4-25-2719 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Pärnu Maakohus 7. november 2025, Pärnu 4-25-2719 (2670,24,000409) Indrek Nummert Marie-Liis Orav OÜ J.Konno lepingulise kaitsja vandeadvokaat Andi Tubina 11.07.2025. a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmanni 25.06.2025. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,24,000409 LS § 208 lg 3 järgi Kohtuvälise menetleja esindajad Mari Tetsmann ja Kristi Kostenok Kaebuse esitaja OÜ J.Konno (registrikood 11101276; asukoht X; juhatuse liige J. K. ; e-post X) Kohtuistungil osalejad Kohtuvälise menetleja esindajad Mari Tetsmann ja Kristi Kostenok Kaebuse esitaja OÜ J.Konno juhatuse liige J. K. Kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin Tunnistajad E. T. , K.Q ja L.Y RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas: 1. Jätta rahuldamata OÜ J.Konno kaitsja 11.07.2025. a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmanni 25.06.2025. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,24,000409 LS § 208 lg 3 järgi ja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 2. Lepingulise kaitsja tasu ja kulud jäävad OÜ J.Konno kanda. 3. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, kaitsjale ning Lääne prefektuurile. Edasikaebamise kord 1/9 4-25-2719 Kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi, sest Riigikohtusse saab pöörduda isik vaid siis, kui teda esindab advokaat. Kui kohtumenetluse pooled loobusid kassatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 135 lg 4 p 2, jõustub otsus selle kuulutamisele järgnevast päevast. Väärteo kirjeldus Süüdistuse kohaselt 29.01.2024.a kella 08.15 ajal juhtis seni tuvastamata isik juriidilisele isikule OÜ J.Konno kuuluvat autorongi, mis koosnes ümarpalgi koormaga metsaveokist Scania R500 reg nr XXX ja haagisest Närko XXX, haagisel puudus nõutav tehnoülevaatus. Eelneval korralisel ülevaatusel 19.11.2021.a tuvastati antud haagisel olulised vead pidurisüsteemis ning valgusallikates, mistõttu oli haagis suunatud korduvülevaatusele. OÜ J.Konno oli nimetatud veoautost ja haagisest koosneva autorongi omanikuna õiguslikult kohustatud mitte lubama liiklusesse tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja tähtaegselt korduvülevaatust mitteläbinud haagist. Oma teoga J. K. rikkus OÜ J.Konno esindajana juriidilise isiku huvides nõuet, mille kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli, mis on väärtegu LS § 208 lg 3 alusel. Menetluskäik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur koostas 22.05.2025.a menetlusalusele isikule väärteoprotokolli, mille kohaselt menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 1, lg 2 nõudeid. 26.06.2025.a otsusega kvalifitseeris kohtuväline menetleja väärteo LS § 208 lg 3 järgi ning karistas menetlusalust isikut rahatrahviga 1800 eurot. Kaebus 11.07.2025.a esitas OÜ J.Konno kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin kaebuse antud 26.06.2025.a otsusele ja taotles koosseisu puudumise tõttu väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuses leitakse, et tõendamata on tegu. Sõidumeeriku väljatrükk asjas on lubamatu tõend, sest vallasasja läbivaatamise protokollist nähtub ka, et väljatrükk tehti selleks, et selgitada välja sõidukit juhtinud isik. Kaitsja leiab, et tegemist oli juba menetlustoiminguga väärteomenetluse raames ja vastavalt VTMS § 35 lg 1 alusel alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga. Vastavalt VTMS § 35 lg-le 1 võib kohtuväline menetleja väärteomenetluses läbi otsida oma määruse alusel, millel on resolutsioonina maakohtuniku luba. Vallasasja läbivaatuse lubatavuse tingimused on sätestatud KorS §-s 49 ning ükski neist ei ole käesoleval juhul täidetud. Kuna puudus kohtuvälise menetleja määrus, millel on resolutsioonina maakohtuniku luba, on sõidumeeriku väljatrüki näol tegemist lubamatu tõendiga. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja 14.07.2025.a vastuse kohaselt menetleja esitatud kaebusega ei nõustu, leides, et juhatuse liige J. K. lubas juriidilise isiku OÜ J.Konno huvides tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja tähtaegselt korduvülevaatusest mitte läbinud sõiduki liiklusesse. 2/9 4-25-2719 Siinjuures pole oluline, kas J. K. ise sõidukit juhtis või mitte, seda pole temale ega kellelegi teisele ette heidetud. Kohtuväline menetleja leiab, et vallasasja läbivaatus kui toiming on tehtud järelevalvemenetluses, st liiklusjärelevalves, mis on ka kirjeldatud järelevalvemeetme protokollis. Toimingu eesmärk on protokollis selgelt kirjas – „ …kuna veoki juht lahkus sõidukist, jättes töötava ja avatud ustega sõiduki sõiduteele.“ Kaitsja täiendav seisukoht 01.09.2025 kaitsja esitatud seisukoha järgi ei vasta väärteoprotokoll ja otsus juriidilisele isikule esitatava süüdistuse nõuetele, sest nõutav on sellisel juhul ära näidata õigesti vähemalt see organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja, kelle korraldusel või heakskiidul koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu on juriidilise isiku huvides toime pandud. Väärteotoimikus ei ole ühtegi tõendit, mille alusel saab väita, et OÜ J.Konno juhatuse liige J. K. lubas juriidilise isiku huvides liiklusesse tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja tähtaegselt korduvülevaatust mitteläbinud haagise. Eeltoodu on aga käesolevas väärteoasjas peamine tõendamiseseme asjaolu, mille tõendamise koormus lasub kohtuvälisel menetlejal. Antud sõiduki kasutamiseks ei ole tuvastatav J. K. korraldus, käsklus või heakskiit. Seonduvalt tööjaotusega selgitab kaitsja, et OÜ-s J.Konno tegutsetakse tööjaotuslike põhimõtete alusel. Ettevõtte sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontroll lasub vastavalt tööjaotusele OÜ J.Konno ainsal töötajal L.Y-l, kes töötab alates 02.11.2020.a menetlusaluse isiku juures töölepingu alusel autojuhina. Kuna kontrollikohustus lasus töötajal, ei saa karistusõiguslikku vastutust loovat tegutsemiskohustust tuletada ettevõtja üldisest hoolsuskohustusest. Tegutsemiskohustuse selline tuletamine oleks vastuolus karistusõiguse määratletuse põhimõttega (RKKK 4-20-215, p 14). Juhul kui kohtuväline menetleja jääb jätkuvalt tõendile tuginema, jääb ka kaitsja enda kaebuses esitatud seisukohtade juurde tõendi ebaseaduslikkuse osas ning täiendab istungil enda seisukohti. Kaitsja märgib, et Eesti Vabariigi Õiguskantsler on 23.09.2016.a seisukohas nr 6-1/161024/1603875 „Vallasasja läbivaatus korrakaitsemenetluses“ selgitanud: korrakaitselise järelevalve eesmärgiks on preventsioon ehk avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine (KorS § 2 lg 1). Rohkem eesmärke korrakaitsel ei ole. Süüteomenetluse eesmärk on koosseisupärase teo toime pannud isiku väljaselgitamine ja tabamine ning uurimine, kas toime pandud tegu vastab süüteona kvalifitseeritavale ja riigi hukkamõistetavale tegevusele; ning selle tuvastamisel isiku karistamine. Käesoleval juhul väljus kohtuväline menetleja KorS sätestatud raamistikust. Kui politseiametnik oleks tõepoolest soovinud välja selgitada, kas juht vajab abi, oleks ta pidanud mööda värskeid jälgi juhile metsa järgnema, mitte asuma ilma maakohtuniku loata sõidumeerikuga manipuleerides välja selgitama isikut, kes väidetava teo toime pani. Siinkohal kordab kaitsja kaebuses esitatud asjaolu, mille kohaselt vallasasja läbivaatuse protokollist nähtub selgelt toimingu eesmärk: “tehtud sõidumeerikust väljatrükk, et selgitada välja sõidukit juhtinud isik”. 3/9 4-25-2719 Kohtuistungil jäid pooled enda varem esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, kohtuvälise menetleja seisukoha ning kohtule esitatud väärteoasja toimiku, on seisukohal, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. 1. Väärteokoosseis 1. Kaitsja on seisukohal, et OÜ J.Konno ei vastuta esitatud süüdistuse järgi, sest tehnonõuetele vastavuse kontrolli tagamiseks on antud ettevõttes L.Y ja seega J. K. poolt oli see küsimus ettevõttes ära korraldatud. Kuivõrd sellest asjaolust süüdistus ei lähtu, on ainuüksi süüdistuse eeldused juriidilisele isikule pädeva füüsilise isiku teo kaudu teo omistamiseks täitmata ning väärteomenetluses ei ole võimalik ka muuta ega täiendada süüdistust. Kaitsja õiguslik positsioon on kohtule arusaadav, kuid kohtu hinnangul käesolevas asjas uuritud tõendid näitavad seda, et nimetatud väärtegu realiseeriti vaatamata ettevõtte sisemisele korraldusele juhatuse liikme J. K. teadmisel ja heakskiidul, sh sellesse ei kaasatud L.Y-d, ning eeltoodu on kooskõlas ka inkrimineeritud süüdistuse tekstiga. Selle kohta on kohtule esitatud tõendite kogum, lisaks saab kohus tõendite hindamisel lähtuda ka peamiselt kahest hindamise meetodist – eluline usutavus ja välistamismeetod. Seetõttu ei puutu ka asjasse tunnistaja L.Y tegevus, kes antud juhtumist enda ütluste järgi midagi ei teadnud, v.a seda, et antud haagist poleks tohtinud kasutada. Samuti leiab maakohus, et kaitsja seab süüdistuse tõendatusele ülemääraselt raskeid nõudeid. 2. Tunnistaja E. T. i kohtuistungil antud ütluste kohaselt teostasid nad süüdistuses toodud ajal liiklusjärelevalvet ja neile vastu tulnud metsaveok palgikoormaga tundus professionaalse silmaga hindamise järgi ülekaalus ja nad koos patrullis olnud K.Q otsustasid seda kontrollida. Nad pöörasid enda vilkurite jt nn eritunnustega politseibussi ringi, mis võttis aega kitsa tee ja ilmaolude tõttu. Kui nad veoautole järgi jõudsid, siis see seisis ohutuledega teeääres kurvi peal, ohtlikult, liiklust takistades. Nad jäid auto taha seisma, kuid juhti polnud. Nad esmalt mõtlesid, et äkki isikuga on midagi juhtunud, sest nägid metsapoole minevaid jalajälgi. Paariline võttis sõidumeerikust väljatrüki, et teada saada, kellega tegu on, et võtta isikuga ühendust, et kas temaga on kõik korras. Nad kahtlustasid ka terviseprobleemi, sest inimene lihtsalt niisama ei lähe autost välja, ei jookse minema, ei jäta autot järelevalveta, veel vähem autot lukustamata. Sõidumeerik viitas J. K. le. E. T. i ütluste järgi tema vaatas registrist järgi selle isiku telefoninumbri ja helistas talle. Ta võttis telefonitoru vastu, hingeldas, E. T. selgitas olukorda ja rääkis, kellega tegu, miks talle helistatakse ja kas temaga on kõik korras ja kus ta 4/9 4-25-2719 on. Küsimusele, kas tema oli roolis, vastas J. K. , et tema ei olnud, samuti ta ei tea ka, kes oli. E. T. ütluste järgi ta küsis, et äkki juhatuse liikmena ta organiseeriks selle auto eemale veo. J. K. vastas, et auto kindlasti ei sega seal mitte kedagi. Kust ta võis seda teada, seda E. T. aru ei saanud. Samuti E. T. i ütluste järgi ta viitas, et sõidumeerikus on tema kaart ja siis ta ütles, et neil ei ole mingit õigust tema autosse minna. Lõpuks ta ütles, et ta organiseerib selle auto äraveo. Nad ootasid tükk aega seal, aga kedagi ei tulnud. Rohkem teda telefoni teel kätte ei saanud. Pärast lõid loomulikult autonumbri ka sisse ja vaatasid, et tehnoülevaatust ei olnud ka haagisel tehtud. 3. Tunnistaja K.Q kohtuistungil antud ütlused haakusid täielikult E. T. i ütlustega. Ta selgitas ka seda, miks nad kohe ei kahtlustanud haagisel tehnoülevaatuse puudumist, sest antud Scania sõitis neile esmalt vastu ja haagise reg nr on teine. Kuna nad E. T. iga mõtlesid, et mingil põhjusel see autojuht ju ära jooksis ja et teada saada, kes juht oli ja et see auto poleks kuskilt varastatud või midagi, siis tegi ta juhiukse lahti, seisis astmelaual, ulatas käe meerikuni ja printis meerikust väljatrüki. Põhjusel, et meeriku väljatrükil on tavaliselt juhi andmed, kes hetkel seda kaarti kasutas. Sõidukil olid võtmed ees ja uksed lahti. Seejärel helistas E. T. J. K. le, millele viitas sõiduki meeriku kaart. Tunnistaja ei kuulnud küll telefonikõnet pealt, kuid kinnitab oma ütlustes sisuliselt E. T. i ütlusi, et kõne vastu võtnud J. K. olla E. T. sõnutsi ähkinud ja puhkinud nagu oleks jooksnud. Haakuvalt E. T. ütlustega kontrollisid nad hiljem ka haagise numbreid ja siis avastasid, et haagisel puudub tehnoülevaatus. 4. E. T. i ja K. Q. ütlustega haakub ka 29.01.2024.a vallasasja läbivaatuse protokoll (kvm tl 21). Maakohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et see toiming on tehtud järelevalvemenetluses, st liiklusjärelevalves, mis on ka kirjeldatud järelevalvemeetme protokollis. Toimingu eesmärk on protokollis selgelt kirjas – „ …kuna veoki juht lahkus sõidukist jättes töötava ja avatud ustega sõiduki sõiduteele.“. Protokollis on kajastatud ka KorS § 49 lg 1 p 7 alused – see oli vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamiseks, ohu ennetamiseks, ohu väljaselgitamiseks, ohu tõrjumiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks. Nähtuvalt tunnistaja E. T. ja K. Q. ütlustest selgus väärteokahtlus alles pärast sõiduki haagise numbri kontrollimist. 5. Tunnistaja L.Y ütluste kohaselt töötab ta OÜ-s J.Konno autojuhina ja töölepingu kohaselt vastutab tema ka metsamaterjali veo ja tehnika kontrolli osas, sh selles osas, kas sõidukitel on olemas tehnoülevaatused. Need kohustused on tal kirjas töölepingus. Kui tehnoülevaatuse aeg „hakkab lähenema“, viib tema haagise võis auto tehnoülevaatuspunkti. Üldjuhul ta teavitab sellest ka tööandjat ja kui sõiduk ei läbi tehnoülevaatust, läheb ta kuhugi remondiettevõttesse. Tema teada süüdistuses nimetatud haagis liikluses osaleda ei tohtinud ja seisis. Seega L.Y ütluste kohaselt seda asjaolu, et antud haagist praegu kasutada ei tohi, teavitas ta ka tööandjat ja aegsasti. OÜ-s J.Konno on üldse vaid kaks veoautot ja kaks haagist. L.Y sõnul oli tema ettevõttes ainuke autojuht ja tema ei volita inimesi autosid kasutama. Tema täitis süüdistuses toodud ajal teisi tööülesandeid ja ei sõitnud süüdistuses nimetatud Scaniaga. Ta ei tea antud sündmuse asjaolusid ega asjaolusid, kuidas ja kelle poolt antud autorong sündmuskohalt ka ära teisaldati. Süüdistuses nimetatud Scanial on kaks võtit, üks on tema valduses ja teine J. K. valduses. 5/9 4-25-2719 6. Uuritud tõendite järgi maakohus tuvastab, et tõepoolest L.Y ütluste alusel oli tema töölepinguliseks kohustuseks vastutada, et OÜ J.Konno liikluses osalevad sõidukid, sh haagised, oleksid nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatuse ja see oleks kehtiv. 7. Maakohus tuvastab, et L.Y ütlustest nähtub ka üheselt, et asjaolust, et süüdistuses nimetatud haagist ei saanud puuduste tõttu kasutada, oli ta teavitanud ka tööandjat J. K. isikus. Kui süüdistuse kuupäevaks on 29.01.2024.a, siis haagis Närko reg nr XXX ülevaatus leidis aset 19.11.2021.a (kvm tl lk 23 – Väljatrükk Transpordiameti Liiklusregistrist) ja see näitab liiklusesse lubamise lahtris „EI“. Samast väljatrükist Transpordiameti Liiklusregistrist (kvm tl 24-27) nähtub, et 19.11.2021.a ei läbinud antud haagis korralist ülevaatust. Ja ülevaatus läbiti alles 26.04.2024.a. Eeltoodu alusel:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.