) § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja loobus kohtuistungil hagist kostja II vastu. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus võtab hagist kostja II vastu loobumise vastu ja lõpetab selles osas tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. 4
näeb ette, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.
lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
lg 3 sätestab, et kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus leiab, et ei esine
Kohtukutse 14.10.2025. a kohtuistungile oli kostjatele seaduse kohaselt aegsasti kätte toimetatud. Kostjad ei olnud andnud teada, et nad on nõus kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega nende osavõtuta. Kohtukutses oli selgitatud kostjatele istungilt puudumise tagajärgi. Kostjad ei põhistanud ka, et esines mingi mõjuv põhjus, mis takistas neil istungile ilmuda.
lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Istungi toimumise päeval, vahetult enne istungi alustamist teatas kostjate seaduslik esindaja Heiti Salumets kohtuistungisekretärile telefonitsi, et ta oli istungi ära unustanud, mida ei saa lugeda
Järgneval päeval teatas kostjate esindaja kohtule, et ei saanud istungile ilmuda, kuna oli lapsega kodus haiguslehel. Esiteks on kostjate esindaja nimetatud põhjendus vastuolus eelneval päeval esitatud põhjendusega, samuti ei esitanud kostjate esindaja oma mitteilmumise väidete põhistamiseks tõendeid, sh ei teinud seda ka kohtu antud täiendava tähtaja jooksul. Kohus leiab, et hagi kostja I vastu on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagi on võimalik hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada.
Kostjad ei ole hagile sisuliselt vastanud ega ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile ja
lg 1 alusel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi kostja I vastu võla ja viivise nõudes. Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja põhivõla summas 1708 eurot ja
kohaselt viivise põhivõlalt kohtuotsuse tegemise aja seisuga kindla summana ning edasiulatuvalt protsendina põhinõudelt kuni selle täitmiseni. Hageja on arvestanud hagi esitamise, s.o 10.03.
kohaselt märgib kohus kohtuotsuses ja menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja oli esitanud hagiavalduses oma nõuded kostjate vastu alternatiivselt, esmaselt kostja I vastu ja alternatiivselt kostja II vastu. Kohus lõpetab kostja II vastu esitatud nõude osas menetluse, kuna hageja loobus hagist kostja II vastu. Kostja I vastu esitatud hagi rahuldab kohus tagaseljaotsusega. Arvestades asjaolusid leiab kohus, et
lg 2 alusel tuleb kostja II vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud jätta hageja kanda ja kostja I vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud
10. Vastavalt
lg-le 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses ja menetlust lõpetavas määruses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohtule ei ole teada, et kostjatel oleks selle menetluse raames tekkinud menetluskulusid. Hageja teatel on tema menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv. Hageja on tasunud menetluses alternatiivsetelt nõuetelt riigilõivu kokku summas 350 eurot, sh 65 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja 285 eurot täiendavalt hagi esitamisel. Riigilõivu on tasutud seaduses sätestatud määras, lähtudes hagihinnast. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjal I hüvitada hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 175 eurot. Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja menetluskuluna 175 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.