Obsah (5)

§ 113§ 402§ 4062§ 403§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Geidi Sile Kohtuasja number 2-25-12302 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2025, Tallinn Kohtuasi Bondora AS-i hagi Xi vastu rahalis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.07.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Mõista Xilt Bondora AS-i kasuks välja menetluskulud 485 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 2-25-12302 Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. Bondora AS ja kostja sõlmisid 02.06.2022 laenulepingu nr BL2823653, mille alusel sai kostja 3500 eurot laenu. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid 1311,43 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles. 2. Hageja nõuab põhivõla jäägi ja seadusjärgse viivise tasumist. Kostja sai laenu 3500 eurot ja on teinud tagasimakseid 1311,43 eurot. Hageja on arvestanud kõik maksed põhivõla katteks, mille tulemusena on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga kokku 2188,57 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista 30.07.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 424,28 eurot ning edasiulatuva viisise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

1. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 01.09.
2. Kostja palub kohtule 01.09.2025 saadetud e-kirjas, et kõik dokumendid vaadataks läbi ja suunataks tema kohtutäiturile, kuna praegusel ajal on just see viis võlgade tasumiseks nii kostja kui ka võlausaldajate jaoks kõige mugavam ja teostatavam. Kostja palgast arvestatakse igakuiselt maha 20% kogu töötasust, mis võimaldab tal elada miinimumpalga piiril ning samas tasuda võlgu automaatselt, ilma et see tooks kaasa kaotusi või kahjusid kostja ega tema ettevõtete poolelt.
3. Kohus selgitas 29.09.2025 elektronkirjaga kostjale õiguslikku olukorda ning palus esimesel võimalusel teatada, kas ta peab hageja nõuet põhjendatuks ning on valmis seda täitma, sellisel juhul saab kohus vaidluse lahendada õigeksvõtul põhineva otsusega ilma kohtuistungit pidamata.
4. Kuna kostja kohtu kirjale ei vastanud, andis kohus 13.10.2025 kostjale tähtaja hageja menetluskuludele vastuväidete esitamiseks kuni 21.10.2025 ning teatas lahendi tegemise aja. Kostja kohtunõudele ega hagile sisuliselt vastanud ei ole.
5. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad ta menetluskulud riigilõivust (385 eurot) ja lepingulise esindaja kulust (100 eurot). Hageja ei taotle menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist. Hageja taotleb hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt arvestatava viivise kostjalt väljamõistmist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Maakohus rahuldab hageja nõude täies ulatuses. 2/4 2-25-12302
7. Hageja ja kostja sõlmisid 02.06.2022 laenulepingu, mille alusel kostja sai 3500 eurot laenu (dtl 8-28). Laen on kostjale välja makstud lepingu sõlmimise päeval (dtl 29). Laen tuli tagasi maksta 60 osamaksega vastavalt graafikule (dtl 30-32). Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust, edastas hageja 09.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 08.12.2023 (dtl 33-35). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 11.12.2023 avaldusega erakorraliselt üles (dtl 36-38).
8. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. 10. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele).

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 37,56% (dtl 44). Sarnase tulemuse annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator (37,91%). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

1. Kostja on teinud tagasimakseid summas 1311,43 eurot. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 2188,57 eurot. Arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 3500 – 1311,43 = 2188,
2. Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista 30.07.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 424,28 eurot ning edasiulatuva viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

12. Hageja on piiranud oma nõude põhivõla ja seadusjärgse viivitusintressi tasumise nõudega. Hageja ei nõua kasutusintressi, lepingujärgsete tasude (lepingu sõlmimise tasu, haldustasu) ega sissenõudmiskulude maksmist. Seetõttu ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontroll käesolevas asjas vajalik. Hageja nõue vastab sellele, mis tal oleks isegi juhul, kui vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks rikutud (

§ 4034 lg 7).

13. Maakohus mõistab

§ 108

lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 2188,57 eurot. Lepingu ülesütlemine 11.12.2023 avaldusega oli kehtiv, kuna kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme osamaksega ning kostjat oli varasema kirjaga hoiatatud lepingu ülesütlemise eest. Ülesütlemine oli kooskõlas lepingu punktiga 13.2.1 ja

§-ga

2. Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja ja viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.12.2023 (lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast). Hagiavalduse esitamise (s.o 30.07.2025) seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 424,28 eurot. Maakohus ei tuvastanud hageja viivisearvestuses vigu (dtl 48). Hageja on nõudnud alates hagiavalduse esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. See nõue on kooskõlas Ts

MS §-ga 367 ning kohus rahuldab ka selle. Menetluskulud

1. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu ja õigusabikulu kostjalt väljamõistmist ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seaduses ettenähtud ulatuses.
2. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust (385 eurot) ja lepingulise esindaja kuludest (100 eurot). Hageja taotleb kostja 3/4 2-25-12302 kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Kostja menetluses ei osalenud ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole.
3. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 385 eurot, mis vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
4. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist summas 100 eurot (ilma käibemaksuta), s.o fikseeritud tasu hagi koostamise eest. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud.
5. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 385 + 100 = 485 eurot. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda välja mõistetud menetluskuludelt hagejale viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 4/4