← Eesti

1-20-9011/40

Obsah (5)§ 169§ 73§ 65§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. september 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-9011 (20231700891) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Ivi Kes

§ 169järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17.

mai 2021 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Kaitsja, vandeadvokaat Margus Viira Eve Soostar Süüdistatav U.Y , isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: EV kodanik; haridus: X; emakeel: eesti keel; XXX; 1 kehtiv kriminaalkaristus - Harju Maakohtu 16.01.2018 otsusega karistatud

§ 169

järgi vangistusega 6 kuud, mis jäeti

§ 73

lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aastase katseajaga, s.o kuni 16.01.2019, tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Margus Viira Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Harju Maakohtu
  2. mai 2021 kohtuotsus U.Y suhtes jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  3. Määrata Advokaadibüroole Viira & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks U.Y-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 146,40 (ükssada nelikümmend kuus ja 40) eurot, s.h käibemaks 24,40 (kakskümmend neli ja 40) eurot.
  4. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks U.Y-lt välja 146,40 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
  5. Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik Süüdistus
  6. U.Y-le oli esitatud süüdistus selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu 19.10.2015 määruse alusel (tsiviilasi nr 2-15-119102) kohustatud maksma Pärnu Maakohtu 16.09.2015 makseettepanekus määratud suuruses alates 09.09.2015 igakuist elatusraha oma alaealise lapse X (sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks 190 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 22.05.2033, pole seda teinud regulaarselt ja ettenähtud summades alates 17.01.
  7. Seisuga 29.04.2020 oli elatisraha võlgnevus 6394,40 eurot. U.Y kui kohustatud isik on jätnud pikema perioodi jooksul elatise maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita. U.Y on töövõimeline, kuid on teadvalt, põhjendamatult ja süstemaatiliselt jätnud täitmata lapse ülalpidamise kohustuse, jättes pikema perioodi jooksul maksmata elatist ettenähtud ajal ja ulatuses. Maakohtu otsus
  8. Harju Maakohtu
  9. mai 2021 otsusega tunnistati U.Y

§ 169

järgi süüdi ja teda karistati vangistusega 7 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.01.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 1 kuu.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 390 tundi, mille tegemiseks ajaks määrati 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4, 6, 7 alusel kohustati U.Y täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. U.Y määrati Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Menetluskuludena mõisteti U.Y-lt riigituludesse välja sundraha 876 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasud 672 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes alates 01.07.2021 - 01.06.2022 iga kuu 1. kuupäevaks vähemalt 129 eurot Maksu- ja Tolliametile. 3. Kohtuistungil maakohtus U.Y ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, kuid möönis, et tal on kohustus enda lapse eest materiaalselt hoolitseda. Süüdistatava ütluste 2

(6)kohaselt ei ole tal õnnestunud lapsele elatist maksta, sest tal on raske elu ja probleemne tervis, mis ei võimalda füüsilist tööd teha. Hinnates tõendeid kogumis, leidis kohus, et süüdistatav on töövõimeline, kuna talle ei ole alates 17.01.2018 töövõimetuspensioni makstud ega määratud. Olles juba 2018 sama kuriteo eest karistatud, ei asunud ta ikkagi tööle, mis kinnitab tema teadvalt kõrvalehoidumist lapsele elatisraha maksmisest. Samas nähtub hinnatud tõenditest (Maanteeameti teatis), et U.Y on omanud süüdistuses nimetatud ajaperioodil stabiilselt sissetulekuid sõidukite vahendustegevusest. Tõendamist on leidnud, et U.Y on teadlikult ja otsese tahtlusega lapse ülalpidamise kohustust rikkunud. Süüdistatav on kogu kohtumenetluse vältel ennast õigustanud ja väljendunud kannatanu suhtes solvavalt. Ta ei oma tahet tööd leida, kuigi takistusi töötamiseks tal ei esine. Esitatud tõenditest nähtuvalt on ta omanud stabiilselt rahalisi vahendeid erinevate ostude sooritamiseks. U.Y kõrvalehoidumine elatise maksmisest on olnud pikaajaline ja süstemaatiline. Enne kohtuistungit tasutud elatisraha 225 eurot on ilmselgelt tasutud sooviga kergendada vastutust, mis tõendab aga pigem süüdistataval elatise tasumise võime olemasolu. U.Y-le mõistetavat karistust põhjendas kohus järgmiselt. Süüdistatavat on samalaadse kuriteo eest varasemalt karistatud kuid, ta ei ole enda väärtushinnanguid korrigeerinud ega asunud elatisraha maksma, mistõttu peab mõistetav karistus käesolevas asjas olema eelmisest rangem. Et süüdistuses nimetatud kuriteo pani U.Y toime katseajal, tuleb kohaldada

§ 65

lg-s 2 sätestatut ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust. Kuivõrd süüdistataval ei esine tervislikke takistusi töötamiseks ja süüdistatav ka ise väljendas viimases sõnas nõusolekut üldkasulikuks tööks, pidas kohus põhistatuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, sest sel juhul ei võeta U.Y-lt vabadust ja tal on võimalik asuda elatiskohustuse tasumiseks põhitööle. Kaitsja apellatsioon 4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja U.Y

§ 169järgi õigeks mõistmist.

Apellandi arvates ei kinnita uuritud kirjalikud tõendid, kannatanu ning süüdistatava ütlused U.Y poolt temale süüdistuses esitatud kuriteo toime panemist. Apelandi põhjendused õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks on kokkuvõtvalt järgmised: kohus ei ole arvestanud süüdistatava ütlustega selles, et ta on pikemat aega töötu, et ta on tööd otsinud ja üritanud erineval moel raha teenida, kuid seda ebaõnnestunult. U.Y elab viimased 6 aastat ema juures, on ema ülalpidamisel ning vastutasuks aitab ema. Süüdistatav saab aru, et ta peab last toetama ja kui tal oleks sissetulek, siis ta seda ka teeks. Süüdistatav ei ole omandanud ega võõrandanud oma nimel sõiduautosid, sõidukeid tema nimele registreeritud ei ole. Kolmandate isikute teateid sõidukite võõrandamisest U.Y-le ei saa lugeda tõenditeks. Süüdistataval endal pangakaardid puuduvad, tehingute puhul on ta kasutanud ema pangakaarti ja enda partnerkaarti, et sinna boonuspunkte koguda. Pangakonto puudumist näitab asjaolu, et elatis summas 225 eurot on üle kantud ema kontolt. Süüdistatav on tööotsijana Töötukassas arvel, küll on ta keeldunud talle pakutud tööst Narvas, kuivõrd kõrvalkulud ületanuks teenistuse ega võimaldanuks ikkagi asuda lapsele elatist maksma. Kannatanu ütlused elatisraha mitte maksmisest kuue aasta jooksul on oletuslikku laadi ning otsuse tegemisel ei saanuks kohus kaitsja arvates nendele toetuda. Ei saa nõustuda, et U.Y on tegutsenud otsese tahtlusega ja teadlikult kõrvale hoidunud lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest. 5. Tallinna Ringkonnakohus määras 02. juuli 2021 määrusega kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega 18. augustini 2021. Määratud tähtajaks esitas ringkonnakohtule enda kirjalikud seisukohad prokuratuur. 3

(6)Prokuröri hinnangul apellatsiooni rahuldamiseks alust ei ole. Maakohus on piisava põhjalikkusega ja jälgitavalt põhjendanud, millistele kohtus uuritud tõenditele tuginedes asus kohus seisukohale, et U.Y pani toime temale etteheidetava kuriteo. Apellandi väited ei kummuta kohtuotsuses esitatud mõttearendusi, uuritud tõendite analüüsi ega selle tulemusena kujundatud järeldusi. Kohus ei ole süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel rikkunud ei materiaal- ega kriminaalmenetlusõigust. Seisukoht, et kohus on suhtunud süüdistatavasse ebaobjektiivselt, eelarvamuslikult ja negatiivselt, on meelevaldne ja põhjendamatu. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
  1. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaaltoimiku materjalidega, kaitsja apellatsiooni väidetega ja neile vastuseks esitatud prokuröri kirjalike seisukohtadega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna. Asjaolu, et maakohus jõudis tõendeid kogumis hinnates U.Y süüküsimuses erinevalt apellandist vastupidisele järeldusele, ei anna alust väita, et käesolevas asjas esinevad KrMS §-s 338 nimetatud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused. Maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi ega apellatsioonis korratud väidete pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-85-00 selgitanud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et kohus on otsuses põhjendanud, miks ta U.Y temale esitatud süüdistuse järgi täielikult süüdi tunnistab ja selliselt karistab.
  2. Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigusest, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude kordamist vajalikuks. Apellatsiooniga seonduvalt märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
  3. Erinevalt apellandi seisukohast on maakohus U.Y

§ 169

järgi süüdi tunnistades otsuses põhjalikult kõiki tõendeid kõrvutades arusaadavalt ning veenvalt selgitanud välja kõik asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud. Apellandi seisukohaga, et U.Y ei ole tahtlikult ja teadlikult lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest kõrvale hoidunud, kohtukolleegium nõustuda ei saa. Ükski kriminaalasjas hinnatud tõenditest ei kinnita apellatsioonis korratud süüdistatava kaitseversiooni, et raske elu on tal takistanud lapsele elatusraha maksta. U.Y-le esitatud süüdistus hõlmab ajavahemikku alates 17.01.2018 ja vaidlus puudub selles, et süüdistatav oli Harju Maakohtu 16.01.2018 otsusega samasuguse süüteo toimepanemise eest süüdi tunnistatud ja karistatud. Tuvastamist on leidnud, et U.Y ei ole sellest ajast lapsele elatusraha regulaarselt maksnud, mistõttu on tal tekkinud elatusraha võlgnevus 6394,40 eurot. 9. Kannatanu C ütlustest nähtuvalt on süüdistatav kohtunud enda lapsega alates lapse sünnist neljal korral, kuid tasunud 6 aasta jooksul elatist ainult 1-l korral enne nende erivajadusega lapse 1aastaseks saamist 190 eurot ja vahetult enne maakohtus toimunud kohtuistungit 225 eurot.

§ 169kehtiv redaktsioon loeb alates 1.

jaanuarist 2015 süüteoks vanema teadva kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Riigikohtu praktikas käsitletakse

§ 169

järgi elatise maksmise kohustuse olulise rikkumisena juba sedagi, kui isik teadlikult viivitab elatise maksmisega rohkem kui üks kuu (vt RKKK nr 1-185813/52 p. 28). Lisaks võib elatise maksmisest kõrvalehoidumisena olla käsitatav elatise maksmise kohustuse süstemaatiline rikkumine ehk teisisõnu olukord, mil kohustatud isik elatist maksab, kuid teeb seda järjepidevalt põhjendamatu hilinemisega. Seega tuleb igakuise elatise maksmisest kõrvalehoidumiseks pidada seda, kui kohustatud isik rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras, 4

(6)kui tal on (või võiks olla) võimalik ülalpidamiskohustust täita või teha seda suuremas ulatuses, kuid ta jätab oma kohustuse teadvalt vähemalt ühe kuu kestel täitmata. Ka on lapse ülalpidamise kohustuse rikkumisega tegemist siis, kui elatise jätab osaliselt või täielikult maksmata isik, kes pole otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat.
  1. Süüdistatava argumendid raskest olukorrast ja terviseprobleemidest on ainetud ja kohtuistungil hinnatud tõenditega usaldusväärselt ümber lükatud. Apellatsioonis ei ole kaitsja viidanud ühelegi argumendile ega tõendile, mille maakohus oleks jätnud arvestamata või andnud sellele ebaõige hinnangu. Maakohtule esitatud perearsti vastuse kohaselt on süüdistatav käinud vastuvõtul 2019 detsembris ja ta on töövõimeline isik. Sotsiaalkindlustusameti kinnitusel ei ole U.Y-le töövõimetuspensioni makstud ega määratud. Seega on süüdistatav võimeline tegema füüsilist tööd, kuid seda ta endale otsinud ei ole ja on keeldunud ka talle Töötukassa kaudu pakutud töökohast Narvas, kuivõrd töö asukoht talle ei meeldinud. Ka ei ole süüdistatav taotlenud Töötukassa kaudu toetusi tasemeõppes osalemiseks ega osalenud karjäärinõustamisel. Puudumisi tööklubist 2020 on põhjendanud U.Y pika haigestumisega, mille kohta tõendeid aga kohtule esitatud ei ole. Maakohus leidis põhjendatult, et kuigi U.Y ei omagi tahet tööd leida, ei esine tal takistusi tööd tegelikkuses teha. Et süüdistatava ütlustest nähtuvalt elab ta viimased kuus aastat ema juures ja on faktiliselt tema ülalpidamisel, kinnitab tõsiasja, et alates 19.10.2015 maksekäsu koostamisest ei ole süüdistatav teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita ja mille tavapäraseks võimaluseks on sissetuleku saamine töö tegemise kaudu.
  2. Maanteeameti teatisest tulenev informatsioon kinnitab üheselt, et U.Y pidi omama süüdistuses etteheidetud teo toimepanemise ajal stabiilseid rahalisi sissetulekuid talle võõrandatud sõidukite edasimüügist. Süüdistatava ütlused, et sõidukite vahendamisest ta mingisugust sissetulekut ei teeninud, on kohtukolleegiumi hinnangul tõendamata ja seetõttu paljasõnalised, sest eluliselt ei ole ka usutav, et tegeledes igapäevaselt kuue aasta jooksul sõidukite vahendustegevusega, talle selle ajaperioodi jooksul vahendustasu kordagi ei makstud ja 225 eurot, mille ta vahetult enne kohtuistungit kannatanule elatise võlgnevuse katteks tasus, oligi esimene kord kui ta sõidukite vahendustegevuse eest tasu sai. Süüdistatavale võõrandatud sõidukite vahendamine ei tähenda aga ühemõtteliselt seda, et nende enda nimele registreerimata jätmine ja edasi võõrandamine toimubki vahendustasu saamata nö „heategevuse korras“. Et U.Y tegelikult sel perioodil rahalisi vahendeid omas nagu maakohus põhjendatult leidis, tõendavad ka Cirkle K Eesti AS ja Selver AS vastused tema poolt stabiilselt erinevate ostude tegemisel. Süüdistatava ütlusi kinnitavaid tõendeid, et nende ostude sooritamisel kasutasid tema kliendikaarti tema sõbrad-tuttavad, kohtule esitatuid ei ole. Apellatsioonist ei nähtu ühtegi viidet asjaolule, et süüdistatav, kes hindab enda töiseid väärtusi ajakirjandusettevõtetes kõrgelt, oleks süüdistuses nimetatud perioodil tegelenud aktiivselt töökoha otsimisega, vältimaks talle uue süüdistuse esitamist lapse ülalpidamiskohustuse rikkumise eest. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtuga selles, et süüdistatav hoidus seega pikema aja jooksul teadlikult ja tahtlikult igakuise elatise maksmisest kõrvale ehk rikkus kohustatud isikuna lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kui tal oli (või võinuks olla) võimalik ülalpidamiskohustust täita või teha seda suuremas ulatuses, kuid ta jättis oma kohustuse teadvalt vähemalt ühe kuu kestel ja enamgi, so enam kui kuue aasta vältel, täitmata. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtus hinnatud tõenditega usaldusväärselt tõendamist leidnud, et U.Y , olles teadlik oma kohustustest enda alaealise lapse ülalpidamisel ja selle täitmise võimalustest, tegutses otsese tahtlusega, jättes need samal ajal täitmata. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava käitumises täidetud

§ 169süüteokoosseis. Kaitsja apellatsiooni rahuldamiseks alus puudub. 5

(6)12. Apellant ei ole apellatsioonis U.Y-le mõistetud karistust küll eraldi vaidlustanud, kuid kohtukolleegiumi hinnangul vastab ka mõistetud karistus U.Y teosüüle ja isikule järgmiste asjaolude tõttu. Maakohus on mõistetud karistust veenvalt põhjendanud. Käesolevas asjas tuleb arvesse võtta asjaolu, et süüdistatav ei ole elatist vabatahtlikult maksnud pikema aja jooksul ja teda on juba 2018 aastal analoogse teo toimepanemise eest karistatud vangistusega tingimisi. Et U.Y oli kohustatud alates 9.09.2015 maksma oma alaealise poja ülalpidamiseks igakuist elatusraha 190 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid ta ei ole temale määratud kohustust täitnud, moodustab seisuga 29.04.2020 elatisraha võlgnevus juba 6394,40 eurot. Et U.Y-le käesolevas asjas etteheidetav analoogne tegu on toime pandud katseajal, peabki mõistetav karistus olema eelmisest rangem ja liitkaristuse mõistmisel tuleb kohaldada

§ 65lg 2 sätestatut.

Kuigi U.Y ei tööta ja tal on tasumata elatusraha võlgnevus, on eelkõige kannatanu huvides, et süüdistatav vabaduses viibides ja kriminaalhooldaja järelevalve all ning abil leiaks võimaluse lapse ülalpidamiskohustust täita, mis reaalse vangistuse mõistmisel osutub võimatuks. Et puuduvad tõendid, mis välistaksid süüdistataval üldkasuliku töö tegemise, ei ole üldkasuliku töö tegemine süüdistatavale koormav, takistamata seejuures seadusega pandud elatise maksmise kohustuste täitmist.

  1. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Süüdistatava kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt moodustub taotletav kaitsjatasu maakohtu otsusega tutvumisele, konsultatsioonile kaitsealusega ja apellatsiooni koostamisele kulunud aja eest (135 minutit) kokku 146,40 (sh käibemaks 24,40) eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetluskulud. KrMS § 180 lg 11 kohaselt menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohtukolleegium peab kaitsja taotluses märgitud toiminguid U.Y-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamiseks vajalikeks ja nende tegemisele kulunud aega põhjendatuks. Kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Et apellatsiooni esitas kaitsja süüdistatava huvides ja kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava U.Y kanda. Kaitsjatasu 146,40 eurot tuleb välja mõista U.Y-lt riigi kasuks.
  2. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 344 345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  3. mai 2021 otsuse U.Y süüdistuses

§ 169järgi muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.