Obsah (4)

§ 119§ 121§ 203§ 187

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Mai

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 10.08.2025 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse. X.X.-i väitel kehtib vanglas uus helistamise korraldus, mille alusel saab helistada 60 minuti asemel 100 minutit, kuid talle seda võimalust pakutud ei ole. X.X.-i arvates peab ta saama helistada 100 minutit, et oleks tagatud võrdne kohtlemine. 2-l korral nädalas helistamise võimalus ei taga peresuhete säilitamist ega nende arendamist. Kaebajale on põhjustatud mittevaraline kahju inimväärikuse alandamisega ja tervise kahjustamisega.
2. Tartu Vangla jättis 16.10.
3. a otsusega nr 1-9/2-25/392-2 X.X.-i kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
4. X.X. esitas 14.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest. Kaebaja kordas vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse põhjendusi. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist ning märkis, et ta vajab riigi õigusabi.
5. Tartu Halduskohus tagastas 24.10.
6. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 21 alusel (resolutsiooni p 1); jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2); jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja suhtes oli vangla 07.02.

1. a käskkirja alusel kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemisega keelamist, mis lõpetati 13.08.
2. Vangla tõstis 04.05.2025 motivatsiooni korras kõikide kinnipeetavate kõnelimiite 40 minuti võrra. Vangla 16.10.
3. a otsusest ja kohtule esitatud kaebaja kõnelogist nähtub, et kaebaja sai kasutada võimalust helistada 100 minutit 60 minuti asemel. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et kõnelimiidi suurendamine tema suhtes ei kehtinud. Vangla selgitas 08.05.
4. a vastuskirjas nr 1-8/2-25/78-2, et kui kinnipeetavad panevad toime distsiplinaarrikkumise, langetatakse kõnelimiit ajaliselt tagasi 60 minutile. Seega ei saanud kaebaja eeldada, et vangla võimaldaks jätkata tal helistada 100 minutit ka siis, kui ta on toime pannud mõne rikkumise. Pärast kõnelimiidi tõstmist 100 minutile tuvastati esimene distsiplinaarrikkumise tunnustele vastav tegu kaebaja puhul 12.05.
5. Seega ei saa pidada motivatsiooni korras tõstetud kõnelimiidi langetamist tagasi 60 minuti peale vangla õigusvastaseks tegevuseks. Vangla tegevuses ei ole õigusvastasusele viitavaid tunnuseid ka kaebajale helistamise võimaluse tagamisel 2 korda nädalas 60 minuti jooksul, kuivõrd selline kohustus tuleneb vanglale kodukorrast ning kaebaja ei väitnud, et sellises määras helistamise võimalust talle ei tagatud. Kuna puudub alus hinnanguks, et vangla tegevus kaebajale helistamiseks antud lisaaja äravõtmisel oli õigusvastane, ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine tõenäoline. Vangla ei ole kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Kaebaja ei toonud esile, et tal jäänuks vangla tegevusest tingituna ära mõni oluline telefonikõne, mis põhjustanuks talle kahjulikke tagajärgi. Kaebajale oli mingil ajavahemikul tagatud ka suurem helistamise võimalus (kaebaja sai helistada 2 korda nädalas 100 minutit 60 minuti asemel). Seega ei saanud kõnelimiidi alandamine miinimumtasemeni kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebaja väide selle kohta, et 2 korda nädalas 60 minuti jooksul helistamise võimalus ei ole piisav, ei osuta võimalusele, et tema õigusi oleks intensiivselt riivatud. Asjaolu, et telefoni kasutamise võimalus on vanglas piiratud, on vangistusega paratamatult kaasnev ja sellega peab kaebaja arvestama. 2) Kuna kohus tagastas kaebuse, puudus vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 3) Kaebajal on ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus ning kohus on tema koostatud ja esitatud kaebusi korduvalt sisuliselt läbi vaadanud. Kaebaja esitatud avaldused on mahukad ja detailselt põhjendatud, seega on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi, mida ta ei suuda hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. Kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks jäeti rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. X.X. esitas 02.11.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 24.10.
7. a määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3 ning tema nõue rahuldada. Kaebaja väitel ei saanud kohus tugineda kaebuse tagastamisel

§ 121lg 2 p-le 2¹.

Kaebaja ei saanud võimalust helistada 100 minutit, millega kadus tema 2 motivatsioon välismaailmaga suhtlemiseks. Kaebajal on alates

1. a purunenud 3 abielu, mille põhjuseks oli see, et vangla piiras pidevalt kaebaja suhtlust perega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu 24.10.
3. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale (I) ning seejärel halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 (II) ja 3 (III) peale. I 7.

§ 203

lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 203

lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

§ 187

lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

§ 187

lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Seega

§ 203

lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6 tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus tagastada läbivaatamatult, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.

1. Ringkonnakohus sedastab, et kuna Tartu Halduskohtu 24.10.
2. a määruse resolutsiooni p 2 peale, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata, halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse esitamist ette ei näe ning vastav kohtumäärus ei takista ka asja edasist menetlust, siis puudub kaebajal õigus esitada eelmärgitud osas ringkonnakohtule määruskaebust. Halduskohus ka märkis 24.10.
3. a määruse edasikaebamise korras, et määruskaebuse ringkonnakohtule võib esitada määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale.
4. Eelnevat arvestades ning lähtudes

§ 203

lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6, kuulub X.X.-i määruskaebus tagastamisele läbivaatamatult Tartu Halduskohtu 24.10.

1. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale. II
2. Tartu Halduskohus tagastas 24.10.
3. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse

§ 121

lg 2 p 2¹ alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus leidis, et kaebaja kaebusel ei ole eduväljavaateid ning vangla ei ole kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi taolist väidet, mis annaks aluse eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks. Kaebaja märgib määruskaebuses üksnes üldsõnaliselt, et halduskohus ei saa kaebust

§ 121lg 2 p 2¹ 3 alusel tagastada.

Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks kaebuse tagastanud valesti. Kaebaja väide on põhjendamatu.

1. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 24.10.
2. a määruse resolutsiooni p-i 1 muutmata. III
3. Tartu Halduskohus jättis 24.10.
4. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Kaebaja ei ole määruskaebuses esitatud ühtegi sisulist väidet, mis annaks aluse eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks.

1. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 24.10.
2. a määruse resolutsiooni p-i 3 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4