MÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Kaire Pikamäe 19.12.2025, Tartu 3-25-2709 X.X.-i kaebus Tartu Vangla protokollilise otsuse tühistami

§ 119lg 1 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X.X. esitas 16.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta leidis, et 31.07.2025 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise protokoll on õigusvastane ja tuleb tühistada. Lisaks taotles ta riigilõivust vabastamist ja riigi õigusabi andmist.
2. Tartu Halduskohus jättis 28.08.2025 määrusega X.X.-i kaebuse käiguta.
3. Kaebaja esitas 29.08.2025 puuduste kõrvaldamise avalduse.
4. Tartu Halduskohus tagastas 04.09.2025 määrusega kaebaja kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3). 3-25-2709
5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 17.09.2025 määrusega X.X.-i määruskaebuse; tühistas Tartu Halduskohtu 04.09.2025 määruse resolutsiooni p 1 ning saatis asja tühistatud osas tagasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
6. Tartu Halduskohus jättis 07.11.2025 määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata (resolutsiooni p 2); jättis kaebuse käiguta ja andis tähtaja riigilõivu summas 20 eurot tasumiseks (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: Kuigi kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, siis kohtu hinnangul on kaebuse edulootused vähesed, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamine. Arvestades 31.07.2025 ettekannetes kajastatud sündmusi, milles kaebaja teatas, et hakkab kambrit lõhkuma, hõikas kaaskinnipeetavale, et viimane hakkaks kambrit lõhkuma ning kaebaja hakkas oma kambrit uputama, ei ilmne kohtule, et julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamine oleks õigusvastane. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7. Kaebaja esitas 08.10.2025 määruskaebuse, milles ta märgib, et kaebus tuleb võtta menetlusse, kuna õiguste riivet ei saa pidada väheintensiivseks. Kaebaja saab tasuda riigilõivu osamaksetena 10 kuu jooksul. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 07.11.2025 määruse resolutsiooni p 2 tühistamist, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 9. Kohus võib isiku taotlusel anda talle riigipoolset abi menetluskulude kandmiseks ja vabastada ta täielikult või osaliselt riigilõivu tasumise kohustusest (

§ 110lg 1 p 1).

Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (

§ 111lg 1).

Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale (

§ 111lg 2).

1. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis põhjendamatult kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata.
2. Riigikohus on selgitanud, et riigilõivust vabastamine sõltub ka sellest, kui intensiivselt on isiku õigustesse sekkutud ning riigilõivust vabastamine ei ole põhjendatud väheintensiivse riive korral (RKHKm 04.05.2011, 3-3-1-11-11, p 10). Isiku üksikvangistusse paigutamine ja seal hoidmine on olemuselt isiku õiguste intensiivne riive ja sellise kaebuse rahuldamise võimalust tuleks hinnata asja sisulisel lahendamisel (RKHKm 18.02.2021, 3-19-1837, p 12). Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kontekstis on üksikvangistusena käsitatav nii distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kui ka täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (EIK otsus 06.03.2014, nr 31535/09: Gorbulya vs Venemaa, p 75). Riigikohus on käsitlenud üksikvangistuse määratlemist 08.12.
3. a otsuses nr 3-18-
4. Riigikohus on üksikvangistusena käsitanud nii kinnipeetava distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist (VangS § 65¹) kui ka kinnipeetava suhtes täiendava julgeolekuabinõuna eraldi lukustatud kambrisse paigutamist (VangS § 69 lg 2 p 4). 2 3-25-2709 Kohtupraktikas on leitud, et võimalik on olukord, kus julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine on esialgu õiguspärane, kuid muutub õigusvastaseks selle liialt pika kestuse tõttu. Eelnevast tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul kaebaja suhtes alates 06.02.2025 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja 31.07.2025 protokolliga täiendavate julgeolekuabinõude jätkamist pidada väheintensiivseks riiveks. Kuna tegemist on kaebaja põhiõiguste oluliselt intensiivsema riivega, siis on ka menetlusabi andmise lävend madalam (vrd

§ 111lg 2).

Kaebust tuleb hinnata asja sisulisel lahendamisel.

1. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 07.11.2025 määruse resolutsiooni p
2. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega vabastab X.X.-i esitatud kaebuselt nõutava 20 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) 3