← Eesti

3-25-1077/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

  1. november 2025, Tartu 3-25-1077 X.X.-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks algatada ümberpaigutamise menetlus Tartu Halduskohtu
  2. mai
  3. a määrus Tartu Halduskohtu
  4. oktoobri
  5. a määrus X.X.-i määruskaebused Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja / kaebaja – X.X. RESOLUTSIOON
  6. Tagastada määruskaebused Tartu Halduskohtu
  7. mai
  8. a määruse ja
  9. oktoobri
  10. a määruse peale.
  11. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
  13. märtsi
  14. a otsuse nr 6-7/225/410-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks otsustada asi uuesti ja lubada tal viibida Tallinna või Viru Vanglas.
  15. Halduskohus võttis
  16. aprilli
  17. a määrusega kaebuse menetlusse ja määras Tartu Vanglale kaebusele vastuse esitamise tähtajaks
  18. mai
  19. Tartu Vangla esitas seejärel halduskohtule taotluse, milles palus pikendada kaebusele vastamise tähtaega.
  20. Halduskohus rahuldas
  21. mai
  22. a määrusega Tartu Vangla taotluse ja pikendas kaebusele vastuse esitamise tähtaega.
  23. X.X. esitas
  24. oktoobril 2025 halduskohtule kaebuse täienduse, mis sisaldas avaldust halduskohtu kohtuniku taandamiseks.
  25. Tartu Halduskohtu esimees jättis
  26. oktoobri
  27. a määrusega X.X.-i avalduse kohtuniku taandamiseks rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  28. X.X. esitas
  29. septembril 2025 ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
  30. mai
  31. a määruse peale. Kaebaja taotleb riigi õigusabi ja avalduse halduskohtu kohtuniku taandamiseks.
  32. X.X. esitas
  33. novembril 2025 ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
  34. oktoobri
  35. a määruse peale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  36. Määruskaebused tuleb tagastada.
  37. X.X. vaidlustab Tartu Halduskohtu
  38. mai
  39. a määrust, millega halduskohus rahuldas Tartu Vangla taotluse ja pikendas kaebusele kirjaliku vastuse esitamise tähtaega kuni
  40. juunini
  41. Lisaks vaidlustab X.X. halduskohtu
  42. oktoobri
  43. a määrust, millega halduskohtu esimees jättis X.X.-i avalduse kohtuniku taandamiseks rahuldamata.
  44. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1 sätestab, et halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Tartu Halduskohtu
  45. mai
  46. a määruse vaidlustamine ja ka
  47. oktoobri
  48. a määruse vaidlustamine ei ole seaduse järgi lubatud. Halduskohus pikendas
  49. mai
  50. a määrusega HKMS § 69 lg 1 alusel haldusasjas nr 3-25-1077 kaebusele kirjaliku vastuse esitamiseks määratud tähtaega. Tegemist on oma sisult kohtu korraldusliku määrusega, mis ei ole edasi kaevatav. Samuti ei ole edasi kaevatav
  51. oktoobri
  52. a määrus, millega halduskohtu esimees jättis rahuldamata avalduse kohtuniku taandamiseks. Halduskohus on ka ise mõlema määruse edasikaebekorda õigesti märkinud, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Eeltoodu alusel kuuluvad määruskaebused tagastamisele vastavalt HKMS §-le 203 lg 2 ja §-le 187 lg 3 p 6, kuna X.X.-il ei ole halduskohtu
  53. mai
  54. a määruse ja
  55. oktoobri
  56. a määruse vaidlustamiseks määruskaebuse esitamise õigust.
  57. Mis puudutab ringkonnakohtule esitatud halduskohtu kohtuniku taandamise avaldust, siis ka seda ei lahenda ringkonnakohus halduskohtu lahendi peale edasikaebamise korras. HKMS § 13 lg 1 järgi kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 23–
  58. TsMS § 24 lg 2 kohaselt tuleb kohtuniku taandamise avaldus esitada kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. TsMS § 24 lg 3 sätestab, et taandamise alust tuleb avalduses põhistada.
  59. X.X. esitas esimeses määruskaebuses riigi õigusabi taotluse, mida ringkonnakohus tõlgendab kui määruskaebemenetluses riigi õigusabi määramise taotlust. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. 2 Kaebaja on käesolevas haldusasjas iseseisvalt esitanud kaebuse halduskohtule, määruskaebuse ringkonnakohtule ja erinevaid avaldusi kohtutele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja ka eelnevalt esitanud kohtutele hulgaliselt kaebusi ja edasikaebusi, mistõttu ei ole tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Juriidiliste eriteadmiste puudumine ei tähenda seda, et kaebaja ei oleks võimeline iseseisvalt enda õigusi kaitsma. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.