KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2025, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-25-3435 (22278000906) Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sek

§ 184

lg 1 ja § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Karel Kolk isikukood: 38812292787 elukoht: XXX kodakondsus: XXX emakeel: XXX haridus: XXX töökoht: XXX kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, 1 väärteokaristus tõkendit ei ole kohaldatud kontaktandmed: tel XXX, e-post: XXX riigi õigusabi korras vandeadvokaat Otto Preem Kaitsja kehtiv RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Karel Kolk

§ 184lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada Karel Kolk

§ 424lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel mõista Karel Kolgile lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. 4.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.11.06.2022 ja 07.10-09.10.2022 s.o. 6 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista Karel Kolgile 1 aasta 2 kuud 24 päeva vangistust. 5.

§ 74

lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrata, et 1 aasta 2 kuu ja 24 pikkusest vangistusest tuleb Karel Kolgil ära kanda 24 päeva vangistust. Ülejäänud karistust, s.o 1 aasta ja 2 kuu pikkust vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Karel Kolk ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Karel Kolk on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 21 alusel on Karel Kolk kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, mida arst ei ole talle ravi eesmärgil määranud. 7.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 03.12.2025.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. 8. Kohustada Karel Kolki ilmuma vanglasse 24 päeva pikkust vangistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Karel Kolgi vanglasse saabumise aeg. 9.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta Karel Kolgilt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

§ 55

lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

1. LS § 127 alusel on Karel Kolk kohustatud loovutama oma juhiloa Transpordiameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest 5 (viie) tööpäeva jooksul.
2. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel mõista Karel Kolgilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu summas 4059,16 eurot:  määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 212,76 eurot ja kohtumenetluses 942,40 eurot, s.o kokku 1155,16 eurot  joobe tuvastamise kulu 35 eurot  ekspertiiside tasu kokku 654 eurot  sundraha summas 2215 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel võimaldada Karel Kolgil tasuda menetluskulud summas 4059, 16 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. 2

§ 191

alusel EKEI keemiaosakonnas ekspertiisist järelejäänud pulbri ja see jääb ekspertiisiasutuse käsutusse või hävitatakse peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse Süüdistus: Karel Kolki süüdistatakse selles, et tema omandas kohtueelsel uurimisel tuvastamata ajal, kohast ja isikult vähemalt 7,16 g amfetamiini, millest ühe tarvitamiskoguse (üks keskmine tarvitamiskogus 130 mg ehk 0,13 g) tarvitas ära enne kui ta 09.06.2022 kinni peeti ja valkjat kokkupressitud pulbrit massiga 27,04 g, mis sisaldas 26 % amfetamiini, pulbris sisaldus 7,03 grammi amfetamiini, mida hoidis enda juures sõiduautos Audi A6 registreerimismärgiga XXX kuni politsei selle läbivaatuse käigus 09.06.2022 Tartu maakonnas Elva vallas Konguta külas Elva-Rannu mnt. 6 km-l ära võttis. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul on selliseks koguseks 1,3 grammi. 3

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine käitlemise suures koguses. Isikuna, keda on karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 08.05.2019 otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistatus ei ole kustunud 07.10.2022. kella 21.08 paiku Tartu maakonnas Elva linnas XXX juures juhtis mootorsõidukit Audi A4 Avant reg nr XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,77 mg/l kohta. Karel Kolk rikkus LS § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani Karel Kolk toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas. Prokurör taotleb kohtus

§ 184

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Karel Kolgile karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 424

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.-11.06.2022 ja 07.10-09.10.2022 s.o. 6 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 2 kuud 24 päeva vangistust.

§ 74

lg 1,2, 3 alusel määrata, et 1 aasta 2 kuu ja 24 päeva pikkusest vangistusest kuulub ära kandmisele 24 päeva vangistust ja ülejäänud karistust 1 aasta 2 kuu pikkust vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Karel Kolk ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:  elab kohtu määratud alalises elukohas;  ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 2

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta Karel Kolgilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks

§ 191

alusel ( tl 22) Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse Karel Kolgi süüditunnistamiseks

§ 424lg 2 ja § 184 lg 1 järgi.

Seega tuleb Karel Kolk süüdi tunnistada

§ 424lg 2 ja § 184 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 5