Obsah (5)

§ 37§ 45§ 120§ 121§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2821 Määruse kuupäev 26.09.2025 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seo

) § § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Edasikaebamise kord Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja saadetakse teadmiseks Tartu Vanglale. ASJAOLUD

1. Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg (kaebaja) esitas 27.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise 5000 euro väljamõistmist. Kaebajale põhjustatud mittevaraline kahju seisneb väärikuse alandamises, mille eest ta nõuab 2500 euro suurust hüvitist, ning tervise kahjustamises, mille eest ta nõuab samuti 2500 eurot. Kaebuse kohaselt provotseeris 18.06.2025 valvur tahtlikult kaebajat selliselt, et tal tekkis agressiivsus- ja paanikahoog. Kahju tekitamise alustena on kaebuses kirjeldatud järgmised asjaolud: - üleliigse jõu kasutamine; kaebaja tervise kahjustamine ja valu põhjustamine (ametnik surus kahe põlvega kaebaja haigele seljale, mis põhjustas valu ja raskendas hingamist, kuna tal on astma); arstiabita jätmine (ei kutsutud koheselt abi ja valetati, et seda tehti); ametniku teadlik provokatiivne käitumine (ametnikul oli teada, kuidas kaebaja tavapärane päevakava välja näeb, aga vangivalvur tegi tema provotseerimiseks oma plaani ja keelas kaebajale jalutuskäigu ja arvutiruumi kasutamise); 3-25-2821 - ei lubatud jalutuskäigule (1 h päevas värskes õhus viibimist on igale kinnipeetavale ette nähtud); ei lubatud arvutiruumi kasutada (arvutiruum oli vaba); kaebaja paigutati enda koduüksusest Tartu Vangla kainestus- ja arestiosakonda; kaebaja paigutati kambrisse, kus vedeles põrandal žiletitera, mille ta meedikuga vesteldes toiduluugist välja viskas.
2. Tartu Vangla esitas vastusena kohtunõudele S. Grossbergi kahjunõude nr 2-25/2-2/7757 koos selle lisadega 2–5 ning Tartu Vangla 26.08.
3. a otsuse nr 1-9/2-25/298-6, millega jäeti kahjunõuded rahuldamata.
4. S. Grossberg esitas 16.09.2025 taotlused riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning riigi õigusabi saamiseks. KOHTU SEISUKOHT
5. Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 4).

Kohus selgitab, et hüvitamiskaebuse lahendamisel peab kohus hindama ka vangla tegevuse õiguspärasust. Seetõttu ei ole eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega lubatav (

§ 45lg 2).

5. Tulenevalt

§ 120

lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samadel alustel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. 6. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja 22.08.2025 haldusasjas nr 3-25-2768 kaebuse, milles ta nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et valvur kasutas 18.06.2025 tema suhtes üleliigset jõudu, kahjustas kaebaja tervist ja põhjustas valu, kui ametnik surus kahe põlvega kaebaja haigele seljale, kaebajale ei kutsutud koheselt arstiabi, ametnik provotseeris kaebajat, ei lubanud kaebajat jalutuskäigule ega kasutada tal arvutiruumi, kaebaja paigutati oma koduüksusest Tartu Vangla kainestus- ja arestiosakonda ning kaebaja paigutati kambrisse, kus vedeles põrandal žiletitera. Eelnevaga alandati kaebaja väärikust ja kahjustati kaebaja tervist. Seega on nii praeguses haldusasjas kui ka haldusasjas nr 3-25-2768 kaebuste nõuded ja kaebuse alusena välja toodud elulised asjaolud samad. Vaatamata sellele, et kohus on haldusasjas nr 3-25-2768 kaebuse tagastanud, ei ole kaebuse tagastamise määrus jõustunud ja kaebus haldusasjas nr 3-25-2768 on

§ 121

lg 1 p 3 tähenduses siiski kohtu menetluses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2025. a määrus asjas nr 3-25-300, p 11). Käesolevas kohtuasjas esitatud hilisem kaebus on korduv. Kui kaebaja soovib kaitsta kohtus oma õigusi, tuleb kaebajal seda teha haldusasja nr 3-25-2768 raames. 7.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2. Kaebaja on kohtule esitanud ka riigi õigusabi taotluse. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kohtu hinnangul on kaebaja iseseisvalt võimeline 3-25-2821 menetluses osalema, arvestades tema esitatud menetlusdokumente käesolevas asjas ja ka varasemat kogemust kohtumenetluses osalemises. Kaebaja väljendatud raskused ei ole sellised, mis õigustaksid riigi õigusabi andmist. Asjaolu, et kaebajal on kohtus suur hulk kaebuseid ning ta ei suuda iseseisvalt neid adekvaatselt hallata, ei anna iseseisvalt õigust riigi õigusabile. Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)