← Eesti

3-23-618/21

Obsah (8)§ 115§ 137§ 45§ 46§ 136§ 104§ 141§ 51

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Janar Jäätma ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2025, Tallinn Haldusasja number 3-23-618 H

) §-dest 46, 115 ja 124 lähtudes koostanud ning AJN on kinnitanud ⹂Juhendmaterjali vandeaudiitoritele audiitorteenuse töövõtufailide kokkupaneku ja arhiveerimise viisidestˮ.

§ 115

lg 2 p-st 9 tulenevalt on igasuguste järelevalve alaste soovituste ja juhendite andmise pädevus juhatusel. Sellise kohustusliku juhendi kehtestamine AJN poolt on õiguslikult lubamatu, sest vastustaja ise võtab selle juhendi aluseks enda töös ja tuvastab audiitorite tegevust hinnates juhendi nõuete eiramise korral rikkumise, mis toob kaasa sanktsioonide kehtestamise. Niisugune olukord ei ole lubatud. Põhiseadusest ja

-st tulenevalt ei ole võimalik kehtestada audiitorile kohustuslikke norme vastustaja juhendiga, kui

niisugust võimalust otsesõnu ei võimalda. Kaebaja taotleb, et kohus kontrolliks, kas AJN juhend on vastuolus põhiseadusega. 5.5.

  1. AJN kodulehel on juhend avalikustatud allkirjastamata failina. Vastustaja poolt kohtule esitatud AJN hääletusprotokoll, millega väidetavalt see kinnitati, kannab vaid AJN esimehe ja protokollija nime, ei ole aru saadav, kes kuidas hääletas, seega ei saa olla kindel, kas juhend on korrektselt vastu võetud. AURORETTE OÜ
  2. a ülevaatus 5.
  3. AJN andis kokkuvõtvalt hinnangu ⹂punaneˮ ja leidis, et AURORETTE OÜ ülevaatuse audiitorteenuse kvaliteet ei vasta nõuetele, sest intressivõlad olid kajastatud täies ulatuses pikaajalistena, mis ei olnud kooskõlas lepingu tingimustega; aastaaruandes olid avalikustamata olulised seotud osapoolega tehtud tehingud; audiitor ei olnud modifitseerinud oma arvamust eelpool toodud kahe asjaolu suhtes; audiitori aruande modifikatsiooni sõnastus ei ole korrektne ega arvesta kõiki asjaolusid, sh kumuleeritud mõju varude väärtusele ning mõju ettevõtte netovarale. Kaebaja leiab, et hinnang pidanuks olema ⹂kollaneˮ või äärmisel juhul ⹂oranžˮ. 5.6.
  4. Sõltumatute osapoolte kohta rõhutab kaebaja, et tegemist on siiski põhiaruannete lisaga, mitte põhiaruandega. 5.6.
  5. Seotud isikute laenude puhul oli olemas laenuleping ning kavatsuste protokoll, mida ei saa arvestada, sest see ei avalda osapooltele selliseid õiguslikke tagajärgi nagu leping. 5.6.
  6. Sellist mõistet, nagu ⹂väärkajastamiste finantsmõjuˮ ei ole normatiivaktides sisustatud, seega on arusaamatu, millest selline nõue tuleneb. Sellest tulenevalt on eksitav ka AJN seisukoht, et väljastatud audiitori arvamuse sõnastus ei arvesta kõikide asjaoludega ning 8

(20)3-23-618 on lugejale eksitav. Tegemist on määratlemata mõistega. Audiitori arvamuse sõnastus peab väljendama audiitori arvamust ning raamatupidamise aruanne ega audiitori arvamus ei pea olema selgelt arusaadav igale lugejale, vaid peab olema asjatundlikule infotarbijale arusaadav ja kasulik otsuste tegemisel. Neile nõuetele aruanne vastab. Muud tähelepanekud 5.7. Tulenevalt

§ 137

lg-st 2 põhinevad Audiitorkogu teostatavad kvaliteedikontrollid eelneval andmete kogumisel ja riskianalüüsil. Kvaliteedikontrolli korraldamisel arvestatakse kontrollitava tegevuse ulatust ja mahtu ning asjaolu, et

§ 137

lg 6 p-s 1 nimetatud standardid on mõeldud kohaldamiseks viisil, mis on proportsionaalne auditeeritava üksuse tegevuse ulatuse ja keerukusega.

§ 137

lg 7 sätestab, kuidas peab kvaliteedikontrolli läbiviimise ulatust ja mahtu teostama, et tagada proportsionaalsus kontrollitavas valimis. Seda on rikutud, sest valimist on välja jäetud 380 töövõtust 172 töövõttu ehk 45% töövõttudest. Lõike 2 kohaselt tuleb kvaliteedikontroll teostada eelneval andmete analüüsil ja riskianalüüsil. Siinsel juhul jääb arusaamatuks, kuidas on riskianalüüs teostatud. Kaebaja leiab, et valimikontroll ei olnud representatiivne. 5.

  1. Vastustaja otsus on oluliste kaalutlusvigade tõttu ebaproportsionaalne, otsus pole audiitorteenuste kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamiseks vajalik ega mõõdukas. Otsus ei ole piisava põhjalikkusega motiveeritud ning ei ole seega kontrollitav ega ka läbipaistev. On arusaamatu, kuidas vastustaja on kokkuvõttes leidnud, et kaebajale tuleks anda hinnang ⹂oranžˮ.
  2. Audiitorkogu palus jätta kaebuse rahuldamata.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 13.06.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. 7.
  4. Kuna kaebuses esitatud vastuväited langevad olulises osas kokku AJN otsuse eelnõu kohta esitatud seisukohtadega ning AJN on oma otsuses neile põhjalikult vastanud, siis nende seisukohtadega nõustudes ei korda halduskohus kõiki kaebajale senises haldus- ja kohtumenetluses vastuseks antud põhjendusi (HKMS § 165 lg 2). 7.2.

§ 45

lg 1 kohaselt peavad vandeaudiitor ja audiitorettevõtja oma kutsetegevuses täitma

§ 46alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardeid.

Kvaliteedikontrolli käigus hinnatakse muu hulgas kutsetegevuse standardite ja

-s sätestatud nõuete täitmist (

§ 137lg 6 p 1).

Kvaliteedikontrollid korraldatakse

§ 136lg 5 alusel kinnitatud korra1 alusel.

Korra § 23 lg 2 järgi teeb AJN sõltuvalt KVK tulemustest otsuse audiitorteenuse õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või antud juhenditele vastavuse kohta ning annab oma hinnangu. Hinnang saab olla ⹂rohelineˮ, „kollane“, „oranž“ või „punane“. Hinnangute kirjeldused on sätestatud korra § 23 lg-tes 2 ja

  1. 7.
  2. KVK tulemusel tehtud otsuse puhul on tegemist kaalutlusotsusega, millesse halduskohtu sekkumise võimalused on piiratud. Kohus kontrollib, kas AJN on kaalutlusõiguse teostamisel järginud kaalutlusreegleid, kuid ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 2). AJN on vaidlustatud otsuses põhjalikult kirjeldanud, milles seisnevad puudused auditis või ülevaatuses ning toonud välja standardite sätted, mille nõudeid on AJN hinnangul kontrollitud töövõttude puhul rikutud, ning on kokkuvõtva hinnangu andmisel võtnud arvesse kohaseid kaalutlusi. Vaidlustatud haldusaktis on analüüsitud ka kaebaja vastuväiteid. Tbhawt Manufacturing OÜ
  3. a audit 1 kaebaja suhtes toimunud KVK ajal kehinud kord on kättesaadav: https://media.voog.com/0000/0041/6835/files/KVK %20kord_02.03.2021.pdf 9

(20)3-23-618 7.
  1. Kaebaja on esitanud sisulise vastuväite üksnes laenukohustise kajastamise küsimuses. IAS standardite osas on vastustaja vaidlustatud otsuses juba osundanud, et kaebaja viidatud IAS 1.69(d) sõnastus ei ole EL-s veel üle võetud ning praegu kehtib see punkt sõnastuses, mille kohaselt peab ettevõttel olema tingimusteta õigus maksetähtaega 12 kuud edasi lükata. Sellist võimalust esitatud dokumentidest ei tulene, sest laenulepingus ei ole laenu tagastamise tähtaega toodud, samas on kirjas, et mõlemad pooled saavad lepingu koheselt lõpetada. Kaebaja iseenesest ei vaidlusta, et auditi dokumentatsioon ei sisaldanud panga kinnitust, et pank ei kavatse järgneva 12 kuu jooksul laenu tagasi nõuda. Panga kinnitus, et ta ei ole huvitatud lepingu lõpetamisest, ei ole
  2. majandusaasta aruande auditi seisukohalt asjakohane, sest on väljastatud
  3. a lõpus pärast audiitori arvamuse andmist. Seega viitab AJN oma otsuses põhjendatult, et teatud tingimustel on võimalik saadud võlakohustust kajastada pikaajalisena, kuid auditi töövõtufailis olev dokumentatsioon praegu seda käsitlust ei toeta (otsuse lk 7–8). Kahe pangandusega seotud isiku arvamused ei lükka ümber otsuse järeldusi, kuivõrd need ei käsitle küsimust, kuidas see laen peaks kajastuma standardikohases aruandes. Tegemist ei ole ka auditeerimise spetsialistidega, kes saaksid anda sellise arvamuse. Kaebaja ei saa tugineda ka eelmise majandusaasta aruande kohta antud audiitori arvamusele, sest teada ei ole, milliste andmete alusel audiitor oma seisukoha kujundas. 7.
  4. AJN otsuses märgitud puudused Tbhawt Manufacturing OÜ
  5. a auditi puhul on asjakohased ning AJN on kokkuvõttes selle auditi töövõtu kohta andnud põhjendatult hinnangu ⹂punaneˮ. Otsusest nähtuvalt esines auditi tegemisel mitmeid puuduseid, millest vähemalt osa tuleb hinnata olulisteks puudusteks. Audiitori aruandes tehtud järelduste puhul puudus töövõtudokumentatsioon, mis oleks kinnitanud audiitori järeldusi laenukohustiste osas ning seega oli audiitori järeldus eksitav. Pixner OÜ
  6. a ülevaatus 7.
  7. Vastustaja on oma otsuses põhjalikult selgitanud, miks oli erinevus oktoobri laekumiste ja müügiarvete vahel sedavõrd oluline, et audiitor oleks pidanud sellele tähelepanu juhtima. Asjaomased selgitused on toodud otsuse lehekülgedel 17–
  8. Vastustaja on välja toonud summaliselt olulise tajutava erinevuse ning põhjendatult märkinud, et ehkki audiitor on aruandes eraldi välja toonud igakuised käibed, ei ole oktoobri osas sellisele erinevusele tähelepanu pööratud. Seetõttu ei ole asjakohane ka kaebaja viide, et aasta lõikes ei olnud erinevus oluline. Ka on põhjendatud otsuses toodud järeldus, et kuivõrd ülevaatuse lepingus oli kliendi esindajaks juhatuse liige, pidanuks audiitori tööfailides sisalduma juhatuse liikme, mitte raamatupidaja vastus päringule. AJN on need rikkumised kogumis märkinud hinnanguga ⹂kollaneˮ, s.o tegemist on väheoluliste puudustega, mis ei mõjuta oluliselt audiitorteenuse kvaliteeti. Selline hinnang on minetuste sisu arvestades kohane. Vastustaja on ka õigesti osutanud, et kohustuste rikkumise olulisuse hindamise kontekstis ei oma mistahes tähtsust kaebuses sisalduv statistika, mille järgi KVK küsimustiku 200-st nõudest loeti täidetuks 125, osaliselt täidetuks 2 ja mittetäidetud nõudeid oli
  9. Töövõtule antav hinnang ei sõltu rikkumiste arvust, vaid nende sisust. Stellar Film OÜ
  10. a muu kindlust andev teenus 7.
  11. Vastustaja on otsuses (lk 22–23) andnud kaebaja vastuväidete kohta põhjaliku selgituse. Vastustaja põhiline etteheide seisneb mitte selles, et kaebaja ei ole teostanud filmi ⹂Tagurpidi tornˮ Läti kaastootja Studio Locomotive arvestusalast kontrolli, vaid selles, et kaebaja on kinnitanud EFI-le esitatud filmi ⹂Tagurpidi tornˮ tootmiskulude eelarve täitmise aruannetes kajastatud kulud ja toetuste kasutamise tegevusaruannetes esitatud andmed, kuid samas ei ole märkinud, et on kontrollinud seal aruandes vaid Eesti kulusid. Samas kajastab audiitorile kinnitamiseks esitatud lõpparuanne Läti andmeid, seega oleks audiitor pidanud selguse huvides märkima, et neid andmeid ei ole audiitor kontrollinud. 10
(20)3-23-618 F.S.I. Automotive OÜ 2021. a ülevaatus 7.8.

§-st 45 tuleneb audiitorile kohustus järgida kutsetegevuses

§ 46

alusel kehtestatud või kinnitatud audiitori kutsetegevuse standardeid.

§-s 46 on loetletud standardid, mida audiitor peab järgima, mh on seal nimetatud standardeid, mis on kinnitatud AJN poolt, järgides rahvusvahelisi norme. AJN on

§-dest 115 ja 124 lähtudes kinnitanud ja kehtestanud ⹂Juhendmaterjali vandeaudiitoritele audiitorteenuse töövõtufailide kokkupaneku ja arhiveerimise viisidest“

  1. Selle kohaselt tuleb audiitoril, kes kasutab spetsiaalset auditi tarkvara, mille funktsionaalsus toetab dokumentatsiooni arhiveerimist, arhiveerida auditi töövõtu fail auditi tarkvaras hiljemalt 60 päeva jooksul, fikseerides süsteemis töövõtu arhiveerimise kuupäeva. Sellise nõude eesmärk on kindlustada, et töövõtufail on lõplik ja seda ei ole võimalik enam muuta. Kaebaja töövõtufail oli selliselt arhiveerimata ja selle osas vaidlust ei ole. Seega oli kaebaja jätnud täitmata juhendis märgitud nõude, kuid tegemist oli väheolulise puudusega, mida vastustaja hindas kohaselt hinnanguga ⹂kollaneˮ. 7.
  2. Juhend ei ole vastuolus põhiseadusega, sest selle andmiseks annavad volitusnormi

§ 115

lg 3 p 9 ja § 124 lg 1 p 3.

§ 104

lg 5 kohaselt on audiitorkogu organite õigusaktid Audiitorkogu liikmetele kohustuslikud. Asjaomane juhend on välja töötatud juhatuse poolt, see on kinnitatud AJN otsusega (dtl 348–388) ning on seega antud

alusel ja Audiitorkogu liikmele täitmiseks kohustuslik. Vastuolu põhiseadusega ei saa tuletada ka kaebaja viidatud audiitori sõltumatuse printsiibist, kuivõrd vastavalt

sätetele on Audiitorkogu liige kohustatud järgima oma kutsetegevuses kehtestatud standardeid. 7.

  1. Kaebaja väited, et juhendi kinnitamist AJN liikmete poolt ei ole võimalik kontrollida, on otsitud. Kaebajal on olnud võimalik esitada järelepärimine AJN-le, tegemaks kindlaks vastustaja esitatud hääletusprotokollis toodud andmete õigsust. Kohtul puudub põhjus seada kahtluse alla AJN esitatud andmete tõele vastavust. AURORETTE OÜ
  2. a ülevaatus 7.
  3. Vastustaja märgib otsuses põhjendatult, et audiitor ei ole laenulepingute osas tuvastanud viga intressikohustuste kajastamise osas. Kaebaja ei ole selles osas esitanud kaebuses sisulisi vastuväiteid, viidates üksnes, et laenude puhul oli olemas kavatsuste protokoll. Seda ei saa arvestada, sest see ei avalda osapooltele õiguslikke tagajärgi nagu leping. AJN on samas oma seisukohas tuginenud laenulepingute sõnastusele ja viidanud, et osanike kavatsuste protokolliga on seotud ainult osad laenulepingud ning neile on samas olemas viide laenulepingutes. 7.
  4. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja leiab, et rikkumine, mis puudutas seotud isikutega tehtud tehingu aastaaruande lisades avalikustamata jätmist, ei ole oluline, sest tegemist on mitte aruandes, vaid aruande lisas kajastamata jäänud tehinguga. Selline kaebaja väide ei ole põhjendatud. Seotud isikute vaheliste tehingute puhul on tegemist olulise informatsiooniga, mis peab olema kajastatud, ja sõltumata sellest, kas seda tuleb teha aruandes või selle lisades, oleks audiitor pidanud selle ära märkima. 2 Kättesaadav: https://media.voog.com/0000/0041/6835/files/Juhendmaterjal%20vandeaudiitoritele %20audiitorteenuse%20t%C3%B6%C3%B6v%C3%B5tufailide%20kokkupaneku%20ja%20arhiveerimise %20viisidest.pdf 11

(20)3-23-618 7.
  1. Kaebaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid sellele, et audiitori arvamuses välja toodud modifikatsioonis ei ole välja toodud vea kumulatiivset mõju varude saldole, ei ole hinnatud kumulatiivset vea mõju ettevõtte netovarale ning märkamata on asjaolu, et kui netovarast lahutada tuvastatud viga, on netovara negatiivne ega vasta äriseadustiku nõuetele. Kaebaja viitas üksnes, et kaebaja hinnangul oli mõju välja toodud, samas mööndes, et see oleks pidanud olema põhjalikum. 7.
  2. Vastustaja on kohaselt hinnanud kaebaja tegevust hinnanguga ⹂punaneˮ. Tegemist oli kolme olulise tähelepanekuga, mille osas vajab kaebaja tegevus olulist korrigeerimist. Kaebaja seisukoht, et hinnanguks pidanuks olema ⹂kollaneˮ või äärmisel juhul ⹂oranžˮ ei ole rikkumiste arvu ning olulisust arvestades põhjendatud. Kokkuvõte 7.
  3. Kaebuse väited ei anna alust tühistada AJN otsust. Arvestades eelkirjeldatud rikkumisi ja nende olulisust on vastustaja põhjendatult leidnud, et kokkuvõtvalt tuleb kaebaja tegevusele anda hinnang ⹂oranžˮ, mis antakse juhul, kui audiitorteenuse kvaliteedis esinesid olulised ja korduvad rikkumised, dokumenteerimise puudused jms olulised sisulised rikkumised, mis mõjutavad oluliselt audiitorteenuse kvaliteeti ja/või järelevalvesubjekti kvaliteedikontrolli süsteem vajab oluliselt täiendamist ja täiendamist.

§ 141

lg 1 ja korra § 23 järgi on AJN-l kaebaja audiitorteenuse hindamisel lai kaalutlusruum ning siinsel juhul on otsusest jälgitav, mil viisil AJN jõudis otsuses märgitud seisukohale. See on olnud arusaadav ka kaebajale, kes on menetluse käigus esitanud otsusele sisulised vastuväited. Õige on ka vastustaja viide sellele, et otsus ei riiva ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi, kuna otsus ei mõjuta kaebaja õigust audiitorteenust edasi osutada ning mõju kaebaja õigustele seisneb üksnes selles, et kaebajal on kohustus analüüsida KVK käigus tuvastatud vigu, et nendest oleks võimalik tulevikus hoiduda ning taluda tavapärasemast sagedama nimisagedusega KVK-d. Kumbki nimetatud mõjutustest pole tuvastatud rikkumistega võrreldes ebaproportsionaalne. Kaebaja tõstatatud KVK valimi küsimus ei oma puutumust siinse asja õige lahendamisega, sest sõltumata valimist tuvastas vastustaja kahel juhul seitsmest ⹂punaseˮ väärilised rikkumised ning kolmel juhul ⹂kollaseˮ väärilised rikkumised. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8.Assertum Audit OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu 13.06.2024 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Tbhawt Manufacturing OÜ

  1. a auditi töövõtt 8.1.Tähtajatu laenu klassifitseerimine lühi- või pikaajaliseks sõltub sellest, kas tagasimakse tähtaeg on kindlalt määratud ja langeb lähitulevikku või mitte. RPS kohaselt on juhatus pädev ja kohustatud isik, otsustamaks kuidas laenud klassifitseerida ja kajastada. Juhatus, mitte kaebaja või vastustaja, pidi teostama analüüsi, kas laen on lühi- või pikaajaline. Seisukoht, et tegemist on lühiajalise laenuga, oleks pigem tekitanud asjatundjas rohkem küsimusi kui pikaajaline laen (nt miks on investeerimislaen lühiajaline ja tema tagatisvara pikaajaline jne). Seega on AJN seisukoht vastuolus RPS §-s 15 sätestatud aruande koostamise ja avaldamise eesmärgiga. Halduskohus ei ole kaebaja esitatud asjatundjate arvamustega arvestanud, jättes põhjendused esitamata. PwC vandeaudiitor jõudis eelmisel majandusaastal samale järeldusele, et laenu tuleb kajastada pikaajalisena. Laenu kajastamise aluseks oleva lepingu tingimusi ei ole muudetud, lisakokkuleppeid ei ole tehtud, seega eelmisel vandeaudiitoril ei olnud kasutada oma järelduse tegemiseks rohkem dokumente. AJN ei ole alustanud uurimist PwC tehtud
  2. a raamatupidamise aruande auditeerimisel. Samuti ei ole AJN Assertum Audit OÜ-lt ega PwC-lt nõudnud, et nad kutsuksid tagasi väljastatud audiitori aruande. Panga 12

(20)3-23-618 seisukoht üks aasta pärast Tbhawt aruannet, et lepingu staatuse muutmiseks puudub pangal soov, kinnitab, et tegemist on pikaajalise laenuga. Laenuandja võib nõuda VÕS §-st 398 tulenevalt tähtajatu laenu tagastamist pärast lepingu ülesütlemist. Ülesütlemise etteteatamistähtaeg on kaks kuud. Seega on selge, et tegemist on pikaajalise laenuga ja raamatupidamise aruanne ei ole vale ega eksitav. Halduskohus on jätnud käsitlemata kaebaja argumendi, et juhul kui laenu oleks kajastatud lühiajalisena, siis oleks tulnud lühiajalisena kajastada ka laenu tagatisvara (investeerimiskuld), ning põhjust audiitori aruande modifitseerimiseks poleks ikka olnud. Modifitseeritud arvamuse väljastamine oleks asjatundliku infotarbijat oluliselt eksitav ja arusaamatust tekitav. Pixner OÜ
  1. a ülevaatus 8.2.Ekslik on väide, et vandeaudiitor on rikkunud ISRE(EE)2400-49 või A90-A92 nõudeid. Vandeaudiitor on dokumenteerinud AJN töörühma poolt veaks loetud asjaolu ülevaatuse üldplaanis ja lähenemisviisi kokkuvõttes, milles sisalduvale informatsioonile ei ole AJN pööranud vajalikku tähelepanu. AJN töörühm ei ole eristanud oma hinnangu andmisel õigusaktides sätestanud mõisteid – „arvamus“ auditi teostamisel ja „kokkuvõte“ ülevaatuse teostamisel. Ülevaatus ei ole audit. AJN otsuses kajastatud väited, mis puudutavad ülevaatuse kohta antud „arvamuse avaldamist“, on väärad. Kuigi neid on mitmes kohas (Pixner, AURORETTE jne), ei ole kohus seda minetust kõrvaldanud. AJN poolt hälbeks nimetatu (oktoobris oli laekumiste ja müügitulude erinevus suurem kui muudes kuudes), ei vasta hälbe definitsioonile. Tekkepõhise müügitulu ja kassapõhise laekumise erinevus on normaalne nähtus. Väidetav hälve moodustas olulisusest 11 korda väiksema erinevuse. Kokkuvõtte tegemisel kasutab vandeaudiitor kutsealast otsustust. AJN esitas kohtule ebaõige informatsiooni, mille kohaselt hälve võimendus ka novembris ja detsembris ning ületas olulisuse. Tegelikkuses oli kogu aasta müügitulu ja laekumiste erinevus kokku 8045,43 eurot, mis moodustas 0,28% ülevaatuse olulisusest (3% müügitulust). Halduskohtus kategooriliselt esitatud väide, et vandeaudiitor oleks pidanud justkui veel rohkem süvitsi minema, ei ole seetõttu pädev, kuna vandeaudiitor rakendas selles osas ainuõiget kutsealast otsustust, mille kohaselt oli müügitulu arve-arve haaval klientide teostatud maksete näol valdavalt (rahaliste vahendite laekumisega) kinnitatud. Väidetav rikkumine ei ole tõestatud ja see jäi 11 korda alla olulisuse. Stellar Film OÜ
  2. a muu kindlust andev teenus 8.3.Halduskohtu ja vastustaja väide, et audiitor oleks pidanud eristama või piiritlema selle, et on kontrollinud aruandest vaid Eesti kulusid, on meelevaldne. Standard niisugust nõuet ei sätesta. Halduskohtu seisukoht, et audiitor oleks selguse huvides pidanud märkima, et neid andmeid ei ole audiitor kontrollinud, pole arusaadav. Arusaadav ei ole, kelle huvides oleks pidanud vandeaudiitor midagi märkima. Tegemist on kahepoolse lepingu täitmisega, mille kohta väljastatud vandeaudiitori aruanne ei ole avalik dokument. Mitte keegi ei ole kunagi tõstatanud küsimust, et vandeaudiitori aruanne ei ole arusaadav. Kuna Läti kaastootmise kulud olid ebaolulised, siis Läti poolsel rahastajal puudus vajadus nende auditeerimiseks. Nii Eesti kui ka Läti filmitootmises rakendatakse printsiipi, et alla 100 000 euro suuruste toetuste puhul audiitorite kontrolli ei nõuta. F.S.I. Automotive OÜ
  3. a ülevaatus 8.4.AJN juhendmaterjal „Juhendmaterjal kehtestatud kohustusliku vandeaudiitorile arhiveerimise juhendi audiitorteenuse tööfailide kokkupaneku ja arhiveerimise viisidest“ ei ole välja töötatud Audiitorkogu juhatuse poolt, nagu näeb ette

§ 104lg 5.

Audiitorkogu kodulehelt selgub, et see dokument asub sektsioonis „Audiitorkogu metodoloogiakomisjoni juhendid“. Audiitorkogu metodoloogiakomisjon ei ole seotud Audiitorkogu juhatusega, sellist komisjoni seaduse kohaselt ei eksisteeri. Juhendmaterjal ei olnud isegi allkirjastatud. Seega 13

(20)3-23-618 puudub dokumendil seda ametlikuks muutev vajalik atribuutika. Halduskohus on jätnud käsitlemata kaebaja taotluse hinnata juhendmaterjali põhiseadusele vastavust. Audiitorkogu kodulehel asub siiamaani vana arhiveerimise juhend, mille kohaselt oli nõuetekohane dokumenteerimine paberkandjal. ISQC 1-s ei ole mõistet „arhiveerimine“ käsitletud. Standardiga ei ole sätestatud, et ülevaatuste lõplik töövõtufailide kokkupanek (mitte arhiveerimine) tuleks teostada 60 päeva jooksul. Arhiveerimine ei ole sama, mis on lõpliku töövõtufaili kokkupanek. Seega käib töövõtufaili komplekteerimine jooksvalt kogu auditi või ülevaatuse jooksul. Nagu AJN otsusest selgub, siis kinnitavad failide atribuutika informatsioon ja E-dok tarkvara informatsioon fakti, et kõik failid lõpetati ja lisati tarkvaras ülesannete külge hiljemalt 18.06.2022, mis seejärel lukustati hiljemalt 18.06.
  1. Sellest on olemas kuupäeva märge tarkvaras ülesannete kaupa. Sisuliselt on lõpliku tööfaili komplekteerimine toimunud standardis nõutud korras. „Arhiveeri“ funktsiooni vajutamine ei tee seda lõpliku töövõtu faili komplekteerituse astet vähemaks või rohkemaks. AURORETTE OÜ
  2. ülevaatus 8.5.Vandeaudiitor ei ole AJN poolt vajalikuks peetud kumulatiivsuse mõju oma arvamuses märkinud, sest sellist mõju varude saldole ega netovarale ei eksisteeri. Ehituslepingute väärtuse võrdluse teostamata jätmine ei avalda ega saagi avaldada mingit kumulatiivset mõju varude väärtusele ega ka netovarale. Varude väärtus kasvab vastavalt akteeritud ehituslepingutele ning netovara ei ole seotud väärtuse kasvuga. Kuna tegemist on ülevaatusega, siis vandeaudiitor ei avalda arvamust, vaid teeb oma töö kohta kokkuvõtte. Kokkuvõttes väljendatakse positiivset tulemust läbi eituse. Ülevaatuse käigus tehtud protseduurid on palju vähem mahukad kui rahvusvaheliste auditeerimise standarditega kooskõlas tehtud auditi protseduurid. Sellist mõistet nagu „väärkajastamiste finantsmõju“ ei ole normatiivaktides sisustatud. Kaebaja on sellele tähelepanu juhtinud, kuid kohus ei ole sellele hinnangut andnud. Samuti ei ole võimalik välja tuua vea kumulatiivset mõju varude saldole. Muud väited 8.6.Vastustajal on huvi audiitorettevõtjaid karistada, sest seda rohkem laekub eelarvesse järelevalvetasu. 8.7.Valimisse valitud 7 töövõtust on lisaks hinnangutele „kollane“, „oranž“ ja „punane“ ka 2 töövõttu hinnanguga „roheline“. Vastustaja ei ole oma otsuses sellega arvestanud ning kohus ei ole seda minetust kõrvaldanud. Apellant on seisukohal, et tema hinnang peaks olema „kollane“. Tuleb arvestada ka asjaolu, et üks „roheline“ töövõtt oli kõige suurema ajalise mahuga töövõtt valimis üldse. 8.8.Kohus on rikkunud HKMS § 198 lg 2 p-i 1 ning jätnud kaebaja esitatud tõendid ja asjaolud põhjendamatult tähelepanuta. Kohtuotsuse motiividest on raske aru saada, kohtuotsus ei ole kontrollitav. 9.Audiitorkogu palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 9.1.Halduskohus tuvastas õigesti, et laenukohustise pikaajaliseks kvalifitseerimiseks oleks Tbhawt Manufacturing OÜ-l pidanud esinema tingimusteta õigus laenu maksmist rohkem kui 12 kuu võrra edasi lükata. Sellist õigust aga polnud, mistõttu oli kohustise pikaajaliseks lugemine välistatud. Kohus leidis õigesti, et auditi töövõtule tuli anda hinnang „punane“. Tuvastatud on rikkumised kogumis ning need oleksid ka ilma laenu lühiajalisena käsitamise küsimuseta tinginud töövõtu hindamise hinnanguga „punane“. Vastuväited on kaebaja esitanud üksnes laenukohustise kvalifitseerimise kohta, mistõttu tuleb järeldada, et muude Tbhawt Manufacturing OÜ
  3. a auditi töövõttu puudutavate etteheidete osas on kaebaja haldusaktis toodud seisukohtadega nõus. Ühtegi tõendit selle kohta, et laenukohustist võiks 14
(20)3-23-618 käsitada pikaajalisena, ei olnud. Halduskohus on otsuses ammendavalt käsitlenud ka kaebaja väidetud ekspertide seisukohti, pidades neid audiitori poolt standardijärgse aruande koostamise hindamise seisukohalt asjakohatuteks ja viidates samas, et nõustub haldusakti käsitlusega. IAS.73-e koos IAS.69(d)-ga lugedes järeldub, et laenukohustise saab lugeda pikaajaliseks vaid juhul, kui ettevõtja saab tingimusteta lükata arveldamise edasi rohkem kui 12 kuud. 9.2.Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebaja pidanuks ülevaatuse dokumentides tooma selgelt välja Pixner OÜ 2021. a septembrile järgnevate kuude müügi ja pangalaekumiste tavapärasest suurema erinevuse. Samuti märkis halduskohus õigesti, et kuna ülevaatuse lepingus oli esindajaks juhatuse liige, pidanuks audiitori tööfailides sisalduma juhatuse liikme, mitte raamatupidaja vastus päringule. Kuni septembrini esines kahe vaadeldava summa (müük ja pangalaekumised) vahel tajutav korrelatsioon, kuid oktoobris, novembris ja detsembris esinesid kahe näitaja vahel ligi 200 000 kuni 300 000 euro suurused erinevused. Kaebaja hinnang, et selline anomaalia pole oluline, on põhjendamatu. Audiitor ei selgitanud välja suurte erinevuste põhjuseid ning vastustaja leidis seetõttu põhjendatult, et analüütilise protseduuri eesmärk (tuvastada võimalikud väärkajastamised) jäi saavutamata. Kaebaja osutus, nagu võiksid audiitori tegevuses esineda vead, ei ole asjakohane. 9.3.Kaebaja eksis Stellar Film OÜ ülevaatuse töövõtudokumentatsioonis riikide kulude märkimisel. Järelikult oli töövõtule antud hinnang „kollane“ õigustatud. Kaebaja ei ole selgitanud, miks sisaldas audiitori lõpparuanne Läti andmeid, kui need ei olnud konkreetse kinnitatava aruande seisukohalt olulised. On vaieldamatu, et kulude piiritlemata jätmine tõi kaasa olukorra, kus aruandest jääb mulje, nagu oleks audiitor kontrollinud ka Läti kulusid. 9.4.Halduskohus leidis õigesti, et audiitorile on kohustuslikud kõik

§-de 46, 115 ja 124 alusel kehtestatud või kinnitatud kutsetegevuse standardid. Juhend, mis näeb ette töövõtudokumentatsiooni arhiveerimise kindla tähtaja jooksul, on audiitorile täitmiseks kohustuslik. Tõsi on, et

§ 104lg 2 ei nimeta metodoloogiakomisjoni eraldi organina.

Kaebajale täitmiseks kohustusliku juhendi on kinnitanud vastustaja, kasutades selleks metodoloogiakomisjoni soovitusi. Metodoloogiakomisjon on audiitorkogu juhatuse poolt moodustatud püsivalt tegutsev nõuandva õigusega komisjon, mille ülesandeks on vandeaudiitori kutseteenuseid puudutava metodoloogia analüüsimine, sellega seonduvate küsimuste arutamine ning juhatusele ettepanekute tegemine eesmärgiga tagada kutsealase metodoloogia pidev areng. Metodoloogiakomisjoni õiguslik staatus ei oma tähtsust, kuna otsuse juhendi vastuvõtmise kohta teeb

§-de 115 ja 124 alusel vastustaja. Kuna vaidlust pole asjaolu üle, et kaebaja ei arhiveerinud õigeaegselt F.S.I. Automotive OÜ

  1. a ülevaatuse töövõtudokumentatsiooni, oli selle töövõtu hinnanguna „kollane“ põhjendatud. 9.5.AURORETTE OÜ
  2. a ülevaatuse töövõttu hindas vastustaja hinnanguga „punane“, kuna intressikohustus oli ebaõigesti märgitud lühiajalisena, audiitor jättis märkimata, et kontrollitava ettevõtte ja ehitustöid teinud äriühingu juhtorgani liikmed kattuvad ning audiitor oli valesti hinnanud ettevõtte varusid ja netovara. Vastuväiteid esitas kaebaja üksnes ettevõtte varude ja netovara küsimuses, sedagi ebapiisavalt. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja standarditest lähtuvat seisukohta, et audiitori aruandes tuleb kvantifitseerida väärkajastamine, varude ja netovara puhul väärkajastamise suurus audiitori arvamusest ei selgu ja audiitor peab kirjeldama ka väärkajastamise finantsmõju. Kaebaja ei vaidle vastu nende rikkumiste osas, mis puudutavad kohustuse lühi- või pikaajaliseks määramist või etteheidet seoses puudutatud isikutega. Hinnangu „punane“ oleks tõenäoliselt kaasa toonud ka vaid ühe rikkumise toimepanemine kolmest leitud rikkumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 15

(20)3-23-618 10.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata, kuid halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta vastavalt ringkonnakohtu põhjendustele. Kuigi ühele töövõtule antud hinnang „kollane“ ei olnud põhjendatud (vt allpool p-d 16–17), ei muuda see otsuse lõppjäreldust. Kahe „punase“ hinnanguga töövõtu hinded on põhjendatud, mistõttu ei mõjuta ühe töövõtu hinde põhjendamatus kogutulemust. 11.Kvaliteedikontrolli käigus kontrollitakse standardi nõuete täitmist, sh kasutades selleks auditi või ülevaatuse tööpabereid. Vandeaudiitori kutsetegevuse standardi täitmine on tehtud audiitorettevõtjale kohustuslikuks

§ 45alusel.

Järgimiseks kohustuslikud standardid loetleb

§ 46

.

§-d 50 ja 51 näevad ette, et audit ja ülevaatus on kindlustandvad audiitorteenused, mida osutatakse kooskõlas

§ 46alusel kehtestatud või kinnitatud standarditega.

Auditi ja ülevaatuse objektiks on kliendi vastutava organi koostatud rahandusinformatsioon ning audiitorteenuse osutamise eesmärgiks on võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale üldistavas vormis kokkuvõte kas jaatavas (auditi puhul) või eitavas (ülevaatuse puhul) vormis. Seega on standardi nõuete täitmine oluline, et kogutud tõendusmaterjal võimaldaks esitada usaldusväärse kokkuvõtte (Riigikohtu otsus asjas nr 3-19-897, p 16). Tbhawt Manufacturing OÜ

  1. a IFRS audit 12.Apellatsioonimenetluses on vaidlus selle üle, kas Bendura Bankilt saadud laen tuleb kvalifitseerida lühiajaliseks (aruandes kvalifitseeritud pikaajaliseks) ja seetõttu oleks pidanud audiitor väljastama modifitseeritud arvamuse. Ringkonnakohtu hinnangul ei mõjuta laenu lühi- või pikaajaliseks kvalifitseerimise küsimus töövõtu KVK hinnangut „punane“. Töövõtus on vastustaja kaebajale ette heitnud ka muid rikkumisi, mis ka ilma laenulepingu kvalifitseerimise väidetava rikkumiseta tingiksid ringkonnakohtu arvates hinnangu „punane“. 12.
  2. KVK lõpetamise otsuses (lk 3–15) on kirjeldatud lisaks laenu kvalifitseerimise puudusele ka mitmeid muid auditi sisulisi ja dokumenteerimise puuduseid. Vaidlustatud otsuse kohaselt jättis audiitor tuvastamata laenu intressimäära ebaõige kajastamise (lk 3), täidetud ei olnud arhiveerimise nõuded ning töövõtufail ei olnud täielik (lk 8, 10), aastaaruandes ei olnud avalikustatud kogu lugeja seisukohast olulist informatsiooni (sh arvestushinnangutega seotud ebakindlus, konsolideerimata jätmise põhjused, immateriaalse põhivara kuluminormid), audiitor ei olnud tuvastanud viga seoses kulumi arvestamata jätmisega (lk 8–9), esines puuduseid protseduuride ja järelduste dokumenteerimisel, nt puudus võlakohustuste tööpaber, arvestushinnangute dokumenteerimine ei vastanud nõuetele (lk 10– 15). Kaebaja ei ole nende puuduste tuvastamist vaidlustanud. 12.
  3. Korra § 23 lg 3 p 4 kohaselt tähendab tulemus „punane“ eelkõige juhtusid, kui esinevad olulised või korduvad, sh läbivad dokumenteerimise puudused või olulised või korduvad sisulised rikkumised, mis mõjutavad audiitorteenuse kvaliteeti sedavõrd, et kvaliteet ei ole vastuvõetav või järelevalvesubjekti kvaliteedikontrollisüsteem kas puudub täielikult või olulises osas ei toimi, samuti kui väljastatud vandeaudiitori aruandes tehtud järeldused on eksitavad või valed. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja kõiki rikkumisi koosmõjus hinnates jõudnud õigele järeldusele, et auditi KVK hinnang on „punane“. Rikkumised esinesid nii dokumenteerimisel kui ka majandusaasta aruande sisuliste vigade tuvastamisel.
  4. Halduskohus ei ole jätnud tähelepanuta kaebaja väidet, et PwC oli eelneva majandusaasta aruande auditeerimisel samuti kvalifitseerinud laenu pikaajaliseks, ega pangandusspetsialistide arvamusi. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega. Pangandusspetsialistide arvamused ei käsitle auditi või kvaliteedikontrolli tegemist, samuti ei saa need tõendada laenu andnud panga seisukohta. Laenu kvalifitseerimine pikaajaliseks PwC tehtud eelneva majandusaasta aruande auditis on eraldiseisev küsimus ega saa mõjutada kõnealuse auditi ja KVK tulemusi. 16

(20)3-23-618 Pixner OÜ 2021. a ülevaatus 14.Pixner OÜ ülevaatuse puhul on vaidlus selles, kas audiitor oleks pidanud dokumentides selgemalt välja tooma alates oktoobrist müügiarvete ja pangalaekumiste erinevuse, mis vaidlustatud otsuse kohaselt olid alates oktoobrist võrreldes teiste kuudega tavapärasest trendist erinevad. Selles osas heidab AJN kaebajale ette ISRE(EE)2400-49 3 nõuete rikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud otsuses jõutud õigele järeldusele, et audiitor oleks pidanud aruandes alates oktoobrist müügiarvete ja pangalaekumiste olulise erinevuse välja tooma. 14.1.ISRE(EE)2400-49 kohaselt peab praktiseerija analüütilisi protseduure kavandades kaaluma, kas majandusüksuse arvestussüsteemidest ja -andmetest saadavad andmed on analüütiliste protseduuride eesmärgil adekvaatsed (vt lõiked A90–A92). Lõike A90 teise alapunkti kohaselt aitab finantsaruannete ülevaatusel analüütiliste protseduuride tegemine tuvastada finantsaruannetes lahknevused või kõrvalekalded oodatud trendidest, väärtustest või normidest.

§ 51

lg 3 kohaselt on ülevaatuses audiitorteenuse osutaja eesmärgiks võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale üldistavas eitavas vormis ülevaatuse kokkuvõte. See tähendab praeguse juhtumi asjaolusid arvestades

seletuskirja 4 (488 SE; Riigikogu XI koosseis) kohaselt, et aruandes avaldatakse piiratud kindlust selles, et puuduvad asjaolud, mis viitaksid finantsandmetes olulistes osades väärkajastuste puudumisele (lk 37). 14.

  1. Kaebaja hinnangul ei olnud erinevuse väljatoomine vajalik, kuna aasta lõikes jäi erinevus (0,28% tuludest) oluliselt alla olulisuse määra (3% tuludest). Kaebajale ei heideta ette müügiarvete ja pangalaekumiste erinevust kui sellist aasta lõikes, vaid alates oktoobrist müügiarvete ja pangalaekumiste erinevuse olulist tõusu. Olukorras, kus audiitor on otsustanud kontrollida müügiarvete ja pangalaekumiste üksteisele vastavust ja kontrollitava ajavahemiku kestel ilmneb võrreldes eelneva ja seega oodatava trendiga oluline lahknevus või kõrvalekalle (ISRE(EE)2400-49 ja lõige A90), nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et lahknevust ei või jätta tähelepanuta. 15.Vastustaja hindas ülevaatuse KVK tulemust hinnanguga „kollane“. Korra § 23 lg 3 p 4 kohaselt tähendab tulemus „kollane“ eelkõige juhtusid, kui esinevad vähemolulised dokumenteerimise puudused või vähemolulised sisulised rikkumised, mis ei mõjuta oluliselt audiitorteenuse kvaliteeti. Vastustaja põhjendas hinnangut kokkuvõtlikult sellega, et esinesid erinevad vähemolulised tähelepanekuid seoses analüütiliste protseduuride järelduste vormistamisega. Ringkonnakohtule ei nähtu, et töövõtu hinnang „kollane“ oleks otsuses väljatoodud tähelepanekuid arvestades põhjendamatult madal. Stellar Film OÜ
  2. a muu kindlust andev teenus 16.Vaidlustatud otsuse kohaselt on töövõtus rikutud ISAE(EE)3000-695 nõudeid. Täpsemalt ei sisaldanud aruanne järgmiseid nõutavaid põhielemente: omandatud kindlusastme identifitseerimine, rakendatavate kriteeriumide identifitseerimine (puudus info, et kontrollimine toimus vaid Eesti kulude ulatuses), puudub avaldus selle kohta, et praktiseerija kohaldab ISQC 1 nõudeid, puudub avaldus sõltumatusenõude ja eetikakoodeksi järgimise kohta, puudub asukoha määratlus jurisdiktsioonis. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all, kas audiitor oleks pidanud aruandes selgelt piiritlema, et kontrollitud on Eestis tehtud kulusid, 3 https://www.audiitorkogu.ee/uploads/Standardid%20alates%2001.09.2018/ISRE%20%28EE %29%202400%20%28muudetud%29.pdf 4 Algatamise seletuskiri (fail nimega „Seletuskiri.rtf“): https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0c4874eb-03d2-01ae-9cf5-d90b1ee8e0e1/Audiitortegevuse %20seadus/. 5 https://www.audiitorkogu.ee/uploads/Standardid%20alates%2001.09.2018/ISAE%203000%20%28EE %29%20muudetud.pdf 17

(20)3-23-618 kuigi aruanne sisaldas ka Läti andmeid. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud vastustaja seisukoht, et aruande arusaadavuse tarbeks oleks pidanud välja tooma, milliseid kulusid on kontrollitud. 16.1.ISAE(EE)3000-69 sätestab kindlustandva töövõtu aruande põhinõuded. Kui asjakohane, peab aruanne sisaldama aluseks oleva käsitletava küsimuse identifitseerimist või kirjeldust (alap c, lõik A164). Samuti tuleb identifitseerida rakendatavad kriteeriumid (alap d, lõik A165). Lõik A165 täpsustab, et kindlustandva töövõtu aruandes määratletakse rakendatavad kriteeriumid, mille suhtes aluseks olevat käsitletavat küsimust mõõdeti või hinnati, nii et ettenähtud kasutajad mõistaksid praktiseerija järelduse alust. Teatavatel asjaoludel võib olla vajalik avaldada rakendatavate kriteeriumide allikas ja kas, millisel alusel ning kelle poolt on kriteeriumid kehtestatud. 16.2.Eeltoodust tulenevalt on rakendatavate kriteeriumite kirjeldamise ja identifitseerimise eesmärk, et ettenähtud kasutaja mõistaks audiitori järeldust. Kaebaja selgitas, et kõnealuses töövõtus on ettenähtud kasutaja EFI, kes annab toetusi ainult Eesti filmitootjatele, ning kultuuriministri 31.12.2018 määruse nr 25 „Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord“ § 24 p-dest 1 ja 2 tulenevalt ongi auditeeritavad vaid Eestis tehtud kulutused. Ringkonnakohus nõustub, et määrusest tulenevalt olidki kontrollitavad vaid Eesti kulutused ja Läti kaastootja kulutusi ei pidanud kaebaja kontrollima. Samas ei ole töövõtu aruanne olukorras, kus töövõtu dokumendid sisaldavad andmeid kulude kohta, mida audiitor ei pidanud kontrollima ja sellist täpsustust ei ole aruandes tehtud, tervikuna arusaadav ja võib tekitada aruande kasutajas segadust. Seetõttu on vastustaja etteheide ja koondhinnang „kollane“ põhjendatud. F.S.I. Automotive OÜ 2021. a ülevaatus 17.Ringkonnakohus leiab, et AJN metodoloogiakomisjoni juhend on audiitorettevõtjale järgimiseks kohustuslik.

§ 104lg 5 kohaselt on AJN otsused Audiitorkogu liikmele järgimiseks kohustuslikud.

Kõnealune juhend on Audiitorkogu kodulehe kohaselt AJN poolt kinnitatud ja avaldatud 18.03.20216. Vastustaja esitas halduskohtule AJN 15.02.2021 koosoleku protokolli nr 159, mille raames toimunud kaughääletusel otsustas AJN kinnitada kõnealuse juhendi (383–385). Protokolli on kooskõlas rahandusministri 26.10.2017 määruse nr 82 „Audiitortegevuse järelevalve nõukogu töökord“ § 7 lg-ga 1 ja § 8 lg-ga 3 allkirjastanud AJN esimees ja protokollija. Asjaolu, et juhend asub kodulehel metodoloogiakomisjoni juhendite alajaotuses, ei tähenda, et selle koostamisel, AJN-ile esitamisel ja kinnitamisel ei ole järgitud

§ 115lg 3 p-s 9 ja § 124 lg 1 p-s 3 sätestatut.

Seejuures nähtub metodoloogiakomisjoni juhendite alajaotuse lehelt, et kõnealune juhend on eraldi välja toodud kui AJN poolt kinnitatud. Muud juhendid on esitatud juhendite ja soovituste nimekirjas. 18.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei ole järginud juhendis kehtestatud töövõtufailide kokkupaneku tähtaega ja viisi. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus vastustaja valitud rikkumise hinnanguga „kollane“. Arvestades korra § 23 lg 3 p 1 („roheline“) ja 2 („kollane“) sõnastusi, leiab ringkonnakohus, et AJN ei ole hinnet „kollane“ piisaval määral põhjendanud. 18.1.AJN heidab kaebajale ette töövõtu õigeaegselt arhiveerimata jätmisel ISRE(EE)2400-93 nõuete rikkumist. See standardi säte näeb ette, et ülevaatuse dokumentatsiooni koostamine annab tõendusmaterjali selle kohta, et ülevaatus tehti kooskõlas käesoleva ISRE-ga ning õigus- ja regulatiivsete nõuetega (kui see on asjassepuutuv), ning tagab praktiseerija aruande aluse piisava ja asjakohase kajastamise. Praktiseerija peab dokumenteerima järgmised töövõtu aspektid aegsasti ja piisaval määral, et võimaldada kogenud praktiseerijal, kes ei ole selle töövõtuga varem seotud, saada aru alljärgnevast (vt lõige A151): 6 https://www.audiitorkogu.ee/est/metodoloogiakomisjoni-juhendid 18

(20)3-23-618 (
  1. a)käesoleva ISRE ning kohaldatavate õigus- ja regulatiivsete nõuete järgimiseks tehtud protseduuride olemus, ajastus ja ulatus; (
  2. b)protseduuride kaudu saadud tulemused ja nende tulemuste põhjal tehtud praktiseerija kokkuvõtted; ja (
  3. c)töövõtu ajal esilekerkinud märkimisväärsed asjaolud, nende kohta tehtud praktiseerija kokkuvõtted ja märkimisväärsed kutsealased otsustused, mis kokkuvõteteni jõudmiseks tehti. Lõige A151 kohaselt nõuab ISQC 1, et audiitorettevõtja kehtestaks tähtajad, mis kajastavad vajadust viia lõplike töövõtufailide kokkupanek õigel ajal lõpule. 18.2.Vastustaja on vaidlusaluse juhendiga kehtestanud kutseühenduse liikmetele ühtsed juhised, millise aja jooksul ja millisel viisil tuleb ISRE(EE)2400-93 ja lõike A151 kohaselt töövõtufailide kokkupanek lõpule viia. Juhendi eesmärgiks on täpsustada

-s ning vandeaudiitori kutsestandardites toodud nõudeid, ühtlustada vandeaudiitorite kasutatavaid praktikaid ning aidata tagada töövõttude dokumentatsiooni säilivust ja taasesitatavust vastavalt regulatsiooni nõuetele. Juhend kehtib kõikidele audiitorteenustele, st kõikidele vandeaudiitori kutsestandardite järgi tehtud töövõttudele. Töövõtudokumentatsioon peab olema arhiveeritud seaduse ning kutsetegevuse standardi nõudeid järgides terviklikult ja usaldusväärselt. Selle nõude täitmise tõendamiskohustus lasub audiitorettevõtjal. Kui kasutatakse spetsiaalset auditi tarkvara, mille funktsionaalsus toetab dokumentatsiooni arhiveerimist, siis pannakse töövõtu fail kokku ning arhiveeritakse auditi tarkvaras, fikseerides süsteemis töövõtu arhiveerimise kuupäeva. Kõigi audiitorteenuste töövõtufailide arhiveerimise ajaliseks piiriks on mitte rohkem kui 60 päeva pärast audiitori aruande kuupäeva. 18.3.Kaebaja selgitas KVK menetluses vastuväitena, et kaebaja kvaliteedimudeli kohaselt tuleb ka ülevaatuse töövõtufaili lõplik komplekteerimine teostada 60 päeva jooksul. E-dok tarkvaras fikseeritud ülesannete teostamise ja ülevaatamise kuupäevainformatsioon kinnitavad fakti, et kõik failid lõpetati ja lisati tarkvaras ülesannete külge hiljemalt ning lukustati hiljemalt 18.06.

  1. Seega on lõpliku tööfaili komplekteerimine toimunud kaebaja siseregulatsiooniga nõutud korras. 18.4.Vaidlus puudub selles, et kaebaja kasutas spetsiaalset tarkvara ning tarkvaras töövõtufaile õigeaegselt ei arhiveeritud. Seetõttu on kaebaja rikkunud arhiveerimise nõuet töövõtufailide dokumenteerimisel. 18.5.AJN andis rikkumisele hinnangu „kollane“, mis korra § 23 lg 3 p 2 kohaselt tähendab eelkõige vähemolulisi dokumenteerimise puuduseid, mis ei mõjuta oluliselt audiitorteenuse kvaliteeti. Hindega „roheline“ hinnatakse korra § 23 lg 3 p 1 kohaselt eelkõige juhtusid, kui osutatud audiitorteenuses ei ole tuvastatud ühtegi rikkumist või on tuvastatud üksikud väheolulised rikkumised, mis ei mõjuta eraldiseisvalt ega tervikuna audiitorteenuse kvaliteeti. AJN otsuses ei ole aga põhjendatud, miks pidas vastustaja arhiveerimise õigeaegset teostamata jätmist selliseks rikkumiseks, mis ei mõjuta oluliselt audiitorteenuse kvaliteeti („kollane“), kuid tegemist ei ole ka sellise väheolulise rikkumisega, mis audiitorteenuse kvaliteeti ei mõjuta („roheline“). Ringkonnakohtule ei ole haldusaktist ega vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadest jälgitav, milline mõju oli rikkumisel F.S.I. Automotive OÜ
  2. a ülevaatusele. AJN ei heida kaebajale ette puudusi töövõtu dokumentatsiooni säilivuses või taasesitatavuses, mille tagamine on juhendi eesmärk. AURORETTE OÜ
  3. a ülevaatus 19.AURORETTE ülevaatuse osas heidab vastustaja kaebajale ette, et intressikohustus oli ebaõigesti märgitud lühiajalisena (ISRE(EE)2400-14 ja 22), audiitor jättis märkimata, et 19

(20)3-23-618 avalikustamata oli seotud isikuga tehingute tegemine (kontrollitava ettevõtte ja ehitustöid teinud äriühingu juhtorgani liikmed kattusid) (ISRE(EE)2400-14 ja 50) ja audiitor oli valesti hinnanud ettevõtte varusid ja netovara, ei ole modifikatsioonis välja toodud vea kumulatiivset mõju varude saldole ning samuti ei ole hinnatud kumulatiivse vea mõju ettevõtte netovarale (ISRE(EE)2400-14, 70 ja 80). Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et hinnangu „punane“ oleks kõnealuse töövõtu osas tinginud ka iga tuvastatud puudus eraldi. 19.1.Kaebaja on apellatsioonimenetluses esitanud väite, et standardid ei nõua väärkajastuse finantsmõju hindamist. Korra § 23 lg 4 kohaselt on hinnang „punane“ juhul, kui esinevad olulised või korduvad, sh läbivad dokumenteerimise puudused või olulised või korduvad sisulised rikkumised, mis mõjutavad audiitorteenuse kvaliteeti sedavõrd, et kvaliteet ei ole vastuvõetav või järelevalvesubjekti kvaliteedikontrollisüsteem kas puudub täielikult või olulises osas ei toimi, samuti kui väljastatud vandeaudiitori aruandes tehtud järeldused eksitavad või valed. 19.2.ISRE(EE)2400-50 kohaselt peab praktiseerija ülevaatuses seotud isikutega tehingute olemasolu tuvastama. Olukorras, kus tehingud seotud isikutega ei ole finantsaruandes kajastatud ja jäävad praktiseerijal ülevaatuse käigus tuvastamata, on tegemist olulise sisulise väärkajastusega (ISRE(EE)2400-14). Intressikohustuse ebaõigesti lühiajalisena märkimise kohta ei ole kaebaja apellatsioonimenetluses sisulisi vastuväiteid esitanud. ISRE(EE)2400-22 kohaselt peab praktiseerija töövõtu planeerima ning korraldama kutsealase skeptitsismiga, tunnistades selliste tingimuste esinemise võimalust, mille tulemusel on finantsaruanded oluliselt väärkajastatud (vt lõiked A17–A20). Intressikohustuse ebaõigesti lühiajalisena märkimine on samuti sisuline väärkajastus, mille audiitori aruandes tuvastamata jätmine võib viia eksitavate või valede järeldusteni. Seetõttu ei ole määravat tähtsust sellel, kas ettevõtte varusid ja netovara on korrektselt hinnatud ning kas audiitor oleks pidanud hindama vea kumulatiivset mõju varude saldole ja netovarale. Menetluskulud 20.Kuna apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, ei muuda ringkonnakohus menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4) ja poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 20
(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.