← Eesti

1-17-10816/5

Obsah (4)§ 424§ 73§ 169§ 78

Kriminaalasi nr. 1-17-10816 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 16. jaanuaril 2018.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul prokurör Eve Soosta

§ 424

ja § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 kuu 28 päeva, mis

§ 73sätete kohaldamisega katseajaga 3 aastat.

Katseaja lõpp 30.12.2015.a. karistus kantud, - kehtivaid väärteokaristusi kolm (rahatrahvid tasumata), tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses

§ 169järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Y.I süüdistatakse selles, et olles Pärnu Maakohtu poolt 19.10.2015 tehtud määruse alusel tsiviilasjas nr 2-15-119102 kohustatud maksma Pärnu Maakohtu 16.09.2015 makseettepanekus määratud suuruses alates 09.09.2015 igakuist elatusraha oma alaealise lapse Xxxx(sündinud xxxx) ülalpidamiseks summas 190 eurot kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 22.05.2033, pole seda teinud regulaarselt ja ettenähtud summades. Eeltoodust nähtuvalt Y.I , olles töövõimeline, ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita, s.h ei ole end võtnud töötuna arvele Eesti Töötukassas ja otsinud enesele tööd, pikema aja jooksul, mitte makstes kohtu poolt välja mõistetud igakuist elatusraha, on teadvalt, põhjendamatult ja süstemaatiliselt rikkunud lapse ülalpidamise kohustust. Elatisraha võlgnevus seisuga 21.08.2017 oli 4104,40 eurot ja seisuga 20.11.2017 4484,40 eurot Seega Y.I , hoidudes pikema aja jooksul teadlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on prokurör Eve Soostar, süüdistatav Y.I ja tema kaitsja Toomas Bekker käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus

§ 169

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Y.I-le (Y.I ) karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 73

alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Y.I temale

§ 169

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Y.I-lt (Y.I) KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 750 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb Y.I-lt (Y.I) välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 456 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 1206 eurot tuleb Y.I-l (Y.I) tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 100,50 eurot. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315,

§ 73

lg1,3, § 78 p 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Y.I

§ 169

järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Y.I ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada Y.I-le (Y.I) määratud 1 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.01.2018.a. Menetluskulud Välja mõista Y.I-lt (Y.I) 750 eurot sundraha ja kaitsjatasu 456 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1206 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 100,50 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Y.I-le (Y.I ) e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded 2 täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.