4-25-1905 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2025.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-25-1905 (263025000072) Kohtunik Endla Ülviste Koh
) § 207 lg 1 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: Ahto Treimaa isikukood: 38801060362; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX-i; e-post: XXX. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi esindaja Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:
- Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 28.04.2025.a otsus väärteoasjas muutmata.
- Jätta Ahto Treimaa kaebus rahuldamata.
- Rahatrahv tuleb tasuda 28.04.2025.a väärteoasjas tehtud otsuses toodud arveldusarvele, märkides vastav viitenumber. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud kohtuotsuses määratud korras või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsuse ärakiri edastada Ahto Treimaale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD 1
(5)4-25-1905 Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
- oktoobril 2025.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
- 08.01.2025.a kohtuvälise menetleja lühimenetluse otsuse kohaselt juhtis Ahto Treimaa 08.01.2025.a kell 16:26 X mnt juures mootorsõidukit reg. märgiga XXX, mis ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja talle määrati mõjutustrahv 160 eurot. Menetlusalune isik esitas kaebuse lühimenetluse otsusele ja väärteomenetlus uuendati. 01.04.2025.a koostati väärteoprotokoll, millega tuvastati, et Ahto Treimaa juhtis 08.01.2025.a kell 16:26 X maantee juures mootorsõidukit reg. märgiga XXX, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Sellise tegevusega rikkus Ahto Treimaa
§ 73
lg 2 nõuet ja pani toime
§ 207lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
2. Kohtuvälise menetleja 28.04.2025.a otsusega tunnistati Ahto Treimaa süüdi
§ 207
lg 1 järgi, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimises ning temale määrati karistuseks rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses, s.o 560 eurot.
- Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime temale süüks arvatud väärteo, teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik pani süüteo toime tahtlikult, tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud lühimenetluse otsusega, kaebusega lühimenetluse otsusele, tunnistaja O.H ütlustega, sõiduki taustakontrolli 21.01.2025.a väljatrükiga, menetlusaluse isiku ütlusega ja fotodega.
- Kõnealuses väärteomenetluses on tõendamist leidnud, et mootorsõiduk reg. märgiga XXX esitati ülevaatusele 18.06.2024.a, kus sõidukil tuvastati kaks olulist ja üks väheoluline viga. 08.01.2025.a. esitati sama sõiduk taas ülevaatusele, Transpordiameti päringu vastusest selgub, et tuvastati kaks olulist ja kolm väheolulist viga.
§ 73
lg 7 4 kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõidukiga lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Tunnistaja O.H ütluste kohaselt alustas kõnealune sõiduk liikumist X poe eest, seega ei liikunud lühemat teed pidi ülevaatuspunkti. 6.
§ 207lg 1 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.
Kohtuväline menetleja loeb süüd suurendavaks asjaoluks, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus
§ 207lg 1 järgi ning see süütegu pandi toime sama mootorsõidukiga.
Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahv keskmisest suuremas määras omab eripreventiivset eesmärki ning mahub karistusraamidesse. Menetlusaluse isiku kaebus 7. 06.05.2025.a esitas Ahto Treimaa eelnimetatud otsusele kaebuse ning taotleb otsuse 2
(5)4-25-1905 tühistamist. Kaebaja viitab
§ 73
lg- le 74 ning selgitab, et tema sõidu alguspunkt oli X küla X maakonnas ning sihtpunktiks X tehnoülevaatuspunkt X linnas. Kaebaja peatus X kaupluse juures, et manustada astma ravimit Ventolin, mõne minuti jooksul normaalne hingamine taastus ning ta jätkas sõitu tehnoülevaatuspunkti. Ravimi manustamiseks tehtud peatus ei pikendanud teekonda tehnoülevaatuspunkti ning peatus oli hädavajalik, et ära hoida astmahoog autoroolis olles. Jõudes X ülevaatuspunkti selgus, et pika järjekorra tõttu ei ole võimalik samal päeval tehnoülevaatust teostada. Kaebaja suundus järgmisesse lähimasse ülevaatuspunkti, X. Liiklusseadus ei keela teha peatust teel tehnoülevaatuspunkti. Kaebaja põeb kroonilist allergilist astmat ning ei saa valida astmahoo tekkimise aega ega kohta, ta kannab alati kaasas ravimeid, mida kasutab vajaduse tekkimisel hingamisteede avamiseks. Kaebusele on lisatud tehnoülevaatuse akt, fotod mõlemas tehnoülevaatus punktis viibimise tõendamiseks (nähtavad kellaaeg ja kuupäev) ja väljavõte digiloost allergilise astma ja ravimite kohta Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht
- Kohtuväline menetleja leiab, et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja on piisava põhjalikkusega üldmenetluse otsust põhistanud ning kohtuvälise menetleja hinnangul ei olnud Ahto Treimaa 08.01.2025.a oma sõidukiga teel X lähimasse tehnoülevaatuspunkti vaid oma igapäevatoimetuste käigus sõitis X. Kuna politsei peatas tema sõiduki, siis vältimaks karistust, suundus kaebaja ülevaatuspunkti. Asjaolu, et peale 18.06.2024.a teostatud sõiduki ülevaatust kuni järgmise ülevaatuseni 08.01.2025.a on sõiduk sõitnud üle 20 tuhande kilomeetri näitab ilmekalt, et sõiduk on ilma kehtiva ülevaatuseta kasutusel olnud igapäevaselt. Menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohad kohtuistungil
- Ahto Treimaa jääb esitatud kaebuse juurde ning selgitas, et ta ei ole seadust rikkunud, ta sõitis ülevaatuspunkti, seda tõendavad kaebusele lisatud fotod ja aktid. Seadus ei välista peatust marsruudil. Tema sõidusuund oli X maanteele, kus olid mõlemad ülevaatuspunktid.
- Kohtuvälise menetleja jääb otsuses toodu juurde, puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes. Määratud karistus on vastab seadusele ja kohtupraktikale. Kohtuväline menetleja palub jätta väärteootsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht
- VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
- Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, kuulanud ära menetlusaluse isiku, tunnistaja ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et tõendamist on leidnud
§ 207lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine Ahto Treimaa poolt ning temale määratud karistus on kooskõlas Kar
S § 56 lg- s 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega. 13. Väärteoprotokolli kohaselt pannakse Ahto Treimaale süüks
§ 72
lg 3 nõuete rikkumist ning sellega
§ 207
lg 1 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimist. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Ahto Treimaa juhtis 08.01.2025.a kell 16:26 X mnt juures mootorsõidukit reg.märgiga XXX, mis ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. 3
(5)4-25-1905
- Ahto Treimaa selgitab, et pärast seda, kui eelmisest ülevaatusest ei saanud sõidukiga läbi, oli tal kuu aega õigus selle sõidukiga sõita, läbisõidupiirangut ei ole olnud. Ahto Treimaa auto kasutus võib olla kuni 20 000 km kuus, seda sõidukit kasutas koos elukaaslasega. Sellega on selgitatav ka sõiduki läbisõit pärast eelmist ülevaatust. Autos hoiustab aastaringselt tööriistu, neid on väga palju, ülevaatusele sõites ei hakka neid välja tõstma. Sõidukit remondib ise ning arvas, et parandas ära need vead, mis sõidukil olid. Ülevaatust ei läbinud, kuna ei saanud aru, kas oli viga roolivõimendi mehhanismis või muus. Sai korduva ülevaatuse, tegeles põhjalikumalt, vahetas vajaliku asja ära, puhastas pistiku klemmid, sai turvapadja tule korda. Kuna ei olnud nii ohtlikud vead, tuli sõiduk esitada korduvale ülevaatusele ja sai õiguse sõita 30 päeva. Ahto Treimaa selgitab, et manustas ravimeid, käis apteegis ja ootas, et hingamine taastus. Ostis ka lilled ning see ei pikendanud tema teekonda, vastupidi, ta ei pidanud pärast ülevaatust minema järgmisesse poodi. (tl 63-64)
- Sõiduki taustakontrolli andmetest selgub, et mootorsõiduki reg. märgiga XXX korralisel tehnoülevaatusel 08.01.2025.a tuvastati sõidukil kaks olulist viga, üks juhtimisseadmes ja teine pidurisüsteemis, teekatse puhul kaldus sõiduk liigselt sirgjoonest kõrvale, ja kolm väheolulist viga, mh puudus tulekustuti ning esimene vasak ääretuleallikas oli defektne. Sõiduk tuli esitada korduvale ülevaatusele. (tl 33-35).
- Seega läks Ahto Treimaa 08.01.2025.a korralisel tehnoülevaatusele tehniliselt mitte korras sõidukiga. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et Ahto Treimaa, kes omab väga suurt sõidukogemust, kuni 20 000 kilomeetrit kuus, ning tegeleb ise sõiduki remondiga, ei märganud probleemi sõiduki pidurisüsteemis, ega veendunud enne ülevaatusele minekut sõiduki tulede korrasolekus või ei märganud, et tulekustuti puudub. Tulekustuti puudumine on küll väheoluline viga, kuid iga sõiduki juht, kes tehnoülevaatusel käinud teab, et tulekustutit kontrollitakse. Kohtu hinnangul näitab eeltoodu, et Ahto Treimaa ei sõitnud 08.01.2025.a X eesmärgiga sõita mootorsõidukiga lühimat teed pidi lähimasse tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti.
- Tunnistaja O.H sõitis koos paarilisega liiklusjärelevalvet teostades X parklast mööda, kui tähelepanu pälvis kaebaja sõiduk. Sõidukis juhti ei olnud. Andmebaasist kontrollides selgus, et sõidukil puudus ülevaatus pikka aega. Kui nägid sõidukit sõitmas, peatasid selle ja vestlesid juhiga. Tunnistaja ei mäleta, et juht oleks tervisest ja ravimitest midagi ei rääkinud, ta oli ärritunud, ütles, et käis emale lilli ostmas. Sõiduki tagumine iste on asju täis, seal olid tööriistad. Juht ei tahtnud koostööd teha, ta ütles, et „ iga kord kui politsei peatab, võingi öelda, et sõidan ülevaatuspunkti“. Näha oli, et armatuurlaual põles turvapadja märgutuli. Jutu käigus ütles sõiduki juht, et ta läheb just ülevaatusele, tuli X otse, kõrvalekaldeid ei teinud. (tl 62 pöördel-63)
- Kohtul puudub alus kahelda politseiametnikust tunnistaja ütlustes. Tema ütlustest nähtub, et Ahto Treimaa oli ärritunud, ei teinud koostööd. Seda, et ta tuli otse X, kõrvalekaldeid ei teinud ja läheb ülevaatusele, ütles Ahto Treimaa alles jutu sees. Seega tekkis Ahto Treimaal soov sõidukiga tehnoülevaatusele minna pärast seda, kui politseiametnikud olid tema sõiduki kinni pidanud ning temale 08.01.2025.a lühimenetluse otsusega mõjutustrahvi määranud. Tehniliselt mitte korras oleva sõidukiga 08.01.2025.a tehnoülevaatusel käimine oli kantud soovist vältida vastutust tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest.
- Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Ahto Treimaa rikkus
§ 73
lg 2 sätestatud nõuet, millega pani toime
§ 207
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise. Ahto Treimaa pani süüteo toime tahtlikult ning tema teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud. 4
(5)4-25-1905 20. Kohus leiab, et Ahto Treimaale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas karistusseadustiku §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 21.
§ 207
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Ahto Treimaa teosüü on keskmisest suurem. Seega vastab kohtuvälise menetleja poolt mõistetud põhikaristus üle sanktsiooni keskmise määra Ahto Treimaa süü suurusele, mõjutab teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 22. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus, seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5
(5)