärgil kasutütart. Samuti on vangla kinnipeetava suhtes kohaldanud mitmeid 6 soodustusi. Eeltoodu viitab sellele, et kinnipeetav on asunud seaduskuulekale teele, olles juba muutunud ning motiveeritud edaspidigi käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on samuti head. Tal on vabanemisel kindel elukoht korteris, kus elab ka tema kasutütar. Korteri omanik ja kasutütar on nõus, et kinnipeetav vabanemisel korteris elama asub. Kinnipeetavale on töökoha garanteerinud xxxx OÜ. Kindel töökoht tagab kinnipeetavale igakuise sissetuleku, mis aitab tal majanduslikult hakkama saada olukorras, kus talle on kohtuotsusega lisakaristuseks mõistetud ettevõtluskeeld 5 aastaks. Iseloomustusest nähtub ka, et kinnipeetaval on võimalik taotleda eelpensioni, mis samuti tagaks talle kindla sissetuleku igakuiselt. Kuigi kinnipeetaval on vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud alkoholisõltuvus, mida isik ise ei tunnista, ei ole kuriteod seotud sõltuvusainete tarvitamisega. Vaatamata asjaolule, et kinnipeetav pani käesoleva kuriteo toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, tuleks kohtu hinnangul anda B.L-ile võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus B.L-ile katseaja kuni karistusaja lõpuni, s.o 23.06.2019, kuid mitte vähem kui 6 kuud ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2,4 ja 7 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Robert Sprengk, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 153,60 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 153,60 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

§ 180lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kaitsjatasu summas 153,60 eurot tasumise ositi 3 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda 51,20 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 75;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik