KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Otsuse kuupäev 31.10.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-11850 Tsiviilasi

§ 94

määra ületavas osas kuni

§ 113lg 1 ls 2 määrani.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega hageja nõue nimetatud ulatuses rahuldada vastavalt kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse p-s II.3 märgitule. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata. I.

1. Apellatsioonkaebus rahuldada. I.
2. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud 63% ulatuses hageja kanda ja 37% kostja kanda. I.
3. Määrata kindlaks ringkonnakohtu menetluskulude rahaline suurus vastavalt kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse p-s II.8 märgitule. I.
4. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult. II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.
5. Rahuldada hagi osaliselt. II.
6. Mõista kostjalt T.W-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tarbijakrediidilepingust nr KK3815046 tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 144,92 € ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku 664 € alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt: tähtaeg 15.07.2025 15.08.2025 15.09.2025 15.10.2025 15.11.2025 15.12.2025 15.01.2026 summa 30 30 30 30 30 30 30 kuupäev 15.02.2026 15.03.2026 15.04.2026 15.05.2026 15.06.2026 15.07.2026 15.08.2026 summa 30 30 30 30 30 30 30 kuupäev 15.09.2026 15.10.2026 15.11.2026 15.12.2026 15.01.2027 15.02.2027 15.03.2027 15.04.2027 summa 30 30 30 30 30 30 30 34 II.
7. Mõista kostjalt T.W-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tarbijakrediidilepingust nr KK3843471 tulenev põhivõlg 229,21 € ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlalt summas 105,21 € alates kohtuotsuse jõustumisest

§ 113lg 1 ls 2 määras.

II.4. Mõista kostjalt T.W-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tarbijakrediidilepingust nr L89009608851 tulenev põhivõlg 87,82 €, sissenõutavaks muutunud viivis 5,05 € ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 03.08.2024

§ 113lg 1 ls 2 määras.

II.

1. Jätta maa-ja ringkonnakohtu menetluskulud 63% ulatuses hageja kanda ja 37% kostja kanda. II.
2. Mõista kostjalt T.W-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja maakohtu menetluskulu 242,35 €. II.
3. Mõista kostjalt T.W-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulu 64 €. II.
4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal T.W-l tasuda hagejale Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 ls 2 määras.

II.

1. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr EE147700771000526428, viitenumbriga
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale (v.a resolutsiooni p I.5) võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2

§-s 94 sätestatud määras; lepingu III alusel põhivõla 87,82 €, sissenõutavaks muutunud viivise 5,05 € ning viivise põhivõlalt alates 03.08.2024

§ 113lg 1 ls-s 2 sätestatud määras. Menetluskulud jäid Ts

MS § 163 lg 1 alusel 63% ulatuses hageja kanda ning 37% ulatuses kostja kanda. 3.1. Maakohtu hinnangul ei järginud krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 403⁴ lg-d 6 ja 7).

Kohustuste kontrollimisel ei saa lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ning päringutest maksehäireregistritesse. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p-d 1-7). 3.2. Maakohus lähtus hageja ümberarvestustest ja leidis, et lepingute ülesütlemise tingimused ei ole vastavalt

§-le 416 täidetud. Hageja ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja kõigi tagasimaksetega viivituses. Seega ei ole lepingud kehtivalt üles öeldud. 3.

1. Tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida (TsMS § 369 ls 1). Selle sätte kohaldamise eeldus on täidetud, sest kostja ei ole alates
2. a algusest täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. 3.
3. Põhjendatud ei ole sissenõudmiskulude nõue

§ 113² lg 2 alusel, sest lepingud ei ole kehtivalt üles öeldud.

Samuti ei ole põhjendatud hageja intressinõue ja uut intressi arvestust esitatud ei ole. 3.5. Hageja ümberarvestuse järgi on lepingu I alusel sissenõutavaks muutunud põhivõlg 144,92 € (15.02.2025-15.06.2025) ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on kokku 664 € (15.07.2025-15.04.2027). 3

§ 403

⁴ lg 6 rikkumisel on intressimääraks

§-s 94 sätestatud määr, mis on väiksem

§ 113lg-s 1 ettenähtud määrast.

3.7. Hageja ümberarvestuse järgi on lepingu III alusel kostjal tasumata 87,82 €. Viivisnõude aluseks on

§ 113lg 1 ls 2.

Sissenõutava viivise suurus on 5,05 € (perioodil 16.02.202430.06.2024, viivisemäär 12,5% aastas, kokku 4,08 € ja perioodil 01.07.2024-02.08.2024, viivisemäär 12,25% aastas, kokku 0,97 €). 3.

1. Hageja õigusabi kulud on põhjendatud 2 t ulatuses tunnitasu määraga 100 € (käibemaksuta), sest tegemist ei ole keeruka vaidlusega ning hagejat ei esinda vandeadvokaat. Asjas ei toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 655 € (riigilõiv 455 € ja õigusabikulu 200 €), millest kostja kanda jääb 37% ehk 242,35 €. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt viivist ning summa kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole. POOLTE SEISUKOHAD
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada osas, milles maakohus rakendas lepingust II tuleneva edasiulatuva viivise nõudele

§-s 94 sätestatud määra. Uue otsusega mõista kostjalt lepingust II tulenev viivis välja

§ 113lg 1 ls 2 alusel.

Viivise arvestamisel ei saa lähtuda intressimäärast, vaid aluseks tuleb võtta seadusjärgne viivisemäär.

1. Kostjale toimetati ka kaebus kätte avalikult ja kostja kaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse lepingust II tuleneva edasiulatuva viivise arvestuse aluse osas. Muus osas jääb otsus muutmata. Uue otsusega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lepingust II tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlalt 105,21 € alates kohtuotsuse jõustumisest

§ 113lg 1 ls 2 määras.

Kaebus rahuldatakse, aga maakohtu otsustatud menetluskulude jaotus kohaldub ka ringkonnakohtus.

1. Kostja vastuste puudumise tõttu saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda hageja esile toodud ja maakohtu tuvastatud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Muu hulgas pole vaidlusalune lepingu II sõlmimine ega selle tingimused (dtl 22).
2. Maakohus lähtus lepingu II puhul põhjendamatult viivise arvestamisel

§-st 94. Maakohus tuvastas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei saa hageja tasumata summadelt nõuda intressi, sest intressi ümberarvestust hageja ei esitanud. Seega ei ole ka viivise arvestamisel põhjendatud aluseks võtta seadusjärgne intressimäär. Maakohtu eksimuse tõttu tuleb edasiulatuva viivise arvestamise alust muuta. 9.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 % aastas. Lepingu II puhul tuleb sissenõutavaks muutunud põhivõlalt mõista viivis välja

§ 113lg 1 ls 2 määras alates kohtuotsuse jõustumisest. 10. Ts

MS ei näe ette võimalust jaotada menetluskulusid poolte vahel kaebuse rahuldamise ulatusest lähtudes, vaid lähtuda tuleb TsMS §-st 163 (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 16). Seetõttu ei mõjuta menetluskulude jaotust otseselt ka see, kumma poole kasuks kaebemenetluses kaebus lahendati (RKTKo 27.03.2017, 3-2-1-18-17, p 18). Hagi rahuldamise ulatus apellatsioonimenetluses sisuliselt ei muutunud, mistõttu jaotuvad 4

§ 113lg 1 ls 2 määras alates otsuse jõustumisest.

1. Apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise määruse toimetas ringkonnakohus kostjale kätte TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult. Avaliku kättetoimetamise eeldused on endiselt täidetud. Seetõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale samuti kätte avalikult.
2. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja vastavalt TsMS § 173 lg 1 ls-le 2 märgib selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Resolutsioonis ei ole vaja korrata poolte isiku- ja registrikoode, samuti pole vaja selles märkida rahuldamata jäänud rahalisi nõudeid. (allkirjastatud digitaalselt) 5