3-25-4257/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2025, Tartu Haldusasja number 3-25-4257 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-25-4085 Menetlusosalised Taotluse esitaja – X Menetlustoiming Taotluse lahendamine RESOLUTSIOON 1. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata. 2. Asendada kohtumääruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD 1. Viru Vanglas kinnipeetavana viibiv X (taotleja) esitas 13. novembril 2025 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, mis registreeriti haldusasjana nr 3-25-4257. Tallinna Halduskohus andis 13. novembri 2025. a määrusega selle haldusasja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Kohtumäärus jõustus 29. novembril 2025 ning asja materjalid edastati Tartu Halduskohtule 1. detsembril 2025. Taotluse kohaselt soovib X riigi õigusabi, et pöörduda avaldusega Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) poole. Taotleja leiab, et Eesti riik takistab tal EIK-i poole pöörduda, kuna haldusasjas nr 325-4085 jäeti rahuldamata tema riigi õigusabi taotlus avaldusega EIK-i poole pöördumiseks. KOHTU SEISUKOHT 2. Riigi õigusabi taotluse lahendamine kuulub vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg-le 2 ja § 10 lg-le 31 praegusel juhul halduskohtu pädevusse (vt Riigikohtu erikogu 28. veebruari 2022. a määrus asjas nr 3-21-3011, p-d 4-6). 3. Kohus mõistab, et X on esitanud praegusel juhul taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i haldusasjast nr 3-25-4085 võrsunud vaidluse lahendamiseks. Haldusasjas nr 3-25-4085 3-25-4257 esitas X kohtule üksnes riigi õigusabi taotluse, milles soovis riigi õigusabi, et pöörduda seoses haldusasjaga nr 3-25-2168 EIK-i poole. Halduskohus jättis 11. novembri 2025. a määrusega haldusasjas nr 3-25-4085 taotleja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Määrus jõustus 12. novembril 2025 Tartu Ringkonnakohtu määrusega. 4. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. 5. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui:

1. a)kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või
2. b)kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist. 6. Käesolevas haldusasjas esitatud riigi õigusabi taotlusest võib järeldada, et X ei nõustu sellega, et haldusasjas nr 3-25-4085 ei antud talle riigi õigusabi korras esindajat selleks, et pöörduda EIKi seoses haldusasjaga nr 3-25-2168. Taotleja leiab, et sellega takistatakse tema võimalust EIK-i pöörduda. Kohus leiab, et haldusasjas nr 3-24-4085 tehtud lahendiga ei võetud taotlejalt õigust seoses haldusasjaga nr 3-25-2168 EIK-i pöörduda, sest taotleja saab oma õiguste rikkumise korral kohtusse pöörduda ka isiklikult, st selleks esindajat omamata. EIÕK art 6 lg-st 1 ega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt ei saa eeldada, et isik peab igal juhul saama EIK-i pöörduda riigi kulul määratud esindaja vahendusel. Taotleja on haldusasjas nr 3-25-2168 ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid ning praeguseks ei ole veel viidatud haldusasjas kohtute infosüsteemi andmetel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg. Seega oleks EIK-i pöördumise eeldused seni täidetud. Haldusasja nr 3-254085 raames riigi õigusabi andmisest keeldumine ei saanud seega taotleja suhtes tingida EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide rikkumist. X kaebus seoses haldusasjaga nr 3-25-4085 oleks seetõttu selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a. 7. Kohus lisab, et EIK-i kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et taotleja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et taotlejat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt tema õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11-12). 8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 2