MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-3170 Haldusasi X. Xi kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks toimetada

) § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohus andis kaebajale tähtaja, et teatada, kas ta on menetluse lõpetamisega nõus või soovib menetluse jätkamist selleks, et tuvastada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja varem vormistamata ja kätte toimetamata jätmise õigusvastasus. 8. Kaebaja teatas kohtule 09.10.2025, et soovib õigusvastasuse tuvastust. Kaebaja väitel on Tallinna Vangla pidevalt jätnud vormistamata lukustatud kambrisse paigutamise käskkirju. Kaebaja on pidanud vähemalt seitse korda tegema etteheite, et need asjad tuleb vormistada, kuid nagu käesolev asi näitab, siis ilma õigusvastasust tuvastamata jätkub senine käitumine. Vangla püüab käskkirju mitte ainult vormistamata jätta, vaid neid ka kätte toimetamata jätta. KOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (

§ 152

lg 2).

§ 152

lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetamise asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

1. Tallinna Vangla andis kohtule 02.10.2025 teada, et käskkiri, mille kättesaamise eesmärgil kaebaja kaebuse esitas, vormistati tagasiulatuvalt 30.09.2025 ja kaebaja sai selle kätte 02.10.
2. Seega on Tallinna Vangla kaebuses nõutud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kaebajale kätte toimetanud ja kaebuse eesmärk on saavutatud.
3. Kaebaja on taotlenud menetluse jätkamist selleks, et tuvastada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja varem vormistamata ja kätte toimetamata jätmise õigusvastasus. Kaebaja 09.10.2025 avalduses esitatud põhjendused viitavad sellele, et tal võib olla preventiivne huvi menetluse jätkamiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Preventiivne huvi tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib tõenäoliselt asuda varasema haldusakti või toiminguga sarnasel viisil uuesti rikkuma isiku õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või ebamõistlikult raske. Sealjuures ei piira varasema efektiivsema õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine kaebeõigust

§ 45lg 2 järgi (Riigikohtu 23.05.2025 määrus nr 3-24-797, p 25).

12. Kohus leiab, et menetluse jätkamine õigusvastasuse tuvastamise nõudega ei ole põhjendatud, sest praegusel juhul on kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamine võimalik läbi Tallinna Vangla 30.09.2025 käskkirja nr 1-25/1-2/267 vaidlustamise. Tegemist ei ole varasema efektiivsema õiguskaitsevahendiga, vaid sellise õiguskaitsevahendiga, mida kaebaja saab käesoleva määruse tegemise seisuga veel kasutada. Käskkirjas on selgitatud, et selle peale saab esitada vanglale vaide 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kaebaja sai käskkirja kätte 02.10.2025, mistõttu on kaebajal veel aega, et esitada Tallinna Vanglale vaie 30.09.2025 käskkirja nr 1-25/1-2/267 kehtetuks tunnistamiseks tulenevalt selle tagantjärele vormistamisest. Kui Tallinna Vangla vaiet ei rahuldata või tagastab vaide või jätab vaide tähtaegselt lahendamata, saab kaebaja esitada Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 30.09.2025 käskkirja nr 1-25/1-2/267 tühistamiseks (vangistusseaduse § 1¹ lg 5). Seega on kaebajal olemas tõhusam õiguskaitsevahend, mille abil kontrollida, kas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tagantjärgi vormistamine ja kättetoimetamine oli 2

§ 152lg 1 p 4 alusel kaebust menetlusse võtmata.

14. Kui haldusasja menetlust lõpetav määrus jõustub, ei saa kaebaja enam esitada kohtule kaebust täpselt sama nõudega ja samal alusel nagu lõpetatud menetluses (

§ 43lg 1 p 2).

1. Kuivõrd kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, ei tõusetu selle tagastamise küsimust ning menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 3