KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-3118 H

) § 8 lg 4 p 3 alusel kaebaja töötuna arvelevõtmisest, sest töötamise registri andmetest selgus 28.08.2025, et kaebaja töötas avalduse esitamise ajal töölepingu alusel.

1. Kaebaja esitas 22.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse nr TA25-0128906 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks tegema kaebaja 28.08.2025 avalduse osas uus otsus, millega võtta kaebaja töötuna arvele alates 13.09.
2. Kaebajat ei saanud tulenevalt

§ 8

lg 4 p-st 3 võtta töötuna arvele kuni 12.09.2025, kuid alates 13.09.2025 vastas kaebaja töötuna arvelevõtmise tingimustele. Vastustaja on tuvastanud faktilised asjaolud vale aja seisuga. Vastustaja ei ole selgitanud välja

§ 8

lgst 3 tulenevat olulist asjaolu ehk millisest kuupäevast vastab kaebaja töötuna arvelevõtmise tingimustele. Kuna vastustaja tegi keelduva otsuse, ei saa kaebaja esitada uut taotlust, sest töötuna arvelevõtmise küsimuses on tehtud kehtiv otsus. Sellise otsuse muutmine on võimalik vaid vaidega haldusorganile või kaebusega halduskohtule. Menetluse uuendamise taotluse esitamiseks ei ole alust, sest võrreldes taotluse esitamisega ei ole ilmnenud uusi asjaolusid või tõendeid. E-keskkonnas esitatud taotluse vormil puudus võimalus märkida, mis kuupäevast alates soovib kaebaja enda töötuna arvelevõtmist, samuti puudus võimalus esitada dokumente. Vastustaja oleks pidanud selgitama välja taotluse lahendamise seisukohalt olulised asjaolud ning koguma tõendeid omal algatusel (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6). Vastustaja ei ole enne otsuse tegemist kaebajat ära kuulanud.

1. Tallinna Halduskohus tegi 29.09.2025 Eesti Töötukassale kohtunõude, milles palus seoses asjaoluga, et kaebaja töötuna arvelevõtmisest keeldumise aluseks olnud asjaolu oli pärast Eesti Töötukassa otsuse tegemist ära langenud (kaebaja tööleping lõppes 12.09.2025), teada anda, kas kaebajal on võimalik esitada Eesti Töötukassale menetluse uuendamise taotlus või uus töötuna arvelevõtmise taotlus, et saavutada töötuna arvelevõtmine alates 13.09.
3. Eesti Töötukassa selgitas 03.10.2025 vastuses kohtunõudele, et kaebajal on võimalik esitada vastustajale nii menetluse uuendamise taotlus kui ka uus töötuna arvelevõtmise taotlus. Samas arvestades asjaolu, et kaebaja on äriühingu juhatuse liige, kellel puudub vähemalt 12-kuuline töötuskindlustusstaaž arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, ei saavuta kaebaja taotluse esitamisega soovitud tulemust, st kaebajat ei saa töötuna arvele võtta alates 13.09.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 07.10.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja töötuna arvelevõtmisest keeldumine olukorras, kus tema töölepingu lõppemise kuupäev ei olnud veel kätte jõudnud, ei saa tema õigusi intensiivselt riivata ja on ebatõenäoline, et kohus saaks tühistada Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse nr TA25-0128906 sellel põhjusel, et Eesti Töötukassa ei selgitanud välja kaebaja töölepingu lõppemist 12.09.2025.

§ 8

lg 2 kohaselt kontrollib töötukassa isiku töötuna arvelevõtmise tingimustele vastavust töötukassa andmekogu andmete alusel. Kui andmed puuduvad või on ebaõiged, on töötukassal töötuna arvelevõtmise tingimustele vastavuse kontrollimiseks õigus nõuda isikult lisaandmeid. Vaidlus puudub, et kaebaja esitas töötuna arvelevõtmise avalduse (28.08.2025) enne töölepingu tegelikku lõppemist (12.09.2025). Töötukassa on 29.08.2025 otsuses märkinud, et töötamise registri andmetest selgus 28.08.2025, et taotleja töötas avalduse esitamise ajal töölepingu alusel. Kuna töötamise registri andmed näitasid enne 29.08.2025 otsuse tegemist, et kaebaja töötab töölepingu alusel, pidi töötukassa otsuse tegemisel sellest 2

-s ei ole sätestatud õiguslikku alust isiku etteulatuvalt töötuna arvele võtmiseks või tulevikus toimuvate sündmuste väljaselgitamiseks, mistõttu ei saanud töötukassalt eeldada, et selgitatakse välja, kas parasjagu töötuna arvelevõtmise tingimustele mittevastav kaebaja võiks lähiajal töötuna arvelevõtmise tingimustele vastata. Kuna

§ 8

lg 4 p 3 keelab võtta töötuna arvele isikut, kes töötab töölepingu alusel, peab töötukassa keelduma isiku töötuna arvelevõtmisest, kui tema tööleping ei ole avalduse esitamise ajal veel lõppenud. Kaebaja puhul olid

§ 8

lg 4 p 3 kohaldamise eeldused seega täidetud.

§ 3

lg 3 sätestab, et

-i tähenduses on töötu inimene, kes ei tööta, on töötuna Eesti Töötukassas arvele võetud ja otsib tööd. Viidatud sättest nähtub loogika, et esmalt peab isik reaalselt olema olukorras, kus ta ei tööta ja alles seejärel on võimalik isik töötuna arvele võtta ja tööd otsida. Töötuna arvelevõtmise avalduse esitamise ajal ei saanud kaebajat pidada isikuks, kes ei tööta, sest tema tööleping veel kehtis. Kuna töötuna arvelevõtmisega kaasnev õigus saada tööturumeetmeid tekib alles pärast töösuhte reaalset lõppemist, ei näe kohus kaalukat põhjust, miks pidanuks kaebaja saama oma töötuna arvelevõtmise avalduse kohta positiivse otsuse enne töösuhte reaalset lõppemist. Täiendavate dokumentide esitamine ei oleks menetluse tulemust kaebaja jaoks muutnud, sest töötukassal olid olemas andmed asjaolu kohta, mis välistas kaebaja töötuna arvelevõtmise. Töölepingu lõppemine 12.09.2025 on asjaolu, mis annab aluse taotleda menetluse uuendamist HMS § 44 lg 1 p 1 alusel või esitada uus töötuna arvelevõtmise avaldus. Ka töötukassa on 03.10.2025 seisukohas märkinud, et kaebajal on võimalik esitada nii menetluse uuendamise taotlus kui ka uus töötuna arvelevõtmise taotlus. Töötukassa 03.10.2025 antud selgituste põhjal on ilmne, et uus töötuna arvelevõtmise avaldus jääks samuti rahuldamata, kuid tegemist oleks keeldumisega teisel õiguslikul alusel, mis väljub praeguse haldusasja piiridest. Kui kaebaja esitab töötukassale uue töötuna arvelevõtmise avalduse ja saab selle kohta keelduva otsuse

§ 8

lg 4 p 6 alusel, on tal võimalik seda vaidlustada kas vaidega töötukassale või uue kaebusega Tallinna Halduskohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Kaebaja palub 22.10.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.10.2025 määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud kaebuse tagastamise eeldused ei ole täidetud. Töötutoetus oleks kaebaja ainuke sissetulek. Hetkel sõltub kaebaja hakkamasaamine tema säästudest ja lähedaste valmisolekust teda toetada. Ainsa seadusliku sissetuleku kaotamine ei ole vähetähtis. Kaebus ei ole perspektiivitu. Kaebajat ei kuulatud enne haldusakti andmist ära. Seetõttu polnud tal võimalik esitada täiendavaid dokumente ning täpsustada, mis ajast ta soovib enda töötuna arvelevõtmist. Kaebaja ära kuulamata jätmise tõttu ei saanud vastustaja arvestada kaebaja soovi võtta ta töötuna arvele alates 13.09.
2. Vastustaja oleks pidanud hindama, kas kaebajat on võimalik võtta arvele ajast, millal ta vastab seadusest tulenevatele tingimustele, s.o alates 13.09.2025 (vt

§ 8lg 3 teine lause).

Kuna vastustaja tegi sisulise otsuse (keeldus kaebaja töötuna arvele võtmisest) ja see on eelhaldusaktiks töötutoetuse määramisel, ei saanud kaebaja sellist haldusakti ignoreerida, vaid pidi selle enda õiguste kaitseks vaidlustama. Menetluse uuendamise alused puuduvad, kuna asjaolud, mis esinesid taotluse esitamise hetkel, ei ole hiljem muutunud. Taotluse esitamise hetkel lõppes kaebaja töösuhe 12.09.2025 ning see asjaolu ei ole hiljem muutunud. Seadus näeb ette keeldumise korral õiguskaitsevahendina ainult vaide või kaebuse esitamise. 3

§ 8lg 4 p 6 kohaldamise küsimus tuleb lahendada käesolevas kohtuasjas.

Tegemist on asjaoluga, mida kohus on arvestanud kaebuse tagastamisel selle perspektiivi hindamisel. Samas on see uus argument, mida vastustaja ei ole otsuses tuginenud. Seetõttu ei saa kaebuse õiguspärasuse hindamisel ja kaebuse tagastamisel seda argumenti üldse arvestada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
2. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Nimetatud sätte alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. See kaebuse tagastamise alus on ette nähtud juhtudeks, mil vaidlustatud haldusakt võib isiku õigusi riivata, kuid võimalik rikkumine kahjustab kaebaja huve väga vähesel määral. See on olukord, kus rikkumise tuvastamisest tulenev kasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmise eeldatavate kuludega. Piirang kohtusse pöördumise põhiõigusele on õigustatud juhul, kui riive vähese intensiivsuse kõrval on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3. Töötukassa keeldus 29.08.2025 otsusega nr TA25-0128906 kaebaja töötuna arvelevõtmisest

§ 8

lg 4 p 3 alusel, sest töötamise registri andmetel töötas kaebaja avalduse esitamise ajal töölepingu alusel.

1. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et töötukassa 29.08.2025 otsus ei riiva intensiivselt kaebaja õigusi. Kaebaja on määruskaebuses selgitanud, et tema õiguste riive ei ole väheintensiivne seetõttu, et töötutoetus oleks tema ainuke sissetulek. Õigus saada töötutoetust tekib isikul pärast töösuhte lõppemist ja selle esmane eeldus on töötuna arvelevõtmine. Töötutoetus jäeti kaebajale määruskaebusest nähtuvalt määramata Eesti Töötukassa 10.09.2025 otsusega nr TT25-0052111, mille kaebaja on vaidlustanud haldusasjas nr 3-25-
2. Töötukassa 29.08.2025 otsus ei välistanud kaebajal menetluse uuendamise või uue taotluse esitamist töö reaalsel (mitte hüpoteetiliselt tulevikus) kaotamisel töölepingu lõpetamise tõttu. Riive on väheintensiivne, kuna töötuna arvelevõtmisest keelduti olukorras, kus kaebajal oli veel kehtiv töösuhe. Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et uueks asjaoluks, mis annab aluse taotleda menetluse uuendamist, on kaebaja töölepingu lõppemine 12.09.
3. 28.08.2025 avalduse esitamisel ei olnud kaebaja töösuhe lõppenud ega olnud ka tõsikindlalt teada, et see lõppeb või kaebaja ei asu selleks ajaks juba uuesti tööle. See asjaolu muutus 12.09.
5. Täidetud on ka HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaldamise teine eeldus: asjaoludest tulenevalt on 29.08.2025 otsuse tühistamine ebatõenäoline. Kaebaja esitas töötuna arvelevõtmise avalduse 28.08.2025.

§ 8

lg 2 kohaselt kontrollib töötukassa isiku töötuna arvelevõtmise tingimustele vastavust töötukassa andmekogu andmete alusel. Töötukassa 29.08.2025 otsuse kohaselt nähtus töötamise registri andmetest 28.08.2025, et kaebaja töötab töölepingu alusel. Kuna

§ 8

lg 4 p 3 keelab võtta töötuna arvele isikut, kes töötab töölepingu alusel, pidi töötukassa keelduma kaebaja töötuna arvelevõtmisest.

sätetest ei tulene töötukassale kohustust selgitada välja, kas avalduse esitamise hetkel töötuna arvelevõtmise tingimustele mittevastav isik võib ehk vastata nendele tingimustele kunagi tulevikus. See ei ole ka objektiivselt võimalik. Kuigi töötukassal on isiku töötuna arvelevõtmise tingimustele vastavuse kontrollimisel õigus nõuda temalt lisaandmeid (

§ 8lg 2 teine lause), on 4

§ 8lg-s 1 nõutud andmed.

Seega ei oleks täiendavate dokumentide esitamine olukorras, kus kõik seaduses nõutud andmed olid esitatud ning töötamise registri andmete kohaselt oli kaebajal kehtiv töösuhe, saanud kaasa tuua teistsugust otsust. Otsust ei oleks saanud ka muuta kaebaja ärakuulamine. 14. Halduskohus ei ole kaebuse perspektiivi hinnanud lähtuvalt 03.10.2025 töötukassa seisukohast, mille kohaselt teeks töötukassa uue töötuna arvelevõtmise avalduse esitamisel keelduva otsuse. Halduskohus on üksnes selgitanud, et juhul kui kaebaja esitab töötukassale uue avalduse ja see jääb rahuldamata

§ 8

lg 4 p 6 alusel, siis on kaebajal võimalik uus otsus vaidlustada kas vaidega Eesti Töötukassale või kaebusega Tallinna Halduskohtule, ning sel alusel keeldumise õiguspärasusele hinnangu andmine väljub siinse haldusasja esemest. See seisukoht on õige. 15. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.10.2025 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5