Obsah (7)

§ 120§ 121§ 32§ 35§ 52§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2025, Tartu Kohtuasja number 3-25-4431 Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tu

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik Siim Grossberg esitas kinnipeetav X-i (kaebaja) nimel
2. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju sellega, et mitme kuu vältel ei ole keegi vastanud kambri sisetelefoniga tehtud kõnedele. Kaebaja on alates
3. jaanuarist 2025 kuni kaebuse esitamiseni üritanud sisetelefoni kasutada, kuid seda enamjaolt tulutult, sest keegi lihtsalt ei vasta kõnedele. Eelnevaga on kaebajale tekitatud mittevaralist kahju tervise kahjustamise ja inimväärikuse alandamise näol. Ta nõuab 2000 euro suurust hüvitist. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel. 3-25-4431 3.

§ 121

lg 1 p 5 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust. Kinnipeetav S. Grossberg on praegusel juhul esitanud kinnipeetav X-i nimel kohtule kaebuse, milles soovitakse kaitsta X-i õigusi. Kohtule teadaolevalt ei vasta S. Grossberg volitatud esindajale

§ 32

lg-s 1 sätestatud tingimustele, mistõttu ei saa ta teist kinnipeetavat praeguses asjas halduskohtumenetluses esindada. Kui üldjuhul tuleks sellises olukorras jätta kaebus käiguta ja anda kaebajale võimalus menetlusdokumendi heakskiitmiseks (vt nt Riigikohtu 2. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-17-16, p 10), siis praegusel juhul ei pea kohus kaebuse käiguta jätmist põhjendatuks. 4.

§ 35

lg 1 sätestab, et kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid. Sama sätte lõikest 3 tuleneb, et kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, loetakse, et menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks. Praegusel juhul ei ole S. Grossbergi esindusõiguse puudumine selgunud menetluse kestel, vaid see oli selge juba kaebuse esitamise ajal. Lisaks oli sellest teadlik ka S. Grossberg ise, sest talle on kohtu poolt varasemalt selgitatud, et ta ei saa halduskohtumenetluses teist isikut esindada (vt nt kohtu selgitused kohtuasjas nr 3-25-2984). See teadmine ei ole aga takistanud tal kaaskinnipeetava nimel taas kaebust esitamast. 5. Kohus leiab, et kaebuse käiguta jätmise kohustuse eesmärk on abistada kohtusse pöördumisel isikut, kes on ekslikult esitanud puudustega kaebuse. Praegusel juhul ei ole aga tegemist üksikjuhtumiga, mil S. Grossberg on esindajana teist kinnipeetavat kaebuse esitamisel esindanud. S. Grossberg on viimase nelja päeva jooksul esitanud kohtule üle 10 kaebuse, milles on esitlenud end asjas esindajana (vt nt asjad nr 3-25-4427, 3-25-4426, 3-25-4425, 3-25-4443, 325-4442, 3-25-4441, 3-25-4439, 3-25-4437, 3-25-4435, 3-25-4434, 3-25-4433), olles tegelikult teadlik, et ta ei saa esindajana menetluses osaleda. Lisaks on ta selliseid kaebuseid esitanud ka varem. S. Grossbergi järjepidev tegevus nii enda kui ka kaaskinnipeetavate nimel kaebusi esitada ei näita tegelikku tahet õiguste kaitse eesmärgil kohtusse pöörduda, vaid viitab soovile koormata hüvitamisnõuetega esmalt kohustuslikus kohtueelses menetluses vanglat ning seejärel kohtusüsteemi, st tegemist on kaebeõiguse ja esindusõiguse kuritarvitamisega. Seda järeldust kinnitab ka praeguse kaebuse ülesehitus – sarnaselt paljude teiste S. Grossbergi esitatud kaebustega sisaldab ka X-i nimel praegusel juhul esitatud kaebus suures mahus teksti, mille esitamine ei oleks kaebuse eesmärgi saavutamiseks ilmtingimata vajalik ning selliselt esitatud kaebus ei ole kooskõlas

§ 52lg-s 1 sätestatud selguse ja lühiduse nõudega.

Lisaks ilmestab

-s sisalduvate esindusõigust puudutavate sätete kuritarvitamist ka asjaolu, et mitmetes sarnasel viisil esitatud kaebustes ei ole isik, kelle nimel on kaebus esitatud, hiljem ise kaebust heaks kiitnud, mistõttu on kohus kaebused tagastanud (vt nt haldusasjad nr 3-252671, 3-25-2774, 3-25-2680, 3-25-2383). 6. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks esindusõiguseta isiku poolt esitatud kaebuse käiguta jätmist ja kaebusele heakskiidu küsimist. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus

§ 121

lg 1 p 5 alusel kaebuse tagastamine piiraks ebaproportsionaalselt tegelikult kaebuse esitamisest huvitatud isiku kaebeõigust (vt võrdluseks eelviidatud Riigikohtu määruse p 10). 7. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et

§ 121

lg 1 p 5 kohaldamise eeldused on praegusel juhul täidetud ning kohus tagastab kaebuse sellel alusel. 2 3-25-4431

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8. Kohus leiab, et kui isik, kelle esindajana S. Grossberg kaebuse esitab, on tõepoolest eksitusse sattunud ja soovib ka tegelikult kaebust esitada, on tal võimalik seda uuesti teha

§ 32

lg-s 1 sätestatud nõuetele vastava esindaja vahendusel või enda nimel (vt

§ 43lg 2).

Kui selleks ajaks on kaebetähtaeg möödunud, saab kaebaja taotleda tähtaja ennistamist. Kui tegemist on tõesti kogenematusest tingitud eksimusega ning kaebetähtaja möödalaskmise tingis kaaskinnipeetava (kellel esindusõigus kaebuse esitamiseks puudus) pahatahtlik tegevus (kohtusse pöördumise õiguse kuritarvitamine), saab kohus kaebetähtaja ennistamise taotlust lahendades neid asjaolusid arvesse võtta.

1. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et halduskohtumenetlusele omane selgitamiskohustus ja uurimispõhimõtte kohaldamine toetavad ka väheste õigusteadmistega isikut oma õiguste kaitseks halduskohtusse pöördumisel ning seega puudub lihtsamates küsimustes vajadus teha seda esindaja vahendusel.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3