Obsah (5)

§ 423§ 168§ 174§ 150§ 426

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2025, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-25-11531 Kohtuasi R.K. hagi E.S.-i vastu v

) § 423 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Kohus kuulutas

1. mai 2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-18083 välja kostja pankroti ning algatas kostja kohustustest vabastamise menetluse. Kohus menetleb füüsilise isiku maksejõuetusavaldust füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) sätete alusel. FIMS § 1 lg 2 ja § 43 näevad ette, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 8 lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu rahaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Kostja pankrot on välja kuulutatud
2. mail 2025 ning kostja pankrotimenetlust ei ole veel lõpetatud. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduses tugineb hageja sellele, et hageja ja kostja sõlmisid 23.12.2024 laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 21 000 eurot ning kostja kohustus selle koos intressiga hagejale tagastama
3. jaanuariks
4. Seega on hageja nõue kostja vastu tekkinud enne kostja pankroti väljakuulutamist. Kuna kostja pankroti väljakuulutamise tõttu ei saa hageja nõuet läbi vaadata hagimenetluse korras, tuleb kohtul jätta hagi läbi vaatamata

§ 423lg 3 alusel koostoimes Pankr

S § 44 lg-ga 1. 5.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hagiavaldus jäeti läbi vaatamata.

§ 168

lõigetes 3–5 sätestatud eeldusi ei esine, et jagada menetluskulud teisiti

§ 168lõikes 2 sätestatust.

Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks

§ 174lg 1 alusel kindlaks määrata.

Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 6. Kohus selgitab, et

§ 150lg 1 p 3 järgi on hagejal õigus taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist.

Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule taotlus. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 2

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3