← Eesti

3-25-2485/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikikud Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 2. september 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-2485 T.M kaebus Eesti

) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja

§ 18

lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib halduskohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla isik, kelle taotluse alusel algatati aukohtumenetlus. Samas eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi.

§ 16

lg 1 ja § 18 lg 1 alusel saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (Tallinna Ringkonnakohtu

  1. detsembri
  2. a määrus asjas nr 3-19-2050;
  3. veebruari
  4. a määrus asjas nr 3-19-93;
  5. detsembri
  6. a määrus asjas nr 3-16-1148;
  7. septembri
  8. a otsus asjas nr 3-14-50174;
  9. detsembri
  10. a määrus asjas nr 3-14-52251;
  11. septembri
  12. a määrus asjas nr 3-14-51432;
  13. detsembri
  14. a määrus asjas nr 3-13-1538;
  15. märtsi
  16. a otsus asjas nr 3-12-1016). Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebaja subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist; 3) vaidlustatud otsusest ei nähtu menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendust või rikkuda kaebaja õigusi. Aukohus on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (

§ 17lg 5).

Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse avaldada oma seisukohti ja esitada tõendeid, on hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei ilmne distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmselge puudumise tõttu ei pidanud aukohus aukohtumenetlust algatama. Asjaoludest ei nähtu, et aukohus oleks jätnud arvesse võtmata väited või tõendid, mis võinuks mõjutada asja lahendust. See, et kaebaja ei nõustu aukohtu otsuse põhjendustega, ei anna alust väita, et otsust ei ole põhjendatud. Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse kohta (st kas aukohus on põhjendatult järeldanud, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused); 4) kaebaja ei ole välja toonud, milliseid rikkumisi ei ole aukohus käsitlenud. Olukorras, kus aukohus ei ole menetlusnorme rikkunud, puudub aukohtu otsuse tühistamiseks alus, sest aukohtumenetlus ei ole ette nähtud huvitatud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid tegemist on kutseühingu sisemise kontrolliga oma liikmete tegevuse üle (Tallinna Ringkonnakohtu

  1. septembri
  2. a määrus asjas nr 3-14-51432); 5) aukohtumenetluse algatamata jätmisest ei tule kaebajale kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata. Aukohtumenetluse algatamata jätmine ei takista kaebajal esitada nõudeid advokaadi vastu, kui ta leiab, et advokaat on kuidagi tema või tema lapse õigusi rikkunud. Samuti on kaebajal võimalik tõstatada pooleliolevas tsiviilasjas küsimus advokaadi pädevuse kohta. Kui tsiviilasja menetlev kohus leiab samuti, et advokaat ei ole pädev last esindama või on rikkunud esindamisel lapse õigusi või huve, siis on kohtul võimalik esindaja menetlusest kõrvaldada. Eeltoodu ei eelda eelnevalt aukohtumenetluse läbimist. Aukohtu otsus ei ole kohtule siduv ja kohus saab vajadusel ise tuvastada asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Seega ei ole aukohtu otsuse tühistamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
  3. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 2

(3)3-25-2485 1) kui laps ei saa asjakohast riigi antavat õigusabi, siis rikutakse sellega lapse ja lapsevanema õigusi. Kaebajal on õigus vaidlustada haldusorgani otsust, mis rikub lapsevanema õigust nõuda oma lapse heaolu ohustava käitumise lõpetamist; 2) kaebajal on õigus seada kahtluse alla advokaadi üldhariduslik, õigusalane ja psühholoogiaalane kompetents. Samuti advokaadi kutse-eetiline pädevus ja isikuomadused; 3) kaebaja soovib esitada täiendava väite, et advokatuur ei andnud kaebajale võimalust avaldada otsuse kohta enda seisukohti. Sellega rikuti kaebaja õigust olla ära kuulatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
  2. Kaebajal kui asjast huvitatud isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda aukohtumenetluse algatamist ning aukohtumenetluse tulemus ei kaitse ka advokaadi karistamise korral huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Sellist õigust kaebajale ei loo lastekaitseseadus. Võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend, vaid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine. Oma kohustusi rikkunud advokaadi klient saab oma subjektiivseid õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses (vt ka RKHKo 3-20-1214, p 10).
  3. Kaebaja on saanud realiseerida

§ 16

lg-s 1 nimetatud õiguse, s.o pöörduda taotlusega aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu poole. 9. Kaebaja väidab määruskaebuses, et aukohus rikkus ärakuulamise kohustust, kuna ta ei andnud kaebajale enne otsuse tegemist võimalust esitada otsuse kohta seisukohta. Aukohtumenetlus algatatakse muu hulgas huvitatud isiku kaebuse alusel, kui sellest nähtuvad distsiplinaarsüüteo tunnused (

§ 16lg 2).

Aukohus jättis vaidlustatud otsusega aukohtumenetluse algatamata. Selle otsuse aluseks olid aukohtule esitatud kaebus ja advokaadi esitatud seisukohad. Kaebaja sai kaebuse esitamisega esitada aukohtule oma seisukohad . Kaebaja ja advokaadi seisukohtade alusel langetas aukohus otsuse jätta aukohtumenetlus algatamata. Kui aukohtule esitatud avalduses kajastatud andmetest ei kalduta kõrvale ja puudub vajadus lisaandmeid saada, siis puudub sisuline vajadus anda võimalus esitada täiendavaid seisukohti (vrd haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 2). Advokatuuriseadus ei nõua, et lisaks kaebuse esitamisele tuli aukohtul anda kaebajale veel täiendav võimalus esitada enda seisukohad aukohtu otsuse projekti kohta. 10. Seejuures pole aukohtu otsus haldusakt, millele kohalduksid HMS §-s 56 sätestatud ranged põhjendamise nõuded (vt ka RKHKo 3-20-1214, p 11). 11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.