järgi vangistusega 6 kuud, mis jäeti
lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aastase katseajaga, s.o kuni 16.01.2019.a. Tõkend: ei ole kohaldatud.
järgi Margus Viira Kaitsja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.C
järgi ja karistada teda vangistusega 7 (seitse) kuud.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 6 kuu, võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust. 1
lg 1, 3 alusel asendada K.C-le mõistetud karistus, 1 aasta 1 kuu vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 390 (kolmsada üheksakümmend) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6, 7 alusel kohustada K.C täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata K.C Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista K.C-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot - määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 672 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu
II MENETLUSE KÄIK Süüdistatava K.C (K.C) seisukohad on kajastatud kohtuotsuse alajaotuses III. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle süüdistatav K.C, kannatanu A. K.. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kohtuliku uurimise käigus esitas prokurör kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele: - Pärnu Maakohtu 19.10.2015.a maksekäsu kohtumäärus nr 2-15-119102/7 /t kd 1 lk 68/; - Maanteeameti 22.04.2020.a vastus nõudekirjale lisadega /t kd 1 lk 69-90/; - Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2020.a. vastus päringule /t kd 1 lk 91-92/; - Eesti Töötukassa 16.04.2020.a vastus päringule /t kd 1 lk 93-94/; - AS LHV Pank 30.04.2020.a vastus nõudekirjale /t kd 1 lk 95-96/; - kohtutäitur Kaja Lilloja abi Piret Altosaare 29.04.2020.a vastus nõudekirjale lisadega /t kd 1 lk 97-98, 99-105/; - Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 16.04.2020.a vastus päringule /t kd 1 lk 106-108/; - päring Kauplusekettidele, vastus päringule /t kd 1 lk 109-111/; - Circle K Eesti AS-i 22.04.2020.a vastus nõudekirjale lisaga /t kd 1 lk 112-115/; - Harju Maakohtu 16.01.2018.a otsus nr 1-17-10816 /t kd 1 lk 116-118/; - karistusregistri väljatrükk /t kd 1 lk 119/; - K.C 01.06.2020.a edastatud elektronkirjavahetus K.C ja A. K. vahel /tl 120-123/; 3 - A. K. poolt edastatud Facebook’i kuvatõmmised K.C osas /t kd 1 lk 124-128/; - tasutaotlused /t kd 1 lk 129-134/; - tõend isiku maksustatava tulu kohta /t kd 1 lk 135-136/; Antud tõendite avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. Kohus järgnevalt nimetab kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid ja materjale, mis ei tulene süüdistusaktist või mille osas esines pooltel vastuväiteid. Kaitsja taotles esitada, avaldada kirjalikest tõenditest: - Eesti Töötukassa tegevuskavad /t kd 1 lk 137-139/; - maksekorraldused /t kd 1 lk 140-143, 200/; Prokurör vastu ei vaielnud, kohus võttis nimetatud kirjalikud tõendid vastu, need avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Prokurör esitas päringu Töötukassale ja vastuse päringule /t kd 1 lk 172-173, 174-175/; Kannatanu esitas kohtule lapse K. M. sünniepikriisi, ambulatoorsed epikriisid, päevaravi epikriis, lapse individuaalsuse kaardid, Tallinna Sotsiaalhoolekande vastuse pöördumisele, kirjavahetuse sotsiaalhoolekande ja kannatanu vahel /t kd 1 lk 176-181, 182-187, 188-191, 192193, 194-195, 196, 197-199/. Kaitsja, prokurör vastu ei vaielnud, kohus võttis nimetatud kirjalikud tõendid vastu, need avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Kohus tegi päringu süüdistatava perearstikeskusele /t kd 1 lk 146-147/ ning päringule saabus vastus /t kd 1 lk 151-153/. Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et K.C tegevus
Karistust kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ei esine. Prokurör taotles K.C süüdi tunnistada
järgi ja karistada teda vangistusega 8 kuud.
lg 2 alusel palus suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.01.2018.a mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 2 kuud vangistust. Kaitsja leidis, et K.C ei ole süüdistuses nimetatud kuritegu toime pannud ning süüdistatava tegevuse kvalifitseerimiseks
Kaitsja palus süüdistatava õigeks mõista ning menetluskulud palus jätta riigi kanda. Süüdistatav end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning märkis, et ta saab aru, et last tuleb toetada ning ta teeb seda esimesel võimalusel, kui tal selleks võimalus avaneb. Süüdistatav märkis, et kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, siis ta on nõus üldkasuliku tööga. Kannatanu märkis, et R. Marpõld on lapse sünnist alates lapsega kohtunud vaid neljal korral, ta ei toeta last rahaliselt, kuigi omab sissetulekut sõidukite vahenduse näol. Kannatanu sõnul ei 4 mõista K.C , et laps on erivajadustega ja ta ei soovi kohtuda lapsega lastekaitsespetsialisti osavõtul. III KOHTU JÄRELDUSED Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise- ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava süü temale inkrimineeritavas on tõendamist leidnud. Süüdistatav end temale inkrimineeritavas süüdi ei tunnistanud. Ta ei eitanud, et tal on kohustus süüdistuses nimetatud, enda lapse eest materiaalselt hoolitseda (t kd 1 lk 45), kuid ta väitis, et tal ei ole õnnestunud lapsele elatist maksta, sest tal on raske elu (t kd 1 lk 45). Prokurör oli seisukohal, et on tõendamist leidnud, et süüdistatava puhul esineb teadev kõrvalehoidumine elatisraha maksmisest ja kohus nõustub prokuröriga. Süüdistatav väitis, et ta tervis on probleemne ja see ei võimalda füüsilist tööd teha (t kd 1 lk 59). Samas perearsti vastusest päringule nähtuvalt on süüdistatav töövõimeline ja käis viimati perearsti vastuvõtul 2019.a detsembris, seega poolteist aastat tagasi (t kd 1 lk 152). Samuti nähtub Sotsiaalkindlustusameti vastuskirjast, et süüdistatavale ei ole makstud ega määratud töövõimetuspensioni alates 17.01.2018.a (t kd 1 lk 91). Seega on isik füüsilise töö võimeline ja kohus märgib lisaks ka seda, et mitte kõik tööd ei nõua füüsilist pingutust. Ka nähtus süüdistatava vastustest, et vaatamata asjaolule, et teda juba 2018.a karistati sama kuriteo eest, ei asunud ta ikkagi tööle (t kd 1 lk 49) ja vastates prokurörile märkis, et ta isegi ei mäleta, millal üldse viimati töötas. Sellest nähtub samuti tema teadlik ja tahtlik tegevus elatise mittemaksmisel, kuna süüdistatava enda vastustest prokurörile ristküsitlusel ilmnes, et talle on pakutud Töötukassast töökohta, kuid ta keeldus sellest, kuna töö asukoht talle ei meeldinud (t kd 1 lk 50). Eesti Töötukassa vastusest (t kd 1 lk 174-175) nähtuvalt oli süüdistatav kahe perioodi jooksul töötuna arvel, kuid ta ei ole taotlenud toetusi tasemeõppes osalemiseks. Ka nähtub Töötukassa vastusest, et süüdistatav küll ise väitis, et soovib osaleda karjäärinõustamisel, kuid osalenud ei ole. Samuti puudus ta kolm ja enam korda perioodil 15.09-22.10.2020.a tööklubist, tuues põhjuseks pika haigestumise (nagu kohus eelnevalt märkis, perearst kinnitas, et isik haige ei olnud). Ka nähtub vastusest, et isik koolitustel ei osalenud. Seega ei oma isik tahet tööd leidagi ja takistusi töötamiseks tal tegelikkuses ei esine. Isikut iseloomustab asjaolu, et kuigi ta ise kinnitab, et omab vaid 6 klassi haridust (t kd 1 lk 57-58) omab ta põhjendamatult kõrget hinnangut enda töisest väärtusest, rõhutab, et töötas ajakirjandusettevõtetes ja soovib edendada erinevaid äriskeeme (t kd 1 lk 55). Asjaolu, et isik on teadlikult lapsele elatise maksmisest kõrvale hoidunud, kuid suudaks antud kohustust kanda, tõendab ka see, et süüdistatava enda ja kannatanu sõnul on ta vahetult kohtuistungi eelselt tasunud lapsele 225 eurot, mida kinnitavad ka maksekorraldused (t kd 1 lk 140-143, 200) ja süüdistatav väitis, et ta sai raha auto müügi vahendusest. Tulenevalt prokuröri poolt esitatud tõenditest (Maanteeameti teatis) on aga selliseid sissetulekuid isik stabiilselt omanud ja paljud isikud süüdistuses nimetatud ajaperioodi jooksul on teatanud Maanteeametile, et nende sõiduk on võõrandatud süüdistatavale (t kd 1 lk 69-90). Antud tõendiga riimuvad ka väljatrükid isiku Facebook’i kontolt, kus ta ise seostab end autode müügitegevusega ja on avaldanud vastavasisulised kuulutused (t kd 1 lk 124-128). Süüdistatava väiteid selle kohta, et Maanteeameti informatsioon ei ole tõene, kohus usaldusväärseks ei pea ega tõendina ei arvesta, kuna kõik süüdistatava selgitused olid suunatud vaid enda õigustamisele ning leidsid ümberlükkamist ka teiste tõenditega (eelnimetatud Facebook’i väljavõtted, Maanteeameti teatis lisadega) ja süüdistatavale ongi omane enda tegevuse pidev õigustamine ja süü eitamine (näiteks ka väide tervislikel põhjustel füüsilise töö tegemise võimatusest). 5 Samuti riimuvad eelnevaga ja samuti kinnitavad elatise maksmisest teadlikku kõrvalehoidumist ja rahaliste vahendite tegelikku olemasolu prokuröri poolt esitatud tõendid selle kohta, et X AS ja S AS vastustest nähtuvalt (t kd 1 lk 111-115), et isik on omanud rahalisi vahendeid erinevate ostude sooritamiseks stabiilselt, sh kütuseostuks. Ka siin ei pea kohus usaldusväärseks süüdistatava väiteid, et tema kliendikaarti on kasutanud teised isikud, kuna ei ole eluliselt usutav, et sõbrad-tuttavad kakao jm esemete ostuks igal korral vaevuvad süüdistatava üles otsima kliendikaardi laenamiseks. Teatavasti on oluline ka eluline usutavus nt (RKKKo 3-1-174-05, p 15; 3-1-1-61-08, p 16.6; 3-1-1-3-10, p 13) ütluste usaldusväärsust hinnates. Lisaks eeltoodule kinnitavad süüdistatava süüd Pärnu Maakohtu 19.10.2015.a maksekäsu kohtumäärus nr 2-15-119102/7 (t kd 1 lk 68) elatise maksmise kohustuse kohta K. M.le, kohtutäitur Kaja Lilloja abi vastus nõudekirjale (t kd 1 lk 97-98), täitmisavaldus lisadega (t kd 1 lk 101-105), täitetoimiku väljavõte võlgnevusest (t kd 1 lk 106-108). Ka kinnitavad süüdistatava süüd kohtus kannatanu poolt antud ütlused, millest nähtuvalt süüdistatav ei ole tasunud alates 2015.a lapsele K. elatist ja lapsega on elus kohtunud vaid neljal korral. Laps on erivajadustega ja terviseprobleemidega. Kannatanu väitis, et ta on teadlik asjaolust, et süüdistatav tegeleb sõidukite vahendusega ja teenib sellega elatist (t kd 1 lk 30), alles kohtu eel maksis ta esmakordselt elatist 225 eurot. Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang ja tema süü on tõendamist leidnud kõikide eelanalüüsitud tõenditega. Eelnimetatud tõenditega leidis tõendamist, et isik keeldus pakutavast tööst, eiras tööklubi, eiras koolitusi, seega ei otsinud piisava intensiivsusega tööd, ka leidis tõendamist, et ta omas sissetulekuid kuid hoidis elatise maksmisest kõrvale. Tema kõrvalehoidumine on olnud süstemaatiline ja pikaajaline ning süüdistust ei väära asjaolu, et ta vahetult kohtuistungi eel tasus elatisraha 225 eurot, seda on ilmselgelt tehtud sooviga kergendada vastutust ja pigem tõendab see isikul elatise tasumise võime olemasolu. Tulenevalt Riigikohtu praktikast (RKKKo 1-18-5813 p. 24) elatisraha maksmisest kõrvale hoidumisena
tähenduses on vaadeldav see, kui isik rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kui tal on- või võiks temalt mõistlikult eeldatava käitumise korral olla võimalik ülalpidamiskohustust täita või vähemalt teha seda suuremas ulatuses, samuti siis, kui elatise jätab osaliselt või täielikult maksmata isik, kes pole otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat. Kohtuotsuses leidis tõendamist, et isiku tegevus oli teadlik (teadlik kõrvalehoidumine), tegemist on otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud vastustust välistavaid asjaolusid. Kohus peab vajalikuks peatuda kaitsja kohtuvaidlustes esitatud väitel, mille kohaselt kaitsja väitis, et süüdistusakti tekst oli puudulik, et süüdistaja väitis, et K.C töövõimelise isikuna ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi endale töökoha ja teenistuse leidmiseks, samas selgitamata, mida siis kohtualune oleks pidanud selleks tegema. Kohus märgib, et kaitsja ei teinud eelmenetluses eelistungil etteheiteid süüdistusaktile ega esitanud taotlust tagastada süüdistusakt prokuratuuri (t kd 1 lk 10-11), ka puudusid sellekohased etteheited kaitseaktis (t kd 1 lk 7). Seega on kohatu kohtuvaidlustes sellele viidata ja Tallinna Ringkonnakohus on ka korduvalt (nt kohtuasjas 1-16-2411) märkinud, et sellised vaidlused peaksid olema läbivaieldud eelistungil. IV KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. 6 Karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Prokuröri taotletud karistusmäära on kohtuotsuses varasemalt käsitletud, alajaotuses Poolte seisukohad. Ka on seal kajastatud kaitsja positsioon. Kohus selgitab edaspidiselt antud kohtuotsuse alajaotuses, millised on kohtu põhjendused karistuse mõistmisel. Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo (
) eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, märkinud karistusliigina rahalise karistuse või vangistuse, seejuures vangistuse kuni 1 aastani. Tegemist on otsese tahtlusega toime pandud teise astme kuriteoga, karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Isikul ei esinenud puhtsüdamlikku kahetust. Isik ei tunnistanud end süüdi, ka õigustas ta ennast kogu kohtumenetluse väitel ja väljendus kannatanu osas solvavalt (kohatud märkused mitme mehe omamisest t kd 1 lk 53), samuti ta asjakohatult rõhutas, et tema jaoks on veider, et kannatanu lapsed on erivajadustega (t kd 1 lk 57), samuti väitis, et temal ei lubata lapsega suhelda, kuigi leidis kinnitust, et ta ise keeldub lapsega suhtlemast lastekaitsetöötaja juuresolekul (t kd 1 lk 196), ka tuvastati on ta keeldunud korduvatest ettepanekutest suhtluskorra seadmisel (t kd 1 lk 197), ka väitis ta, et kahtleb lapsel terviseprobleemide olemasolus ja lapse ema on need välja mõelnud, kuigi kannatanu kinnitas lapsel terviseprobleemide olemasolu hulgaliste tõenditega (K. M. sünniepikriisi, ambulatoorsed epikriisid, päevaravi epikriis, lapse individuaalsuse kaardid t kd 1 lk 176-195). Kuna isik ei tööta ja tal on tasumata elatisvõlg, ei ole põhjendatud tema karistamine rahalise karistusega. Ka on teda samalaadse kuriteo eest juba karistatud ja kuna isik ei ole enda väärtushinnanguid korrigeerinud ega asunud elatisraha maksma, peab olema antud karistus eelmisest rangem. Eelmisel korral karistati isikut vangistusega 6 kuud ja kohaldati
Kohus leiab, et on põhjendatud isiku karistamine vangistusega 7 kuud. Kuivõrd süüdistuses nimetatud kuritegu pandi toime katseajal, tuleb kohaldada
lg-s 2 sätestatut ning
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 6 kuu, võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 1 kuu vangistust. Kuivõrd kohtus leidis tõendamist, et isikul ei esine tervislikke takistusi töötamiseks (antud asjaolu väljaselgitamine oli vajalik ja toimus kohtu initsiatiivil) ja ka süüdistatav ise väljendas viimases sõnas nõusolekut üldkasulikuks tööks (t kd 1 lk 171), peab kohus põhistatuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, sest sel juhul ei võeta K.C-lt vabadust ja tal on võimalik ka põhitööle asuda elatiskohustuse tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb
lg 1, 3 alusel asendada K.C-le mõistetud karistus, 1 aasta 1 kuu vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 390 tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6, 7 alusel kohustada K.C täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul
Kohus märgib, et
lg 3 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö tegemise tähtaeg ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ning käesoleval juhul 7 ei pea kohus põhjendatuks määrata isikule üldkasuliku töö tegemiseks maksimaalset tähtaega, vaid kohtu hinnangul on 1 aasta 6 kuud piisav aeg 390 tunni üldkasuliku töö tegemiseks. V MENETLUSKULUD Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5kordne palga alammäär, s.o 876 eurot, mis kuulub K.C-lt väljamõistmisele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale Margus Viira makstud tasu summas 672 eurot. Kohus märgib, et eelnimetatud kulud on tingitud isiku süülisest tegevusest ning sellele järgnenud kriminaalmenetlusest. K.C-lt kuulub väljamõistmisele määratud kaitsjale Margus Viira makstud tasu kogusummas 672 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. K.C on täisealine ja töövõimeline isik, kellel on võimalik tööle asuda. Arvestades, et isikul käesoleval hetkel puudub töökoht, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. VI ASITÕENDID Kriminaalasja materjalide juures olev 1 CD-plaat on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1, lg 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318319. Merle Parts kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.