Obsah (16)

§ 444§ 468§ 630§ 633§ 415§ 178§ 187§ 407§ 436§ 367§ 173§ 162§ 163§ 177§ 174§ 138

2-25-4949 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Priit Palmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2025 Tallinn, kohtukantselei kaudu Tsiviila

§ 444lg.3).

9. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468

lg 1 p.2) Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (

§ 630lg.1, § 632 lg.1).

Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (

§ 633lg.1).

1 2-25-4949 Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg.1).

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Kohtu selgitused 1. Kooskõlas

§ 407

lg.1 ja 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja on esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus asjas tagseljaotsuse. 2. Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg.3).

RKTKm 3-2-1-129-14 p.11 sedastatud selgituse kohaselt on kolleegium varem märkinud, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva

§ 444

lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15). 3. Kuigi kohus ei esita tulenevalt

§ 444lg.3 tagaseljaotsuses kirjeldavat ja põhjendavat osa, selgitab kohus järgmist.

1. Euroopa Kohus on otsustanud, et liikmesriikidel on kohustus tagada isikutele tõhusad liidu õigusest tulenevad õigused. Selle kohustusega on hõlmatud eelkõige direktiivist 93/13 tulenevad õigused. Liikmesriigi kohtu kohustust kontrollida omal algatusel, ega lepingutingimused pole ebaõiglased, õigustab tarbijatele pakutava kaitse aluseks oleva avaliku huvi olemus ja tähtsus. Seetõttu ei saa tagada lepingutingimuste võimaliku ebaõiglase laadi 2 2-25-4949 tõhusat kontrolli, kui kohtuotsuse seadusjõud oleks kohtulahenditel, millest ei nähtu, et selline kontroll on toimunud. Asjaomane kaitse on tagatud üksnes juhul, kui pädev kohus on vähemalt korra kontrollinud, ega vaidlusaluse lepingu tingimused pole ebaõiglased, ja et selle kontrolli käigus, mida on vähemalt kokkuvõtlikult põhjendatud, ei ilmnenud ebaõiglaste tingimuste olemasolu, ning et tarbijat on nõuetekohaselt teavitatud sellest, et kui ta ei esita apellatsioonkaebust riigisiseses õiguses sätestatud tähtaja jooksul, aegub tema õigus tugineda hiljem nende tingimuste võimalikule ebaõiglasele laadile (EKo, 07.11.2024, C 178/23, p d 36– 39 ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus on selgitanud, et need samad põhimõtted kohalduvad ka tarbijakrediidi sätetest, sh direktiivist 2008/48 tulenevate tarbijate õiguste puhul.
2. Riigikohus on rõhutanud, et kiirlaenusaajate vähese õigusteadlikkusese tõttu ei pruugi nad TsÜS § 86 alusel ette nähtud kaitset saada. Seetõttu soovitas Riigikohus astuda samme, tagamaks kiirlaenusaajate seaduslike õiguste kaitse (eelkõige ebaseaduslike kõrvalnõuete sissenõudmise vastu) ka kohtumenetluses, eriti kui võlgnik ise menetluses ei osale, sh tagaseljaotsuste ja maksekäsu kiirmenetluse puhul (RKTKm 05.03.2014, 3-2-1-186-13, p 25). Ringkonnakohus on olnud seisukohal, et kohtutel tuleb püüda järgida viidatud juhist ka nn jätkumenetlustes, sh maksejõuetus- ja täitemenetluses (TlnRnKm 28.03.2025, 2-24-1214, p 7.1).
3. Tarbijast võlgniku pankrotimenetluses peab kohus eelnevalt kirjeldatud kontrolli tegema samuti omal algatusel, eelkõige, kui võlausaldaja taotleb oma nõude tunnustamist üldises korras (st muul kui PankrS § 100³ lg 4 p 1 alusel) ja ka juhul, kui nõudele ei esitatud vastuväiteid. Nimetatud kohustus laieneb PankrS § 100³ lg 4 p 1 olukorrale, kui tarbijakrediidi lepingul rajaneva nõude alusdokumendina esitatud kohtulahendist ei nähtu nõude aluseks oleva tehingu tühisusele viitavate asjaolude kontrolli (TlnRnKm 28.03.2025, 2-24-1214, p 7.3).
4. Eelmises punktis viidatud kohtupraktika ja mõlema direktiiviga ei ole kooskõlas PankrS § 100³ lg 4 p 1 tõlgendus, mille kohaselt selle sätte alusel saab kohus ilma täiendava kontrollita lugeda kaitsmiseta tunnustatuks varasema jõustunud kohtulahendiga rahuldatud tarbijakrediidi lepingu tunnustele vastaval õigussuhtel rajaneva nõude, kui varasemast kohtulahendist ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud nõude aluseks oleva tehingu tühisuse aluste puudumist. Koostoimes PankrS § 100³ lg ga 1 tähendab see, et kohus kontrollib nii omal algatusel kui ka teiste menetlusosaliste (sh halduri) väidete alusel, kas tarbijakrediidi tunnustega nõude kohta esitatud kohtulahend kajastab piisavaid, st vähemalt kokkuvõtvaid põhjendusi. Kui neid põhjendusi kohtulahendist ei nähtu, tuleb kohtul samuti kas omal algatusel või teiste menetlusosaliste väidete alusel kontrollida lepingu kehtivust. Kui halduri esitatud andmetest ja dokumentidest ei nähtu kõik kontrolli aluseks vajalikud asjaolud, saab kohus kohustada võlausaldajat neid esitama ja selgitades talle ühtlasi, et kohtu nõutud andmete esitamata jätmise korral võib jääda vastav nõue võlausaldajate nimekirja kandmata (TlnRnKm 28.03.2025, 2-24-1214, p 7.4).
5. Eeltoodust tulenevalt ja vältimaks tagaseljaotsusega lahendatud tsiviilasja sisulist uuestimenetlemist võimalikus hilisemas maksejõuetusmenetluses osundab kohus järgmisele.
6. Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista laenulepingust nr 23-016507-VV tulenev võlgnevus kokku 9 846,09 eurot, millest põhiosa 7 731,49 eurot, intress 460,07 eurot ja viivis 1 654,53 eurot ning viivis põhioas nõudelt 17.900% aastas alates 01.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 770 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja esitas menetluse käigus kohtule ümberarvestuse, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista kokku 7124,21 eurot, millest 254,59 eurot on arvestatud VÕS § 94 lg.1 järgne intress ja ülejäänud summa 6869,62 eurot põhivõlg.
7. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastust ei esitanud. 3 2-25-4949
8. Kuivõrd hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ning kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
9. Hagiavalduse õiguslikku põhjendatuse kontrollimise käigus tuleb kohtul kontrollida ka lepingu kehtivust. Seega on kohtul kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest ning sel põhjusel on oluline, et hagiavalduses oleks välja toodud ka kõik asjaolud, mille alusel saaks kohus järeldada lepingu kehtivust. Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb tüüptingimusi käsitleda õiguse kohaldamise küsimusena, mille puhul ei ole kohus

§ 436

lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi poolte seisukohtadega seotud (RKTKo 3-2-1-113-11, p 62, RKTKm 3-2-1-21-17, p 23.4). Täiendavalt on Riigikohus korduvalt märkinud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (vt nt RKTKo 3 2 1-83-13, p 12; RKTKo 3 2 1-111-08, p 23; RKTKo 3-2-1-137-09, p 12).

1. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepingut eeldatakse, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Antud juhul ei saa vaidlust olla selle üle, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Vastavalt Riigikohtu selgitustele tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p 13), tuleb maakohtul omaalgatuslikult kontrollida, kas leping tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduv intressikokkulepe (VÕS § 403 4 lg 7) võib olla tühine.
2. Kohus on käesolevas menetluses nimetatud asjaolusid kontrollinud ning leidnud, et hageja on järginud lepingu sõlmimisel krediidikulukuse piirmäära, millest tulenevalt on leping kehtiv. Kohtu hinnangul on aga hageja rikkunud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, millest tulenevalt on tühine lepingus sätestatud intressikokkulepe.
3. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Riigikohtu tsiviilkolleegium on täpsustanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 403 4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098 p. 24). Vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
4. Eeltoodust tulenevalt on hagi õiguslikult põhjendaud osaliselt ning tuleb rahuldada hageja poolt esitatud ümberarvestuse ulatuses. Hagi on rahuldatud osas õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 100, § 101 lg.1,6, lg.2 ja § 113 lg.1 alusel. Hageja edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud

§ 367alusel ulatuses, mis on piiratud põhivõla summaga.

Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. 17. Tagaseljaotsusega hagi osaline rahuldamine on võimalik, kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt 4 2-25-4949 (TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-145432/8, p 23). Sellisel juhul on kohtul Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõike 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas

§ 407lõike 6 järgi rahuldamata (Tln

RnKo 19.06.2023, 2-22145432/8, p 23). Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 18.

§ 173

lg.1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 19. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (

§ 163lg.1).

Hageja hagiavalduses esitatud nõue oli 9846,09 eurot. Kohus pidas sellest õiguslikult põhjendatuks 7124,21 eurot. Seega rahuldas kohus hagi 72,35% ulatuses. 20. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 72,35% hageja menetluskuludest ja hagejalt kostja kasuks välja mõista 27,65% kostja menetluskuludest. 21.

§ 177

lg.1 p.1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 22.

§ 174

lg.1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega tuleb lugeda, et kostjal puuduvad hagejalt väljamõistetavad menetluskulud. Hageja on esitanud menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 770 eurot. 23. Kuivõrd kohus rahuldas hagi 72,35% ulatuses, tuleb kooskõlas

§ 138lg.2, § 139 lg.1, § 146 lg.1 p.3.

ja § 163 lg.1 kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 557,10 eurot (770x0,7235). 24. Juhindudes

§ 177

lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Priit Palmiste Kohtunik 5