← Eesti

2-25-4143/13

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohtuasja number 2-25-4143 Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuasi 17.10.2025, Narva Heleen Jääger S L hagi A M vastu elatise väljam

) § 101 alusel arvutatud miinimumsummas alates 01.03.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Kostja ei ela hagejaga koos ega osale piisavalt hageja ülalpidamises. Hageja elab emaga ja on ema ülalpidamisel. Hageja minimaalsed vajalikud kulutused ühes kalendrikuus on keskmiselt 555 eurot.

  1. Kostja hagile ei vastanud.
  2. Kohus rahuldab hagi TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 alusel tagaseljaotsusega.
  3. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud allkirja vastu 15.08.
  4. Kostjal tuli hagile vastata hiljemalt 15.09.2025, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kostjat on teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest (17.06.
  5. a määruse põhjenduste p 5). Hageja on nõus asja lahendamisega tagaseljaotsusega. Samuti ei esine TsMS § 407 lg-tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud piisavad, et pidada hageja nõuet õiguslikult põhjendatuks. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.
  6. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist

§ 101

alusel arvutatud summas muutuva suurusena alates 01.03.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni. Hageja nõude aluseks on

§ 80lg 1, § 96 lg 1, § 97 p 1 ja § 108.

Nendest sätetest tuleneb, et vanem on kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning alaealine laps on õigustatud vanemalt ülalpidamist saama. Ülalpidamist annab raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises. Elatist võib nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. 6. Sünnitunnistuse ja rahvastikuregistri andmete järgi on A M alaealise lapse S L isa (dtl 4, 15). Seega on tal kohustus hagejat ülal pidada. Hagiavalduse kohaselt ei ela hageja kostjaga koos ning kostja ei osale tema ülalpidamises piisavalt. Kuna kostja ei ole neile hageja 2

(4)2-25-4143 väidetele faktiliste asjaolude kohta vastu vaielnud, loeb kohus, et kostja on need asjaolud omaks võtnud. Hageja võib seega ülalpidamist nõuda raha perioodilise maksmisega. 7.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.
  2. Hagi esitamise ajal oli

§ 101

lg-tes 3 ja 4 märgitud indekseeritud baassumma 272,76 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1832 eurot, milles 3% on 54,96 eurot. Otsuse tegemise ajal on indekseeritud baassumma 282,31 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot. Järgmine baassumma indekseerimine ning keskmise brutokuupalga korrigeerimine toimub 01.04.2026. 9.

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel kujunenud baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel arvutatud summast arvatakse maha lapsetoetus (

§ 101lg 5).

Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3). Hageja saab lapsetoetust 80 eurot. Lasterikka pere toetus perekond ei saa. Elatise summat vähendatakse ka proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (

§ 101lg-d 6).

Kostja poolt saab lugeda omaks võetuks, et hageja elab emaga ning kostja tema kasvatamises ei osale. Seega ei arvestata miinimumelatise arvutamisel kohustatud vanemaga koosveedetud aega. 10.

§ 101

lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega järgmine: 287,72 eurot kuus kuni 31.03.2025 (272,76 (indekseeritud baassumma) + 54,96 (keskmine brutokuupalk 1832 x 3%) - 40 (50% 80 euro suurusest lapsetoetusest)). 301,74 eurot kuus alates 01.04.2025 (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% 80 euro suurusest lapsetoetusest)). (vt ka elatiskalkulaatori väljavõtted, dtl 14, 22)

  1. Kostja ei ole toonud välja mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla miinimumsumma.
  2. Tagasiulatuva elatise ulatuse puhul lähtutakse elatise väljamõistmise üldsätetest. Kostja ei ole toonud välja asjaolusid, mis välistaks tagasiulatuva elatise nõude rahuldamise.
  3. Kohus rahuldab eelneva põhjal hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise järgmiselt: - tagasiulatuva elatise 148,50 eurot ajavahemiku 01.03.2025‒16.03.2025 eest (287,72 : 31 x 16 = 148,50). - sissenõutavaks muutunud elatise 2251,40 eurot ajavahemiku 17.03.2025‒16.10.2025 eest, sh
  4. a oktoobrikuu elatise (287,72 : 31 x 15 + 301,74 x 7 ≈ 2251,40). - igakuise elatise alates 01.11.2025 kuni S L täisealiseks saamiseni (XXX) 301,74 eurot (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  5. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt 3

(4)2-25-4143 perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  1. Tagasiulatuv ja sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda S L ema K L nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal S L pangakonto nr XXX) selgitusega „S L elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eelnimetatud pangakontole iga kuu
  2. päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „S L elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
  3. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
  4. Kohus määrab TsMS § 129 lg 2 ja § 136 lg 1 alusel tsiviilasja hinnaks 2715,66 eurot.
  5. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
  6. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.