← Eesti

2-25-13126/5

Obsah (8)§ 630§ 442§ 187§ 444§ 468§ 162§ 174§ 175

Tsiviilasi nr 2-25-13126 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka 1 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

KOHTU SEISUKOHT 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. 2. Kostja on 01.11.2025 vastuses võtnud hageja nõude õigeks. Kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohus selgitab, et võlgnevuse tasumiseks tuleks võtta ühendust hageja esindajaga. 3.

§ 444lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

4. Vastavalt

§ 468

lõike 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Menetluskulud 5. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 162

lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4 ja kindlaksmääramisel

§ 174lg-st 1.

Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

  1. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ning lepingulise esindaja kulud 338 eurot (ilma käibemaksuta), mille hageja palub kostjalt välja mõista.
  2. Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mille § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 700,41 eurot tasuda riigilõivu 175 eurot.
  3. Lähtudes

§ 175

lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks ning puuduste kõrvaldamise avalduse peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 338 eurot ilma käibemaksuta.

  1. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku 513 eurot (175 + 338).
  2. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.