Obsah (10)

§ 101§ 143§ 84§ 94§ 91§ 116§ 96§ 99§ 102§ 100

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-8908 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2025. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi V. M. hagi A. L. vastu põlvnemise t

§ 101

lg -tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. Igakuised elatisemaksed kanda T. M. arvelduskontole kuu
2. kuupäevaks.
3. Menetluskulud jätta 5.1 elatise nõudes poolte enda kanda. 5.2 põlvnemise tuvastamise nõudes A. L. kanda ja välja mõista A. L.lt hageja V. M. kasuks (hageja seaduslikule esindajale T. M.le) DNA ekspertiisi kulu 210 (kakssada kümme) eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4. V. M. esitas 9.06.2025.a. oma seadusliku esindaja T. M. kaudu Viru Maakohtule hagi A. L. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavaldus kohaselt sündis T. M. ja A. L. suhtest XXX.a tütar V.. Kui T. M. jäi lapse ootele, teatas A. L., et on abielus. Lapse sünnitunnistusel isa andmed puuduvad. A. L. ei ole vabatahtlikult isadust omaks võtnud ega lapse ülalpidamises osalenud. Kostja toetas hagejat paar aastat, kuid siis kadus lapse elust. Hagiavaldusele lisatud sõnumivahetuses võtab A. L. omaks, et laps põlvneb temast, kuid hageja väitel miskipärast ei soovi seda ametlikult teha. Hageja palub - tuvastada, et A. L. on V. M. bioloogiline isa (V. M. põlvneb A. L.st). - välja mõista A. L.lt elatis V. M. kasuks

§ 101

järgi arvestatud miinimummääras (esialgses hagis nõudis hageja elatist 410 eurot kuus, hiljem täpsustas nõuet ja soovis elatise väljamõistmist

§ 101

järgi arvestatud miinimummääras so hetkel 301,74 eurot kuus; dtl 24-25; 38-40; 84).

1. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu Hageja märgib, et A. L.le oli lapse olemasolu eelnevalt teada ning ta on lapsega varases lapsepõlves kohtunud. Seega ei vasta tõele väide, et ta sai võimalikust isadusest teada alles käesoleva kohtuasja raames. Kuna kostja teadis isadusest, aga ei võtnud midagi ette lapse õiguste tagamiseks, oli hagi esitamine vajalik. Hageja palub jätta menetluskulud, sealhulgas DNA-ekspertiisi kulud, kostja kanda, kuna kulud tekkisid kostja tegevusetuse tõttu. II A. L. VASTUVÄITED 2
2. A. L. hagi ei tunnista, kuna tema isadus hageja suhtes pole tuvastatud. Kostja ei ole kantud hageja sünniakti ega ka ühtegi riiklikusse registrisse hageja isana. A. L. väidab, et ei ole kunagi teadnud ega isegi kahtlustanud, et tal võiks olla laps. Kostja sai hageja ca kümne aasta tagusest sünnist ning oma väidetavast isadusest teada alles käesoleva kohtumenetluse raames. Kostja on nõus isaduse tuvastamiseks DNA-ekspertiisi tegemisega, mille kulud palub jätta hageja kanda juhul, kui isadus jääb tuvastamata ning jätta poolte kanda, kui isadus tuvastatakse. Juhul kui ekspertiisi tulemusel selgub, et kostja on hageja bioloogiline isa, on A. L. nõus tasuma hagejale igakuist elatist seadusjärgses miinimumsummas vastavalt

§ 101

sätestatule alates hagi esitamise kuupäevast kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse ülalpidamiskohustuse lõppemiseni muul seaduses sätestatud alusel, kandes kohtuotsuses kindlaks määratud elatise summa iga kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja pangakontole. Lisaks palub kostja isaduse tuvastamise korral määrata kohtul kindlaks tema suhtluskord hagejaga. Kostja sai oma võimalikust isadusest esimest korda teada alles seoses käesoleval aastal hageja seadusliku esindaja poolt kostjale esitatud elatise tasumise nõudega ehk ca 10 aastat pärast kostja väidetava isaduse tekkimist. Vastavalt

§ 143

lg 1 on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Hageja seaduslik esindaja ei informeerinud kümne aasta jooksul kostjat hageja võimalikust põlvnemisest kostjast ning on sellega takistanud kostja suhtlemist oma väidetava lapse ning hagejal suhtlemist oma väidetava isaga. Isaduse tuvastamise korral soovib kostja osaleda lapse elus ning esialgu kohtuda lapsega paar korda kuus, et luua lapsega kontakt ja side. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et V. M. hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega. Põlvnemise tuvastamise nõue
3. Perekonnaseaduse (

) § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja lapse vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. 3 Vastavalt

§ 84lg 1 on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. XXX a sündinud V. M. sünnitõendil (tõend nr 4-2015/6558 13.10.2015.a., dtl 5) kanne isa kohta puudub. T. M. ja A. L. omavahel abielus ei olnud, lapse isadust ei ole kostja omaks võtnud. Seega on põhjendatud isaduse tuvastamine kohtu kaudu. Vastavalt

§ 94

lg 1 tuvastab isaduse kohus, kui

§ 84

lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud

§ 91

alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
2. Kostja väide, et ta lapse (hageja) olemasolu ei kahtlustanud ja temast midagi ei teadnud kuni käesoleva aastani, mil hageja hakkas temalt soovima elatist, ei ole usutav ega vasta tegelikkusele. Hagile lisatud T. M. ja A. L. sõnumivahetusest tuleneb selgelt, et kostja oli teadlik lapse olemasolust, teadis ka seda, milline laps välja näeb – kostja märgib sõnumis, et „…mida aeg edasi, seda rohkem minuga sarnaneb….. isegi DNA-ta selge(arusaadav)…“ (dtl 11). T. M. küsimusele „..kas olid kahtlused?..“, vastab A. L. , et „ ei olnud. Sina tahad DNA-d, mulle on kõik selge (arusaadav)…(dtl 12). Sellele vastab T. M. „ kui sa tunnistad, pole mulle DNA-d vaja“ ja A. L. „tunnistan“ (dtl 12). Edasi järgneb sõnumivahetus isaduse vormistamise teemal, kuid see jäi teostamata. Seega on hagi esitamine põhjendatud.
3. Kohus määras 5.08.2025.a määrusega DNA ekspertiisi ja esitas eksperdile küsimuse kas V. M. põlvneb A. L.st (dtl 73-74). 17.10.2025.a. a ekspertiisiakti nr 25E-GL00097-01 (dtl 77-79) järelduse kohaselt saab A. L. olla >99, 99999999% tõenäosusega V. M. bioloogiline isa (dtl 79). Eksperdi järeldusele tuginedes ei ole kohtul kahtlust selles, et V. M. põlvneb A. L.st ja kostja on lapse bioloogiline isa. Muude tõenditega ei ole võimalik ekspertiisi järeldust ümber lükata. Kohus rahuldab põlvnemise tuvastamise nõude. Elatise nõue
4. Hageja palub A. L.lt elatise välja mõista

§ 101

järgi arvestatud määras alates hagiavalduse esitamisest ehk alates 9.06.2025.a.

§ 116

lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). 4 Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.

2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01
3. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-165-13 p 12). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt nt Riigikohtu
4. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-1515909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kuivõrd hageja nõuab käesoleval juhul elatist miinimummääras (

§ 101

järgselt arvestatud määras), ei ole nende vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik. 10. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja soovib elatise väljamõistmist vastavalt

§ 101

arvestatule (ehk muutuva suurusena)

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt arvutatakse (miinimum)elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on alates 01.04.

1. a 282,31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Keskmine brutokuupalk 2024.a oli 1981 eurot. Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
3. aprillil.

§ 101

lg 3 ja 4 järgi kujuneb baassumma ja 3% keskmise kuupalga summa 1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31+59,43 = 341,74 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot. 341,74 – 40 = 301,74 eurot. Igakuise elatise miinimummäär on seega 301,74 eurot. 5 11. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102

lg 1).

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjaolusid, mis viitaksid, et kostja on

§ 102

olukorras (st olukorras, mis õigustab elatise tasumist alla miinimummäära), kohtu ette toodud ei ole. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile, märgib A. L., et juhul kui tuvastatakse lapse põlvnemine, on ta nõus tasuma lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt

§ 101

järgi arvestatud määras (käesoleval ajal 301,74 eurot kuus) ning tasub igakuised maksed hageja seadusliku esindaja pangakontole kuu 10. kuupäevaks (vt dtl 45-49). Eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et kostja on elatise nõude (sh nõutud suuruse) omaks võtnud, mistõttu puudub vajadus analüüsida vanemate majanduslikku seisundit. Kohus rahuldab V. M. elatise nõude ja mõistab A. L.lt välja elatise tütre ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest ehk alates 9.06.2025.a.

§ 101järgi arvestatud määras ehk käesoleval ajal 310,74 eurot kuus.

Tulenevalt

§ 100lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. 12. Kohus selgitab, et vastavalt Ts

MS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
2. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega elatise nõude osas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
3. Vastavalt TsMS § 164 lg 11 kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. 6 Viidatud sättest tulenevalt, juhul kui tuvastatakse lapse põlvnemine kostjast, mõistab kohus menetluskulud sh ettemaksuna tasutud DNA ekspertiisikulu välja kostjalt hageja kasuks. Hageja seaduslik esindaja tasus ekspertiisikulu katteks 210 eurot (dtl 71). Kuivõrd kohus tuvastas lapse põlvnemise kostjast, jäävad põlvnemise tuvastamisega seotud menetluskulud kostja kanda ning kohus mõistab A. L.lt välja hageja (hageja seadusliku esindaja) kasuks 210 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7