) § 115 lg-tega 1 ja
lg 8), samuti tunnistati käskkirja p-ga 4 kehtetuks 06.03.2025 käskkirja p 3 osas, millega oli Krausberg Eesti OÜ pakkumus tunnistatud edukaks. Tallinna Linnavaraameti 25.06.2025 käskkirja nr 1.-9/84 2
lg 1 alusel 11.02.2025 selgitustaotlusega vaidlustaja poole ja Krausberg Eesti OÜ esitas 14.02.2025 selgitused, mis pidid
§-st 115 tulenevalt sisaldama asjakohaseid põhjendusi, et hankija saaks nende alusel kontrollida tema pakkumuse madala maksumuse põhjendatust. Asjaolu, et VAKO hinnangul ei sisaldanud pakkuja selgitus asjakohaseid põhjendusi ja hankija ei saanud nende alusel pakkumust edukaks tunnistada, ei muuda olematuks, et hankija on
Krausberg Eesti OÜ ei pidanud pärast VAKO otsust saama automaatselt täiendavat võimalust oma pakkumuse madalat maksumust põhjendada.
ei näe ette, et kui VAKO või kohus tunnistab kehtetuks hankija otsuse, millega oli ebaõigesti jäetud
lg 8 alusel tagasi lükkamata pakkumus, mille maksumust ei olnud pakkuja asjakohaselt põhjendanud, algab
§-s 115 sätestatud kontroll algusest peale. See oleks ka ebaloogiline, sest pakkuja peab juba esimesel korral esitama kõik andmed, tõendid jms, mis on vajalikud tema pakkumuse maksumuse põhjendamiseks. Pakkuja ei saa eeldada, et hankija pöördub tema poole korduvalt uute selgitustaotlustega. Pärast VAKO 16.04.2025 otsuse jõustumist on hankija võimalused teha vaidlustaja pakkumuse maksumuse kontrollimisel VAKO otsuses järeldatust teistsugune otsus redutseeritud peaaegu nullini (
Kui Krausberg Eesti OÜ leidis, et VAKO 16.04.2025 otsuse seisukohad on ebaõiged, saanuks ta selle halduskohtus vaidlustada, kuid ta ei ole seda teinud. Kuigi
lg 1 otseselt ei keela hankijal küsida selgitusi korduvalt, ei ole hankija pidanud vajalikuks seda teha ning ta ei olnud selleks ka kohustatud.
lg 8 koosseisu täidab mh olukord, kus pakkuja selgitused vastuseks hankija päringule ei ole olnud pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks piisavad. Vaidlustusmenetluses ei ole enam võimalik asuda hindama vaidlustaja pakkumuse maksumust nende andmete ja tõendite alusel, mida ei olnud tema 14.02.2025 selgituses esitatud, mistõttu ei ole asjakohane viide ristsubsideerimise võimalusele ning vaidlustaja konkreetsed kalkulatsioonid tema pakkumuse maksumuse kohta jäävad tähelepanuta. Kuigi hankija 20.06.2025 käskkiri on põhjendamispuudustega, piirdudes üksnes viidetega VAKO 16.04.2025 otsusele ja Tallinna Halduskohtu 10.06.2025 otsusele nr 3-25-1285, ei tingi see hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, sest hankija ei saaks teha sisuliselt teistsugust otsust. Vaidlustajal on lisaks õigus selles, et kuna VAKO 16.04.2025 otsusega olid hankija 06.03.2025 käskkirjad juba osaliselt kehtetuks tunnistatud, siis puudus hankijal vajadus asjaomaseid punkte 20.06.2025 ja 25.06.2025 käskkirjadega täiendavalt kehtetuks tunnistada. Otsuste teistkordne kehtetuks tunnistamine ei muuda siiski fakti, et need olid kehtetud alates VAKO 16.04.2025 otsuse jõustumisest, ning ei too vaidlustajale kaasa täiendavat negatiivset tagajärge. Kuna hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks on õiguspärane, siis on õiguspärased ka otsused, millega tunnistati kehtetuks varasemad otsused Krausberg Eesti OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise ning tema kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise kohta. 3
Samas ei andnud VAKO sisulist hinnangut, kas kaebaja pakkumuse maksumus oli põhjendamatult madal või mitte. Hankija ei pöördunud VAKO 16.04.2025 otsuse järgselt kordagi kaebaja poole ega küsinud selgitusi tema pakkumuse maksumuse kujunemise kohta, vaid lükkas 20.06.2025 käskkirjaga pakkumuse tagasi. VAKO 01.08.2025 otsuse seisukoht, et hankija ei pidanudki pärast VAKO 16.04.2025 otsust kaebaja pakkumuse maksumust sisuliselt kontrollima, ei ole kooskõlas
Seejuures oli hankija varasemalt pidanud kaebaja 14.02.2025 selgitust igati asjakohaseks ja piisavaks, et järeldada pakkumuse tõsiseltvõetavust, kuid tegi pärast VAKO 16.04.2025 otsust vastupidise järelduse, esitamata selle kohta mingeid sisulisi põhjendusi ja andmata kaebajale võimalust esitada selgitusi. VAKO ja hankija ei ole arvestanud, et
lg 8 annab hankijale kaalutlusõiguse konsulteerida pärast pakkujalt saadud selgitusi ja tõendeid vajadusel pakkujaga. Kuna hankija seda ei teinud ning hankija varasem kontroll kaebaja pakkumuse maksumuse kujunemise kohta oli ebapiisav, siis on hankija 20.06.2025 käskkiri ja VAKO 01.08.2025 otsus õigusvastased. Käskkiri on ka oluliste põhjendamispuudustega ja tulnuks juba ainuüksi sellel põhjusel kehtetuks tunnistada. Kaebaja pakkumuse maksumus ei olnud põhjendamatul madal. Kaebaja vaidlustab ka hankija 25.06.2025 käskkirja, mille eesmärk oli ilmselgelt piirata kaebaja õigusi. 7. Tallinna Linnavaraamet palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Hankijal puudus kohustus teha kaebaja pakkumuse maksumuse üle
Kaebaja pidi ammendavalt ja sisuliselt vastama juba hankija 11.02.2025 küsimustele, kuid ta ei teinud seda. Krausberg Eesti OÜ ei esitanud 14.02.2025 selgitustes oma pakkumuse maksumust kujundavaid andmeid (nt kuluarvestusi), vaid piirdus üksnes üldsõnalise kinnitusega, et ta saab hankelepingu täitmisega hakkama. Oma pakkumuse tõsiseltvõetavust peab tõendama pakkuja, võttes ise riski, kui ta esitab hankijale vastuseks ebapiisava, puuduliku või kalkulatsioonideta üldistatud teabe.
lg 8 annab hankijale õiguse pakkujaga vajadusel konsulteerida, kuid ei kohusta selleks. Kuna kaebaja ei esitanud hinna kujunemist tõendavaid arvestusi ja tõendeid, vaid piirdus üldsõnaliste kinnitustega, siis puudusid hankijal andmed, mille kohta olnuks võimalik täiendavaid selgitusi ja tõendeid küsida. Korduvate samasisuliste päringute esitamine tähendaks pakkujate ebavõrdset kohtlemist, sest kõigile teistele pakkujatele esitati päring vaid üks kord. Vaidlustatud käskkirjad põhinevad samas riigihankes eelnevalt tehtud VAKO 16.04.2025 otsuses ja Tallinna Halduskohtu 10.06.2025 otsuses esitatud põhjendustel ja hinnangutel, mida hankija ei pidanud vajalikuks eraldi üle korrata. Kaebaja põhjendused tema pakkumuse maksumuse kohta tuleks jätta arvestamata. 8. Tallinna Halduskohus jättis 25.09.2025 otsusega Krausberg Eesti OÜ kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus nõustus VAKO 01.08.2025 otsuse põhjendustega ning ei pidanud vajalikuks neid kõiki korrata. Hankija ei pidanud viima pärast VAKO 16.04.2025 otsust läbi täiendavat kontrolli, et tuvastada, kas kaebaja on esitanud põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse ehk nn alapakkumuse. Pärast VAKO 16.04.2025 otsust ei tekkinud olukorda, kus kaebaja osas justkui ei olekski alapakkumuse 4
Kaebaja on kogenud hankemenetlustes osaleja, kes pidanuks olema sellega kursis. Täiendavate andmete küsimine ei oleks kooskõlas ka pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega, sest
näeb ette konkreetse tähtaja selgituste esitamiseks ja see kehtib kõigi pakkujate suhtes.
lg-st 8 ei järeldu samuti, et hankija pidanuks kaebajaga pärast VAKO otsust uuesti ühendust võtma ja alustama sättes viidatud konsultatsioone. Konsulteerimine on põhjendatud eelkõige siis, kui pakkuja esitab oma pakkumust põhjendavad andmed, kuid hankijal tekib vajadus küsida mingis osas täpsustavaid küsimusi. Sellest ei saa tuletada õigust esitada täiesti uusi põhjendusi ja tõendeid pärast ettenähtud tähtaja möödumist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2016 otsus nr 3-16139, p 13). Praegusel juhul oli kaebaja 14.02.2025 vastus sedavõrd üldine, et selle pinnalt ei olnudki võimalik esitada täpsustavaid küsimusi mõne konkreetse asjaolu või andmete kohta. VAKO 01.08.2025 otsuses on õigesti leitud sedagi, et ehkki vastustaja 20.06.2025 käskkiri on põhjendamispuudustega, ei tingi see käskkirja kehtetuks tunnistamist (vt ka haldusmenetluse seaduse § 58 ja seda puudutav kohtupraktika). Tegemist ei ole käskkirjaga, kus põhjendused täielikult puuduvad. Hankija on viidanud VAKO 16.04.2025 otsusele, mis oli kaebajale teada, ja hankija ei pidanud tingimata hakkama VAKO seisukohti üksikasjalikult välja tooma. Puudub vajadus eraldi analüüsida kaebuse neid argumente, kas 25.06.2024 käskkirjaga oli õiguslikult põhjendatud tunnistada 06.03.2025 käskkiri uuesti kehtetuks, kuigi see oli VAKO 16.04.2025 otsusega juba kehtetuks tunnistatud. See ei mõjuta kokkuvõttes hankija otsustuste sisulist õiguspärasust. Kaebaja on kaebuses esitanud täpsustavad andmed ja arvutused, et põhjendada oma pakkumuse maksumust. Kuna need andmed on esitatud hilinenult, kohus neid ei analüüsi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. Krausberg Eesti OÜ palub 06.10.2025 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 25.09.2025 otsus ning uue otsusega rahuldada tema kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. VAKO 16.04.2025 otsusega tunnistati hankija 06.03.2025 käskkiri kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta kehtetuks põhjusel, et pakkumuse maksumuse kontroll ei vastanud
Samas ei hinnanud VAKO sisuliselt, kas kaebaja pakkumuse maksumus oli põhjendamatult madal või mitte. Hankija tegi pärast VAKO 16.04.2025 otsust n-ö automaatotsuse, lükates 20.06.2025 käskkirjaga kaebaja pakkumuse tagasi, esitamata selle kohta sisulisi põhjendusi, kuid viidates mh
Jääb ebaselgeks, kas hankija lükkas kaebaja pakkumuse
lg 8 alusel tagasi põhjusel, et pakkumuse maksumus oli põhjendamatult madal, või seetõttu, et pakkuja ei esitanud hankijale nõutud selgitust. VAKO 01.08.2025 otsuses hinnati hankija tegevus õiguspäraseks ja halduskohus nõustus 25.09.2025 otsuses VAKO seisukohtadega. VAKO ja halduskohus on aktsepteerinud olukorda, kus hankija ei olnud kaebaja pakkumuse maksumust sisuliselt kontrollinud, kuid lükkas selle siiski tagasi põhjusel, et kaebaja pakkumus oli põhjendamatult madal (ehkki oli varem arvanud vastupidist), lähtudes üksnes VAKO 16.04.2025 otsusest ja esitamata sisulisi põhjendusi. See on vastuolus
lg 1 järgi asjakohaseks ja piisavaks, et tunnistada tema pakkumus vastavaks (vt hankija 18.03.2025 vastuse p 2.4). Üksnes VAKO arvates ei olnud selgituses välja toodud põhjendused asjakohased. Seega tekkis pärast VAKO 16.04.2025 otsust olukord, kus puudus hankija sisuline otsus, millega oleks kaebaja pakkumuse maksumust nõuetekohaselt kontrollitud. Halduskohus ei ole seda arvesse võtnud.
Sellega ei ole kooskõlas olukord, kus nõuetekohane kontroll jäigi tegemata ja kaebaja pakkumus lükati
lg 8 alusel tagasi põhjendusega, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, ilma et pakkumuse maksumuse kujunemist oleks üldse sisuliselt kontrollitud. Hankija pidanuks
lg 1 alusel viima uuesti läbi nõuetekohase kontrolli või rakendama
Kaebaja pakkumuse tagasilükkamine on eriti kummastav põhjusel, et kaebaja osutab hankijale juba praegu teenust samade hindadega, mistõttu ei ole arusaadav, kuidas saab hankija leida, need hinnad on põhjendamatult madalad. Seetõttu on hankija olulisel määral rikkunud
lg-st 8 tulenevat kaalutlusõigust (ja ei ole seda ka põhjendanud), kuid halduskohus on jätnud selle tähelepanuta. Kaebaja seisukohti toetavad mh Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus kohtuasjas C599/10 (p 29) ja Tartu Ringkonnakohtu 13.01.2022 otsus nr 3-21-2077 (p 18.1). Pärast VAKO 16.04.2025 otsust kaebajalt täiendavate andmete küsimine ei oleks rikkunud ka võrdse kohtlemise põhimõtet, vaid tegelikult kujunes olukord, kus kaebajal ei olnudki võimalik oma pakkumuse maksumust sisuliselt selgitada pärast seda, kui hankija algne heakskiit osutus VAKO otsuse põhjal ebaõigeks. Sellega koheldi kaebajat halvemini teistest pakkujatest, kellel oli võimalik hankija järelepärimisele sisuliselt vastata. Kui hankija oleks ise juba enne VAKO 16.04.2025 otsust leidnud, et kaebaja 14.02.2025 selgitused olid ebapiisavad, saanuks hankija küsida kaebajalt
Sellist võimalust ei saa välistada ainuüksi see, et hankija algne otsus osutus VAKO 16.04.2025 otsusest tulenevalt ebaõigeks. Kuna VAKO 16.04.2025 otsuses leiti, et kaebaja 14.02.2025 selgitused ei olnud asjakohased, siis ei saanud nende põhjal teha mingeid järeldusi pakkumuse maksumuse kohta. Järelikult ei saanud hankija nende selgituste põhjal hinnata kaebaja pakkumuse maksumust. Vaidlust ei ole, et VAKO 16.04.2025 otsuses ei ole samuti kaebaja pakkumuse maksumust sisuliselt hinnatud ja seda ei teinud ka hankija. Kuni hankija ei ole pakkumuse maksumust sisuliselt kontrollinud, puudus hankijal alus leida, et kaebaja pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Lisaks tulnuks hankija 20.06.2025 käskkiri tühistada juba ainuüksi põhjendamispuuduste tõttu. Viide Tallinna Halduskohtu 10.06.2025 otsusele nr 3-25-1825 ei ole asjakohane, sest kaebaja ei olnud selles menetlusosaliseks. Ebaõige on halduskohtu hinnang, et põhjendamisvead ei mõjutanud asja otsustamist. VAKO ja halduskohus ei saa asuda hankija asemel ise põhjendama kaebaja pakkumuse tagasilükkamist, kuna pakkumuse maksumuse põhjendatust saab hinnata üksnes hankija. Selline lähenemine tekitab ebaõiget halduspraktikat, sest hankijatel puudukski vajadus enda otsuseid põhjendada. Kaebaja on vaidlustus- ja kohtumenetluses esitanud arvutuskäigud, millest nähtub, et tema pakkumuse maksumus ei olnud põhjendamatult madal ning selle tagasi lükkamine oli ka sisuliselt põhjendamatu. 10. Tallinna Linnavaraamet palub 20.10.2025 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde ning nõustudes halduskohtu ja VAKO otsuste põhjendustega. Hankija täitis
lg-s 1 toodud kontrollikohustuse 11.02.2025 küsimuse esitamisega ning võis ka pärast VAKO 16.04.2025 otsust lähtuda kaebaja 14.02.2025 selgitustest ja ei pidanud tegema täiendavat kontrolli. Kuigi hankija oli varasemalt teistsugusel seisukohal, olid VAKO 16.04.2025 otsuse põhjendused hankijale siduvad. Vastustaja ei saanud sisuliselt teha teistsugust otsust, mistõttu ei peetud vajalikuks 6
Kuna kaebaja ei olnud esitanud mingeid kuluarvestusi ega tõendeid, siis oleks täiendav pöördumine kujutanud sisuliselt 11.02.2025 päringu kordamist, mitte konsulteerimist vastuse osas. Hankemenetluses ei kehti tavapärase haldusmenetlusega võrreldes sama ulatuslik uurimiskohustus. Kui hankija oleks teinud kaebajale täiendava päringu, oleks rikutud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, sest
Hankija 20.06.2025 käskkirjas on viidatud hankekomisjoni protokollile, milles on selgelt välja toodud, et hankija lükkab pakkumuse tagasi VAKO 16.04.2025 otsuses märgitud põhjendustel. Kaebaja väited põhjendamiskohustuse rikkumisest ei ole põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg-s 1 toodud kontrollimenetlust kokku viie pakkumuse suhtes, mille maksumused olid teiste pakkumuste maksumustest märkimisväärselt madalamad ehk nende pakkumuste maksumused olid rohkem kui 20% väiksemad hankes esitatud kõigi pakkumuste maksumuste aritmeetilisest keskmisest (21 922,20 eurot). Hankija esitas kaebajale 11.02.2025 küsimuse (ID 930319 – dtl 196–198), milles märkis, et hankija leiab, et Krausberg Eesti OÜ pakkumuse maksumus on lepingu eset arvestades põhjendamatult madal ning palus hiljemalt 17.02.2025 esitada asjakohane sisuline selgitus. Krausberg Eesti OÜ esitas 14.02.2025 vastuse (dtl 232– 234), milles kinnitas, et tema esitatud pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal ning märkis, et on võtnud arvesse kõiki raamlepingu tingimusi ja arvestas tavapärast turuhinda. Kaebaja selgitas täiendavalt, et kuivõrd tema pakkumus oli hinnalt järgmisest pakkumusest 34% odavam, siis ei esine suurt erinevust, vaid tegemist on tavapärase hinnavahega konkurentsitingimustes. Vastuses viidati veel, et hankija on ka ise arvestanud, et osade minikonkursside eeldatavad maksumused võivad jääda alla 10 000 euro ning töövõtjal ei ole kohustust minikonkursil osaleda. Hinnapakkumised on koostatud näidisobjekti kohta, mille alusel töid ei tellita. Seejuures osutab Krausberg Eesti OÜ näidisobjektil praegu teenust eelmise raamlepingu alusel ning omab sellel objektil reaalset töökogemust, töötajaid ja töövahendeid, mistõttu oskab ta täpselt kalkuleerida objekti kulusid ja on hinda pakkudes kõigega arvestanud. Konkureerivate pakkumuste kõrge maksumus võis kaebaja arvates olla tingitud hindamiskriteeriumide valest mõistmisest ning asjaolust, et kuna edukaks tunnistatakse vähemalt 10 pakkujat, siis on edukaks osutumise tõenäosus ülimalt kõrge ka detailselt läbi mõtlemata pakkumuse puhul. Kokkuvõttes märkis kaebaja, et tema pakkumuse maksumus on realistlik ja selle esitamisel on lähtutud reaalsest kogemusest, turusituatsioonist, teenuse äriplaanist, kokkulepetest koostööpartneritega ning eesmärkidest kasumi osas. 13. Hankija lükkas 20.06.2025 käskkirjaga Krausberg Eesti OÜ esitatud pakkumuse tagasi, kuna selle maksumus on põhjendamatult madal (
Käskkirja andmise alustena on mh viidatud VAKO 16.04.2025 otsusele, Tallinna Halduskohtu 10.06.2025 otsusele nr 325-1285 ning hankekomisjoni protokollides tehtud ettepanekutele. Hankekomisjoni 12.06.2025 protokollis (dtl 200) ja lisas 1 (dtl 216) on kaebaja pakkumuse tagasilükkamise 7
Kaebaja pakkumuse tagasilükkamine
lg 8 alusel tugines sisuliselt järeldusel, et olukorras, kus hankijal oli tekkinud riigihankes esitatud pakkumuste maksumuste võrdluse pinnalt kahtlus, et kaebaja pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal, ning kaebaja
lg 1 kohaselt esitatud selgitused ei olnud piisavad, et tekkinud kahtlust kõrvaldada, siis tuligi kaebaja pakkumus tagasi lükata kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumus. Kuigi hankija ei olnud 11.02.2025 päringus eraldi selgitatud, miks on tõusetunud põhjendatud kahtlus kaebaja pakkumuse tõsiseltvõetavuses, nähtub kaebaja 14.02.205 vastusest, et talle oli siiski arusaadav, et kahtluse aluseks oli võrdlus samas riigihankes esitatud teiste pakkumuste maksumustega. Sellist lähenemist on praktikas aktsepteeritud (nt K. Matteus, T. Väljaots.
– M.A. Simovart jt. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tartu 2025, lk 779–782). Riigihankes nr 286909 esitati 15 pakkumust, mistõttu oli tegemist üsnagi representatiivse valimiga ning minimaalselt 20% suurust erinevust pakkumuste maksumuste aritmeetilisest keskmisest võib pidada hangitava teenuse olemust (st tavapäraste büroopindade sisekoristus, mis ei eelda täitjale eritehnikat ja -väljaõpet vm) arvestades piisavalt silmatorkavaks, et tekitada hankijas põhjendatud kahtlus, et kaebaja pakutud hinnaga ei pruugi olla võimalik teenust nõuetekohaselt osutada. Seda ka olukorras, kus kaebaja osutab varasema lepingu alusel hankijale juba sarnaste hindadega teenust, mis hõlmab mh näidisobjekti. VAKO 16.04.2025 otsuses (p 22) on õigesti välja toodud, et erinevalt olemasolevast lepingust ei saanud kaebaja näidisobjekti hinnastamisel mh arvestada võimalikku nn mastaabisäästu. 15. Eeltoodust tulenevalt pidi kaebaja mõistma, et vastuseks hankija 11.02.2025 päringule tuleb tal
lg 1 teises lauses sätestatud tähtaja jooksul selgitada ning vajaduse korral tõendada enda pakkumuse tõsiseltvõetavust ehk pakutud hinnaga hankelepingu nõuetekohase täitmise võimalikkust. Kaebaja 14.02.2025 selgitused jäid siiski üldisteks ja paljasõnalisteks. Alapakkumuse kontrollimenetluses on pakkuja kohustus selgitada oma pakkumuse maksumuse kujunemist
lg 1 esimeses lauses sätestatud tähtaja jooksul ning
lg-s 8 viidatud „vajaduse korral“ pakkujaga konsulteerimisest ei saa tuletada pakkujale õigust esitada täiesti uusi põhjendusi ja tõendeid pärast ettenähtud tähtaja möödumist, vaid see võimaldab hankijal üksnes täpsustada pakkuja poolt tähtaegselt esitatud selgitusi ja tõendeid (nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2025 otsus nr 3-25-826, p 17). Kuna pakkumuse tõsiseltvõetavust tuleb
lg 1 kohaselt selgitada hankemenetluse raames hankijale, siis ei ole võimalik esitada sellekohaseid tõendeid ja selgitusi alles vaidlustus- või kohtumenetluses ning
lg 8 alusel tehtud hankija otsust pakkumuse tagasilükkamise kohta ei muudaks õigusvastaseks isegi see, kui pakkuja esitab hiljem tõendid ja selgitused, mis võiksid alapakkumuse kahtluse ümber lükata. 16. Ehkki hankijal ei olnud keelatud pöörduda pärast VAKO 16.04.2025 otsuse jõustumist kaebaja poole
lg 1 alusel täiendava päringuga, ei tulenenud talle selleks seadusest ega ka VAKO otsusest siiski kohustust, vaid ta võis 20.06.2025 käskkirja andmisel lähtuda ka kaebaja 14.02.2025 selgitustest. Oluline on see, et kaebajale on antud võimalus oma pakkumuse maksumust selgitada. Seejuures ei oma tähtsust, et hankija oli 06.03.2025 käskkirjas pidanud kaebaja selgitusi oma pakkumuse madala maksumuse kohta piisavateks, et tekkinud kahtlused kummutada, sest 20.06.2025 käskkirja andes oli hankija selles osas seotud VAKO 16.04.2025 otsuse põhjendustega (
Hankijal ei olnud sisuliselt võimalik teha samade materjalide põhjal teistsugust otsust. Kaebaja pakkumuse madala maksumuse põhjendatuks lugemine oleks 8
lg 1 alusel kaebajale täiendava päringu ja kaebaja esitas sellele asjakohase ja piisava vastuse või pidanuks hankijale olema selgunud muud andmed, mille tõttu varasemalt tekkinud kahtlus ära langes (olenemata kaebaja selgitustest). Sellistele andmetele ei ole hankija viidanud. Ebaõige on seisukoht, et hankija ei olegi kaebaja pakkumuse maksumuse põhjendatust sisuliselt kontrollinud.
lg-s 1 reguleeritud kontrollimenetluse alustamise tingis asjaolu, et kaebaja pakkumuse maksumus oli esitatud pakkumuste maksumuste keskmisest silmatorkavalt madalam. Tegemist oli sedavõrd suure lahknevusega kõigi esitatud pakkumuste aritmeetilisest keskmisest [täpsemalt 67,5% väiksem, s.o (21 922,20 – 7125) × 100% ÷ 21 922,20 = 67,5%], et kaebaja pakkumust ei saanud täiendavate selgituste või tõenditeta pidada tõsiseltvõetavaks. Kuna kaebaja oma pakkumuse madala maksumuse põhjendamiseks mingeid sisulisi selgitusi ega tõendeid ei esitanud, siis ei olnud asjaolud selles osas muutunud. Seejuures oli kaebaja pakkumuse maksumus 35% väiksem kui järgmisena kõige madalam pakkumus (10 956 eurot). Sellises olukorras ei pidanud hankija hakkama üksikasjalikult ära näitama, miks ei saa kaebaja pakkumuse madalat maksumust pidada põhjendatuks. Selline nõue oleks sisuliselt ülemäärane, sest hankijal ei saa olla üksikasjalikku teadmist pakkujate töökorraldusest jms asjaoludest, mis esitatud pakkumuste hindu kujundavad. 17. Seonduvalt võrdse kohtlemise põhimõtte võimaliku rikkumise väidetega saab kaebajaga nõustuda, et
lg 1 alusel kaebajalt täiendava selgituse küsimine ei oleks kujutanud teiste pakkujate ebavõrdset kohtlemist. Sätte peamine eesmärk on kaitsta pakkujat selle eest, et hankija ei lükkaks tema pakkumust meelevaldselt tagasi (nt K. Matteus, T. Väljaots.
– M.A. Simovart jt. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tartu 2025, lk 777). Korduv selgituste küsimine ei oleks selle eesmärgiga kuidagi vastuolus. Säte kaitseb mh hankija huve ja ausat konkurentsi (s.o võimaldades tagasi lükata pakkumused, mis ei ole tõsiseltvõetavad), kuid pakkujate ebavõrdseks kohtlemiseks ei saa iseenesest pidada seda, kui hankija annab pakkujale korduvalt võimaluse oma pakkumuse maksumust selgitada. See, kui hankija jätab tagasi lükkamata pakkumuse, mille madalat maksumust on asjakohaselt ja piisavalt põhjendatud, ei saa rikkuda teiste riigihankes osalevate pakkujate õigusi. Ebavõrdne kohtlemine esineks siis, kui täiendava selgituse võimalus antakse nt ainult ühele pakkujale, kuid mitte teistele pakkujatele, kelle pakkumuste maksumuse põhjendatuses esineb samuti kahtlus. Kaebajat ei ole samuti koheldud ebavõrdselt, sest hankija on kõigile kahtlust äratavalt madalad pakkumused esitanud ettevõtjatele andnud ühe korra võimaluse esitada
Kaebaja pidi juba hankija 11.02.2025 päringule vastates esitama asjakohase ja piisava selgituse ning tal puudus alus eeldada, et hankija aktsepteerib ka üldsõnalisi põhjendusi. Ekslik on ka seisukoht, et kuna kaebaja 14.02.2025 selgitused olid ebapiisavad, siis ei saanud hankija neist teha üldse mingeid järeldusi kaebaja pakkumuse maksumuse kohta. Hankija võis lähtuda eeldusest, et kuna kaebaja sisulisi selgitusi ei esitanud, siis tal ei olegi millegagi oma pakkumuse madalat maksumust põhjendada. 18. Ringkonnakohus nõustub lisaks VAKO ja halduskohtu seisukohaga, et ehkki hankija 20.06.2025 käskkiri on väga napilt põhjendatud, ei ole see saanud mõjutada asja otsustamist ja ei tingi käskkirja kehtetuks tunnistamist. VAKO ega halduskohus ei ole asunud hankija asemel ise põhjendama kaebaja pakkumuse tagasilükkamist, vaid aktsepteerisid sisuliselt olukorda, kus hankija on viiteliselt võtnud üle VAKO 16.04.2025 otsuse ja Tallinna Halduskohtu 10.06.2025 otsuse nr 3-25-1825 põhjendused (vrd haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 ls 2 teine alternatiiv; nt Riigikohtu 10.10.2024 otsus nr 3-21-1366, p 18). VAKO 16.04.2025 otsus oli kaebajale kui menetlusosalisele ilmselgelt kättesaadav. Haldusasjas nr 325-1825 oli küll vaidlustatud sama VAKO 16.04.2025 otsus, kuid seda teise pakkuja poolt ja üksnes teda puudutavas osas. Kaebaja selles menetluses ei osalenud, kuid see ei välista 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.