) § 59 lg 2 p 1, lg 2 5 ja § 108 lg 1 alusel võib tootja alla 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest saada toetust 53,7 eurot/ MWh 12-aastase perioodi vältel.
Tootjad, kelle tootmisseade vastab
lg-s 25 nimetatud tingimustele, saavad alates tootmisseadme taastuvenergia toetuse saajaks registreerimisest toetust elektrituruseaduses märgitud määras, s.o 53,7 eurot/MWh.
W elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest võib tootja saada § 59 lg-s 2 nimetatud toetust juhul, kui elektrienergiat toodetakse hiljemalt
lg 26, mille kohaselt
lg-s 25 nimetatud toetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (grupierandi määrus) art 43 tähenduses ning selle andmisel järgitakse samas määruses ja konkurentsiseaduse (KonkS) §-s 342 sätestatut. 4. X OÜ ja Y OÜ esitasid 11.07.2020 Elering AS-ile taotlused taastuvenergia toetuse saamiseks. 14.07.2020 vastas vastustaja, et kaebajate tootmisseadmed on registreeritud ja kvalifitseeritud
-i alusel toetuse saajaks ning 12-aastane toetusperiood algas kuupäevast, mil võrguettevõtja tunnistas tootmisseadme võrgueeskirja ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja alusel nõuetele vastavaks. Ühtlasi lisas vastustaja selgituse, et: „Käesolev toetus on vähese tähtsusega abi lähtudes Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013 [1], mille kogusumma ühe toetuse saaja kohta võib olla kuni 200 000 eurot“. 20.07.2020 pöördus vastustaja e-kirjaga kaebajate poole ning teavitas sellest, et 01.07.2020 on jõustunud
-i muudatused, millega sätestati taastuvenergiast elektri tootmise tegevusabi andmine kuni 50 kW võimsusega tootmisseadmetele grupierandi määruse alusel grupierandina antava riigiabina. Ühtlasi paluti allkirjastada uuesti taotlus e-kirjale lisatud vormil. 31.07.2020 esitasid kaebajad vastustajale uuel vormil taotlused toetuse saamiseks. 5. Elering AS tegi 07.07.2022 otsuse nr 22-1.1/2022/1 alla 50 kW võimsusega ja alates 01.07.2020 tootmist alustanud tootmisseadmete omanikele, millega tuvastas 1 Komisjoni 18.12.2013 määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, lk 1), edaspidi „VTA määrus“. 2
W elektrilise võimsusega ja 01.07.2020 või hiljem tootmist alustanud tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest antaval toetusel on ülempiir, millest tulenevalt välja makstav toetus eurodes megavatt-tunni kohta ei tohi ületada 12-aastase maksimaalse toetusperioodi vältel päikeseenergiast toodetud energia tasandatud kulude ja sama energialiigi turuhinna vahet; 2) otsustati tugineda
W elektrilise võimsusega ja 01.07.2020 või hiljem tootmist alustanud tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest antava toetuse ülempiiri välja arvutamisel kasumlikkuse hindamise metoodikale (päikeseenergia toetuse mudelanalüüsi metoodika ja sellega seotud dokumendid, otsuse lisad 1‒4).
lg 2 5 alusel toetust VTA-na või alternatiivselt tühistada Elering AS-i 07.07.2022 otsus nr 22-1.1/2022/1, 26.09.2022 vaideotsus nr 22-7/2022/8-2 ning 26.09.2022 vaideotsus nr 22-7/2022/7-2. Kaebajad taotlesid Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes: 1) Kas sellist toetusskeemi taastuvenergia tootjatele, nagu näeb ette Eesti siseriikliku õiguse alusel
lg 25, on võimalik erinevate isikute suhtes käsitada samaaegselt nii:
lg-s 25 toodud tootmise alustamise mõistele on seadusandja andnud autonoomse tähenduse. Selle kohaselt loetakse tootmine alanuks, kui tootja asjakohase tootmisseadme komplekteeritus on sellisel tasemel, et sellega on võimalik elektrienergiat toota. Kui tootmisseade oli selliselt komplekteeritud enne 01.07.2020, puudub alus vaidlusaluse otsuse rakendamiseks tootja suhtes. Kaebaja tootmisseadmed olid nõutavalt komplekteeritud hiljemalt 30.06.2020. Kaebajad on esitanud taotlused VTA saamiseks. Toetuse taotlused olid esitatud vormil, millel puudus teave, et tegemist oleks grupierandi määruse alusel antava riigiabiga. 11.07.2020 edastas tootmisseadmete paigaldaja Sunservice OÜ taotlused koos võrgulepingute ja võrguettevõtja kinnituskirjadega vastustajale. Vastustaja vastas 14.07.2020, et kaebajate tootmisseadmed on registreeritud ja kvalifitseeritud
-i alusel toetuse saajaks ning 12aastane toetusperiood algas kuupäevast, mil võrguettevõtja tunnistas tootmisseadme võrgueeskirja ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja alusel nõuetele vastavaks. Ühtlasi lisas vastustaja selgituse, et: „Käesolev toetus on vähese tähtsusega abi, lähtudes VTA määrusest, mille kogusumma ühe toetuse saaja kohta võib olla kuni 200 000 eurot.“ Asjaolu, et kaebajad on esitanud vastustaja nõudmisel täiendavalt taotlused vormil, mis käsitavad toetust grupierandi alusel antava riigiabina, ei oma toetuse õigusliku kvalifitseerimise seisukohast tähtsust, sest kaebajad ei saanud toetuse vormi muuta. Taotlus toetuse saamiseks VTA-na oli juba vastustaja poolt aktsepteeritud ning toetuse õiguslikul kvalifitseerimisel tuleb juhinduda seadusest, mitte vastustaja kehtestatud vormist.
välistab toetuse kvalifitseerimise grupierandi alusel makstavaks riigiabiks, kui tootmisseadmed olid hiljemalt 30.06.2020 komplekteeritud sellisel tasemel, et sellega on võimalik elektrienergiat toota. Juhul kui vaidlusalune otsus kaebajate osas kohaldub, siis omab see ebasoodsat tagasiulatuvat mõju ning on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Toetuse käsitamine grupierandi alla mineva riigiabina on vastuolus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega (PS § 10). Kaebajad ei saanud eeldada, et vastustaja asub toetust käsitama üksnes grupierandi alla mineva riigiabina grupierandi määruse art 43 tähenduses, mille puhul sõltub toetuse saamine veel täiendavate tingimuste täitmisest. Seda eriti arvestades asjaolu, et vastustaja ise ei tõlgendanud toetusskeemi väljamakseid mitte grupierandi alla kuuluvana, vaid VTA-na. Toetuse ümber kvalifitseerimine ning toetuse ülempiiri kehtestamine on seadusandja eesmärki silmas pidades põhjendamatu.
lg-s 2 5 on sätestatud tähtajaline regulatsioon, mis võimaldas toetust saada juhul, kui elektrienergiat toodetakse hiljemalt 31.12.2020. Seejuures nägi
Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast normi kohta ei nähtu sisulisi põhjendusi. Samas järeldub seletuskirjast, et ka VTA-na toetuse käsitamine oli ja on jätkuvalt õiguspärane. Seaduse muutmisele ei eelnenud asjakohast mõjuanalüüsi.
-i muudatuste jõustumine eirab vacatio legis`e põhimõtet. Lisaks tõi
-i täiendamine kaasa ebasoodsa tagasiulatuva mõju nende isikute suhtes, kes olid toetusega 4
lg 2 6 oleks jõustunud PS § 108 sätestatud korras 10 päeva jooksul seaduse avaldamisest, oleks tootmisseade vastanud lisaks
Isegi juhul, kui
lg 24 jõustumist selle avaldamise päevale järgmisel päeval saaks pidada PS-ga kooskõlas olevaks, ei saanud grupierandi regulatsioon rakenduda enne, kui selle kohta oli tehtud teavitus Euroopa Komisjonile, s.o 20.07.2020.
-i muudatuste menetlemine Riigikogus oli vastuolus hea õigusloome tavaga. 11. Elering AS palus jätta kaebuse rahuldamata. Kui kaebajad väidavad, et vaidlusalune otsus nende suhtes ei kohaldu, siis tõusetub kaebeõiguse küsimus. Seetõttu jääb arusaamatuks ka kaebuste eesmärk. Otsus on kooskõlas selle aluseks oleva regulatsiooniga. Grupierandi määruse art-s 43 on seatud isikule antavale abile ülempiir. Vaidlustatud otsuse tegemise vajadus tulenes
-st ja grupierandi määrusest. Vastustaja peab riigiabi andjana tegutsema kooskõlas riigiabi reeglitega ja sealjuures järgima grupierandi määruses sätestatud toetuse ülemmäära rakendamise nõuet. Kaebajatele kohaldub grupierandi määrus. Kaebajate tootmisseadmed alustasid tootmist pärast
Kaebajad andis esmakordselt nõuetekohase seadmega elektrienergiat võrku 08.07.2020. Seda, kas tootja kvalifitseerub enne 01.07.2020 rakendunud vähese tähtsusega abi toetusskeemi või grupierandi määruse toetusskeemi, hinnatakse lähtuvalt sellest, millal tootmisseade alustas tootmist
Lähtuda tuleb kehtivates
-i normides märgitud tootmise alustamise definitsioonist. Enne 01.07.2020 nõuetekohase tootmisseadmega esimest korda elektrienergia võrku või otseliini andnud tootjad kvalifitseerusid VTA skeemi ning pärast 01.07.2020 nõuetekohase tootmisseadmega esimest korda elektrienergiat võrku või otseliini andnud tootjad kvalifitseeruvad grupierandi määruse skeemi. Samale seisukohale on asunud Rahandusministeerium.
lg 1 p-s 1 märgitud tootmisseadme nõuetekohasust kinnitab
Tootmisseadme nõuetekohasus on eelduseks
Kaebaja tootmisseadme nõuetekohasust kinnitas võrguettevõtja Imatra Elekter AS 08.07.2020 seisuga. Tootmisvõimelisus ei ole toetusskeemi valiku puhul asjakohane kriteerium.
lg 2 5 seadusesse lisamist puudutavas seletuskirjas viidatud reeglid on asjakohased üksnes
lg-s 25 nimetatud toetusskeemi lõppemise kontekstis, st selle hindamisel, kas tootja kvalifitseerub vastava sätte alusel toetusskeemi lõpus toetuse saajaks ehk kas tootja seade oli tootmisvõimeline enne 31.12.2020. Kaebajad alustasid tootmist ajal, mil kehtis
Nimetatud norm ei sisalda erandit, mis võimaldaks ka pärast sätte jõustumist tootmist alustavate tootmisseadmete puhul rakendada muud toetusskeemi peale grupierandi määruse.
lg 2 6 tõlgendamist ei saa sisustada läbi
Kaebajatel ei ole õiguspärast ootust saada toetust VTA toetusskeemi alusel. Seadusandja on
lg 26 jõustumisest kvalifitseerinud
Isegi enne
lg 26 jõustumist ei saanud kaebajatel olla õigustatud ootust, et neile makstakse taastuvenergia toetust VTA vormis. Eesti taastuvenergia abiskeemi viimane versioon kiideti heaks Euroopa Komisjoni 06.12.2017 riigiabi otsusega S.47354. Otsuse kohaselt oli Eestil õigus toetada väiketootjaid (võimsusega alla 1 MW, millisesse gruppi kuulusid ka mikrotootjad), kes alustavad tootmist hiljemalt 31.12.2018 (
09.07.2018 jõustunud redaktsiooni § 59 lg 2 4). 09.07.2018 jõustunud
-i muudatusega (eelnõu 576 SE) kehtestati ka täiendav abiskeem mikrotootjatele kestvusega 01.01.2019‒31.12.2020 (
Kuigi
-is ei ole selgitatud, 5
lg 2 6 jõustumist, ei saa järeldada, et turuosalistel võiks olla nõudeõigus või õiguspärane ootus toetuse saamiseks VTA vormis. Õiguspärast ootust ei saa tekkida ebaõigest halduspraktikast. Isegi kui käsitada
01.07.2020 muudatust abiskeemi muudatusena, on seadusandja abiskeemi muutes arvestanud vastanduvaid huve. Avaliku huvina tuleb arvestada, et taastuvenergia tasu kannavad
lg 5 alusel tarbijad ning kõrgete elektrihindade juures on fikseeritud toetuste maksmine tarbijatele põhjendamatult koormav. Vastanduv erahuvi fikseeritud toetuse jätkumiseks on kõrgete elektrihindade juures märgatavalt väiksema kaaluga, kuna tootja tulubaas on vaatamata väiksemale toetusele kõrgest hinnast tingituna oodatust suurem.
lg 2 6 kehtestamisel ja toetuse grupierandi alusel antava riigiabina kvalifitseerimisel ei ole kahjustatud ülemäära nende tootjate õigusi, kes on investeerimisotsused teinud varasemat regulatsiooni usaldades, kuna ka grupierandi määruse art 43 kohaldamisel jätkatakse riigiabi andmist olukorras, mil elektri turuhind on väiksem kui taastuvallikast toodetud energia tasandatud kulud. Kehtiva regulatsiooni eesmärk on vaid ülekompenseerimise ja ülemäärase kulu tarbija kanda jätmise välistamine. Isegi kui asuda seisukohale, et mingil kujul õiguspärase ootuse riive esines (mida vastustaja ei mööna), oleks vastav riive siiski vähene, kuna
lg 2 alusel antava abi saamise tingimused muutusid alates 01.07.2020 vähesel määral. Riigiabi andmise mõte on turutõrke kõrvaldamine, mistõttu ei saa olla õiguspärast ootust minimaalselt vajalikust määrast suurema toetuse saamisele ehk ülekompenseerimisele. Rakendatav skeem võimaldab ka individuaalhindamiste teostamist. See tähendab, et kui toetuse saaja projekt on kahjumlik, on kasumlikkuse hindamise metoodika alusel võimalik taotleda individuaalset hindamist ehk finantsauditit investeeringu kulude tõendamiseks. Kui toetuse saaja projekt on kasumlik, ei ole tootja õiguspärast ootust rikutud, sest täidetud on lubadus, et riigiabi toel ei ole projekt kahjumlik. Seadusel ei ole tagasiulatuvat mõju.
lg-t 2 6 kohaldatakse edasiulatuvalt tootmisseadmete suhtes, mis alustasid tootmist pärast sätte jõustumist 01.07.2020 ning tootmisseadmete osas, mis alustasid tootmist enne vastava sätte jõustumist kohaldub VTA toetusskeem. Grupierandi alusel antavast abist tulebki Euroopa Komisjonile teatada hiljemalt 20 päeva jooksul abimeetme jõustumisest ehk ex post, mitte ex ante (KonkS § 342 lg 8). 01.07.2020 ei olnud mitte abi andmise kuupäev, vaid kuupäev, mille alusel tootjaid jagati vastavalt VTA ja grupierandi määruse abiskeemi kvalifitseeritavatesse gruppidesse.
Regulatsiooni ei ole alates 01.07.2020 oluliselt muudetud. Uue regulatsiooni kehtestamine ei mõjutanud ettevõtja äririske ega kulutuste tegemist märkimisväärselt. Turuosalised olid regulatsiooni kehtestamisest teadlikud oluliselt varem ja oleks saanud ka oma tegevuses vajadusel sellega arvestada. Isegi kui asuda seisukohale, et regulatsioon on PS-ga vastuolus, ei olnud vastustajal võimalik jätta kehtivat õigust kohaldamata.
-i ehk siseriikliku õiguse tõlgendamine ja kohaldamine. 12. Tallinna Halduskohus jättis 12.06.2023 otsusega kaebajate taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata, jättis kaebused rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
lg-s 2 nimetatud toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 107 lg 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust (
lg 21).
lg-s 2 nimetatud toetus on riigiabi grupierandi määruse art 43 tähenduses ning selle andmisel järgitakse samas määruses ja KonkS §-s 342 sätestatut (
Kaebajad on esitanud taotluse toetuse saamiseks ajal, mil kehtis
Järelikult puudus vastustajal kaalutlusõigus otsustamaks, kas kvalifitseerida kaebajatele antav abi vähese tähtsusega abiks või grupierandi määruse alusel makstavaks abiks. Vastustaja on selgitanud, et 14.07.2020 kirjas tehtud viide VTA skeemile oli ekslik ning vea tuvastamisel see koheselt kõrvaldati. Selline vastustaja selgitus on usutav, sest kehtiv õigus nägi alates 01.07.2020 ette toetuse maksmise grupierandi määruse alusel. Vaidlusalune otsus kohaldub tootjatele, kes alustasid alla 50 kW tootmisseadmetega tootmist 01.07.2020 või hiljem. Elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse 576 SE eelnõu teise lugemise muudatusettepanekute loetelus on märgitud järgmist: „Olukorda, kus tootja asjakohane tootmisseade on komplekteeritud sellisel tasemel, et sellega on võimalik elektrienergiat toota. See ei tähenda, et elektrienergiat peab ka võrku andma või tootmisseade peab vastama kõigile § 59 1 lg-s 1 esitatud nõuetele. Seega tootmise alustamise määramisel § 59 lg 2 4 ja 25 mõistes ei kohaldu § 591 lg 1, mis kehtestab toetuse saamiseks vajalikud tingimused, mis peavad olema täidetud ajal, kui tootja taotleb toetust, samuti ei kohaldu § 108 lg-s 3 sätestatud definitsioon, mis käsitleb toetuse maksmise algusaega.“ See selgitus on toodud
Kui vaadata samas dokumendis kommentaare lõike 25 osas, siis on ilmselge, et kaebajate toodud selgitus „tootmisest“ ei ole asjakohane
Nimelt on samas 576 SE eelnõu teise lugemise muudatusettepanekute seletuskirjas
W elektrilise võimsusega tootmisseadmete toetust. Selle kohaselt saab alla 50 kW elektrilise võimsusega tootja toetust § 59 sätestatud korras, kui tootmisseade toodab elektrienergiat hiljemalt
lg 25 kohta selgelt märgitud, et nimetatud norm sätestab ajalise kriteeriumi, mitte ei ava tootmise alustamise mõistet. Kui seadusandja oleks soovinud reguleerida tootja kvalifitseerumist
lg-s 2 sätestatud toetusele sarnaselt „olemasoleva tootjaga“ (vrd
Tootmise alustamise mõistet tuleb sisustada
lg 1 p 1 koosmõjus § 108 lg-ga 3 (vt ka Riigikohtu 28.09.2023 määrus nr 3-16-1864 p-d 32‒34). Vastavalt
lg-le 3 käsitatakse
§-s 108 nimetatud tootmise alustamise ajana päeva, millal nõuetekohane tootmisseade esimest korda annab elektrienergiat võrku või otseliini. Kaebajad on kinnitanud, 7
lg 2 6 jõustumist, mis sätestas, et
Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust kaebajate väide, et kaebajate tootmisseadmed olid nõutavalt komplekteeritud hiljemalt 30.06.2020. ELTL art 108 lg-s 3 ette nähtud teatamiskohustus on ELTL-ga riigiabi valdkonnas kehtestatud kontrollisüsteemi üks põhielemente. Selles süsteemis on liikmesriigid kohustatud esiteks komisjonile teatama igast meetmest, millega nad kavatsevad kehtestada või muuta abi ELTL art 107 lg 1 tähenduses, ja teiseks mitte seda meedet rakendada seni, kuni nimetatud institutsioon on meetme suhtes teinud lõpliku otsuse (Euroopa Kohtu 05.03.2019 otsus Eesti Pagar, C-349/17, p 56 ja seal viidatud kohtupraktika). Vastavalt KonkS § 34 2 lg-le 8 tuleb grupierandi teatis edastada Euroopa Komisjonile 20 tööpäeva jooksul individuaalse riigiabi andmisest või abikava rakendamisest arvates. MKM esitas viidatud teatise Euroopa Komisjonile 20.07.2020, s.o 20 päeva jooksul arvates
Seega ka juhul, kui vastustaja ei teavitanud kaebajaid nende taotluste vastuvõtmisel, et tegemist on grupierandi määruse alusel antava riigiabiga, ei muuda see abi vähese tähtsusega abiks. Sisuliselt tähendab see, et toetust ei ole pärast taotluste esitamist ümber kvalifitseeritud, vaid alates 01.07.2020 makstakse
lg-s 2 5 nimetatud toetust grupierandi määruse alusel, sõltumata asjaolust, et vastustaja nimetas antavad toetust oma 14.07.2020 e-kirjas vähese tähtsusega abiks. Seetõttu on vaidlusaluse otsuse adressaadid ka kaebajad. Asjaolu, et 2 aastat pärast toetuste saamiseks taotluste esitamist on vastustaja võtnud vastu otsuse grupierandi määruse art 43 rakendamiseks, ei saa kuidagi avaldada kaebajatele ebasoodsat tagasiulatuvat mõju. Grupierandi määrus on otsekohalduv (vt ELTL art 288 lg 2). Vastavalt grupierandi määruse art 43 lg-le 5 ei tohi abi energiaühiku kohta ületada kõnealusest taastuvallikast toodetud energia tasandatud kulude ja sama energialiigi turuhinna vahet. Tasandatud kulusid ajakohastatakse regulaarselt ja vähemalt kord aastas. Seda, et juba varem on seadusandja soovinud
lg-s 2 5 sätestatud taastuvenergiatoetuse kvalifitseerida grupierandi määruse alusel antavaks, kinnitab ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (173 SE II) seletuskiri teiseks lugemiseks. Eelnõu seletuskirjas teiseks lugemiseks märgitakse
lg osas 2 6 järgmist: „Elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (576 SE) menetlemise käigus 2018. aastal elektrituruseadusesse lisatud § 59 lõige 26 (<50 kW tootmisseadmete toetus) on oma olemuselt riigiabi, mille osutamisel peab järgima EL riigiabi põhimõtteid (määruses (EL) 651/2014 toodud põhimõtteid (nn grupierandi määrus) või siis vähese tähtsusega abi põhimõtteid). Eelnõu 576 SE menetluse käigus nõustus majanduskomisjon MKM-i ettepanekuga võimaldada taastuvenergiatoetuse maksmine kuni 31.12.2020 rajatud alla 50 kW võimsusega käitistele. Nimetatud skeemi riigiabi küsimust arutati ning ministeerium kinnitas, et see ei vaja eraldi riigiabiluba, kuna läheb nn grupierandi alla. Nõnda fikseeris komisjon vastava muudatusettepaneku juurde selgituse: „Toetusskeemi kohta teeb MKM Euroopa Komisjoni riigiabi grupierandi rakendamise teatise.“ Käesoleva aasta maikuus, eelnõu 156 SE menetluse ajal, tabas komisjoni üllatusena teave, et nimetatud teavitus on ministeeriumi poolt tegemata. Tekkinud segaduses on põhivõrguettevõte AS Elering hakanud toetusskeemi väljamakseid tõlgendama vähese tähtsusega riigi abina. Arvestades toetusskeemi rakendamisel tekkinud segadust, peab komisjon oluliseks lisada otsene viide grupierandi määrusele, millega kordab üle, et nimetatud toetusskeem seadustati grupierandi alla kuuluvana.“ Seega oli seadusandja soov juba varem sätestada grupierandi riigiabi toetusskeemina taastuvenergiatoetus, mis on ette nähtud
Kaebajatele ei saanud tekkida õiguspärast ootust VTA-na toetuse saamiseks. Riigiabi andmise mõte on turutõrke kõrvaldamine ning seetõttu ei saa olla õiguspärast ootust minimaalselt 8
S §-le 342, mistõttu pidi hoolas ettevõtja mõistma, millise riigiabiga on tegemist.
lg 7 põhiseaduspärasust on analüüsinud õiguskantsler 26.08.2020 kirjas nr 61/201332/2004637. Õiguskantsler on selgitanud, et 07.09.2018 jõustunud
-i muudatused olid ajendatud üleminekust fikseeritud määraga toetusskeemilt vähempakkumise põhimõttel toimivale toetusskeemile; see üleminek lähtus Euroopa Liidu riigiabi reeglitest ning asjaolust, et Eesti on seni suutnud saavutada oma taastuvenergia eesmärgid; seetõttu võib varasem, tootjale väga soodsa toetusskeemi jätkuv rakendamine olla PS-ga vastuolus (vt Riigikohtu üldkogu 15.12.2015 otsus nr 3-2-1-71-14, p 127); ilma üleminekusäteteta (
) võib
lg 2 kohane taastuvenergia toetus osutuda PS-ga vastuolus olevaks, sest see võimaldaks ülemäärast toetust olukorras, kus Eesti taastuvenergia eesmärgid on täidetud või kui on olemas isikute omandipõhiõigust vähem koormav alternatiivne lahendus taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Sellise olukorraga on ka praegusel juhul tegemist ‒ kaebajad soovivad, et neile kohalduks varasem toetusskeem, mis ei näinud ette ülekompenseerimise keeldu. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb selline keeld otsekohalduvast grupierandi määruse art-st 43. Mitte ükski PS norm ei anna juriidilisele isikule õigust nõuda taastuvenergiatoetust enam, kui selleks esineb vajadus.
-i
Muudatus, mis on tootja jaoks ebasoodne, on tarbijatele soodne. Seega tuleb tootja ettevõtlusvabaduse riivet kõrvutada tarbijate omandiõiguse riivega. Seejuures ei saa pidada ettevõtlusvabaduse riivet omandipõhiõiguse riivest kaalukamaks.“ Olukord, kus seadusandja ei oleks
lg-t 26 kehtestanud, oleks võinud kaasa tuua hoopis PS-ga vastuolus oleva olukorra, kus taastuvenergiatoetust makstakse ülemääraselt (vt Riigikohtu üldkogu 15.12.2015 otsus nr 3-2-1-71-14, p 127). Õiguspärase ootuse põhimõttega on arvestatud, kuivõrd
lg-s 25 sätestatud toetusskeemi ajalist perioodi ei muudetud alates 01.07.2020, samuti ei muudetud toetuse saamise õigust kuni 50 kW võimsusega tootmisseadmete omanikele. Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et regulatsioon säiliks muutumatuna. Seaduse tagasiulatuvat mõju ei esine.
lg-t 26 kohaldatakse edasiulatuvalt alates 01.07.2020 või hiljem tootmist alustanud tootmisseadmete suhtes. Vastavalt PS §-le 108 jõustub seadus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Vastavalt ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (millega kehtestati
a
lg-s 2 6 muudatus ei ole käsitatav ulatusliku muudatusena, mis nõuaks ettevõtjatelt märkimisväärselt oma tegevuse ümberkorraldamist. Jätkatakse kuni 50kW tootmisvõimsusega seadme omanikele taastuvenergia toetuse maksmist, kuid sellega nähakse ette ülekompenseerimise keeld. Ülemäärane riigiabi ei ole lubatav, mis ühtlasi tähendab, et ei saa olla õigustatud ootust toetusskeemi muutumatuna püsimise suhtes. Kaebajad esitasid toetuse saamiseks taotlused pärast 01.07.2020, mil seadus nägi ette toetuse maksmise grupierandi määruse alusel, erinevalt kaebajate poolt viidatud ettevõtjatest, kes esitasid taotluse toetuse saamiseks enne 01.07.2020, mil maksti toetust VTA-na. Seega ei ole tegemist võrreldavate gruppidega. Järelikult ei ole võrdsuspõhiõigust rikutud. Eelotsuse küsimiseks puudub vajadus, kuivõrd vaidluse põhisisu ei ole menetlusosaliste erinev arusaam Euroopa Liidu õigusest, täpsemalt grupierandi määruse art 43 kohaldamisest või kehtivusest. Samuti ei puuduta vaidlus vähese tähtsusega abi määruse kohaldamist või kehtivust. Eelkõige on vaidlusaluseks küsimuseks, kuidas tõlgendada siseriiklikku õigust, täpsemalt
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 13. X OÜ ja Y OÜ paluvad 12.07.2023 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebajad paluvad küsida Euroopa Kohtult eelotsust halduskohtule esitatud kaebuses toodud küsimustes. Halduskohus rikkus menetlusõigust, jättes pöördumata Euroopa Kohtu poole eelotsuse küsimiseks.
lg-tega 25 ja lg 26 on seadusandja ette näinud riigiabi andmise taastuvenergia tootjatele. Järelikult peavad need sätted olema kooskõlas EL õiguse normidega. On võimalik, et Euroopa Kohus on praeguse vaidlusega sarnase vaidluse juba lahendanud liidetud kohtuasjades C-182/03 (Belgia Kuningriik v Komisjon) ja C-217/03 (Forum 187 ASBL v Komisjon). Sellisel juhul on tegemist acte éclairé olukorraga ning ringkonnakohus peab lähtuma Euroopa Kohtu lahendist. Kui ringkonnakohus leiab, et esineb acte éclairé olukord, siis pole eelotsuse küsimine vajalik ning
lg 2 6 tuleb jätta vastuolu tõttu EL üldpõhimõtetega kohaldamata.
lg 2 6 tuleb jätta kohaldamata vastuolu tõttu EL põhiõiguste harta art-ga 20 (võrdsuspõhimõte) ning põhiõiguste harta art-ga 21 (diskrimineerimise keeld). Lisaks rikkus seadusandja
lg 26 osas EL õiguse üldpõhimõtet õiguslikule ootusele, kui lühendas vacatio legis’t ühe päevani. Kohtul tuleb
lg 26 jätta kohaldamata ning kvalifitseerida kaebajatele makstav toetus
Juhul kui ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et
lg 2 6 tuleb jätta kohaldamata vastuolu tõttu EL õigusega, tuleb halduskohtu otsus tühistada põhjusel, et halduskohus on valesti kohaldanud
lg-eid 25 ja 26, samuti
Halduskohus on tootmise alustamise mõiste
Kohus sidus tootmise alustamise mõiste ekslikult taotluse esitamise hetkega ning jättis põhjendamatult arvesse võtmata seadusandja tahte
Kohus jättis arvestamata kaebajate 17.05.2023 seisukoha lisas 2 esitatud tõendiga ning jõudis seetõttu vale järelduseni tootmise alustamise mõiste osas, kohaldades ebaõigesti
Oluline on hinnata seda, kas kaebajad olid tootmist
Kuna kohus asus ebaõigele seisukohale, jättis kohus hindamata kaebajate väited ja tõendid selle kohta, et nende tootmisseadmed olid nõutavalt komplekteeritud hiljemalt 30.06.2020. Euroopa Komisjon on haldusasjas nr 3-16-1864 edastatud küsimustele vastates kinnitanud, et toetuse saamise õigus tekib automaatselt, s.o enne taotluse esitamist. 10
lg 25 sätestab erinevalt § 59 lg-st 24 tootmise ajalise kriteeriumi, mitte ei ava tootmise alustamise mõistet. Ka
lg 2 4 sätestab ainult tootmise ajalise kriteeriumi, mitte ei ava tootmise alustamise mõistet. Samuti on ekslik halduskohtu järeldus, et kui seadusandja oleks soovinud reguleerida tootja kvalifitseerumist
lg-s 25 sätestatud toetusele sarnaselt „olemasoleva tootjaga“ (vrdl
Seadusandja ei ole sellist kvalifitseerumist ka
lg-s 2 4 selgesõnaliselt sätestanud, ometi tuleb seletuskirjast tulenevalt sätet tõlgendada nii, et toetusele kvalifitseerumist ei ole seotud taotluse esitamise ajahetkega. Arvestades
lg-te 24 ja 25 identset ülesehitust, tuleb mõlema normi osas arvestada ka seda seletuskirja osa, mille kohaselt: „Sättega on antud piisav aeg, et kõik eelnõu seadusena jõustumise ajal tootmisseadmeid ehitavad tootjad saavad ehitusprotsessi lõpuni viia ning saada toetust selle skeemi alusel, mis investeerimisotsuse ajal kehtis.“ Seda lähenemist
lg 25 osas toetas ka vastustaja vahetult enne
Vastustaja muutis oma seisukohta tootmise alustamise mõiste osas alles pärast seda, kui oli rahuldanud kaebajate 08.07.2020 taotlused tootmisseadmetega toodetava elektri eest toetuse saamiseks VTA-na. Sealjuures kehtis ka 08.07.2020
Järelikult on vastustaja pärast
lg 26 jõustumist käitunud vastuoluliselt, sisustades tootmise mõiste kahel erineval moel. Kui ringkonnakohus ei nõustu kaebajate tõlgendusega tootmise mõiste osas
lg 25 tähenduses, tuleb
Eelnõu 576 SE teise lugemise muudatusettepanekute loetelus välistatakse
lg 3 definitsiooni kohaldamine
lg-le 2 5.
lg 25 ja § 108 lg 3 ebaõige kohaldamise tõttu jõudis kohus ebaõigele järeldusele, et kaebajatele makstav toetus tuleb kvalifitseerida grupierandi alusel makstava riigiabi, mitte VTA-na. Kohus jättis hindamata kaebajate tõendid, et kaebajad olid tootmist
Kaebajatel oli alates
lg 25 kehtestamisest õiguspärane ootus, et pärast
lg 25 eelduste täitmiseks vajalike investeeringute tegemist saavad nad kuni 12-aastase perioodi jooksul taastuvenergia väiketootjatele ettenähtud toetust VTA vormis.
lg 2 6 ei täida eesmärki välistada makstava toetusega toetuse saajate ülekompenseerimine. Halduskohus ei ole analüüsinud kaebajate vastuväiteid.
lg 26 jõustumine ainult mõnede tootjate suhtes, kes olid pärast
lg 25 jõustumist asunud tegema investeeringuid, kätkeb endas põhjendamatult ebavõrdset kohtlemist. Ebaõige on halduskohtu väide, nagu oleks vastustaja 20.07.2020 kaebajaid teavitanud sellest, et nende 14.07.2020 ekirjaga rahuldatud taotluse abil makstav toetus on kvalifitseeritav grupierandi alusel. Vastustaja seda ei teinud, vaid palus kaebajatel esitada uued taotlused. Vastustaja ei ole oma 14.07.2020 otsust tühistanud.
Kuni 30.06.2020 ei saanud kaebajad seega teada, et riik kavatseb taastuvenergiatoetuste kava muuta. Kui
lg 26 jõustumisel tuli tootmise alustamise mõistet
lg 25 tähenduses hakata sisustama läbi
lg 3 (millega kaebajad ei nõustu), ei ole ühe päeva jooksul võimalik kellelgi oma majandustegevust ümber korraldada. Halduskohus leidis seega ebaõigesti, et
Kohus on jätnud arvesse võtmata kaebajate vastuväite Euroopa Komisjoni teavitamise kohta. MKM esitas teatise
Seega puudus vastustajal 14.07.2020 kaebajate taotlusi rahuldades õigus kvalifitseerida abi grupierandi määruse alusel makstava abina ning vastustaja kvalifitseeris abi õigesti VTA-na. Järelikult ei saa vastustaja 07.07.2022 otsus kaebajatele laieneda. Halduskohus oleks pidanud kaebajate tuvastusnõude rahuldama. 11
Kui kohus kaebajatega ei nõustu, tuleb
Seadusandja väidetav legitiimne eesmärk
Ülekompenseerimise riski pole seadusandja aga väiketootjate (nagu kaebajad) puhul tuvastanud. Riigikontroll selgitas 05.07.2023, et Eesti riigil puudub tõene ja täielik ülevaade viimase kümne aasta jooksul riigiabi meetmete alusel ettevõtetele määratud toetustest, väljamakstud summadest, tagasinõuetest ja riigiabi tegelikust mõjust (apellatsioonkaebuse lisa 1). See näitab täiendavalt, et
lg 26 vastuvõtmisele ei eelnenud kohast mõjuhinnangut ning
Piirang
lg 26 näol ei ole legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest see ei kohaldu ühetaoliselt kõigile, kes
lg 25 jõustudes tegid investeeringuid taastuvenergia tootmiseks
14. Elering AS palub 11.09.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks ei ole alust. Eesti õiguskorras tulenevad võrdsuse põhimõtte ja diskrimineerimise keeld eelkõige PS §-st 12 ning selle alusel tekkinud kohtupraktikast. Kaebajate väiteid saab ja peab käsitlema Eesti õiguse alusel. Kaebajate viidatud Euroopa Kohtu lahend liidetud kohtuasjades C-182/03 ja C-218/03 ei ole asjakohane. Otsus käsitles Euroopa Komisjoni tegevust ning õiguspärase ootuse põhimõtet suhetes EL-i institutsioonidega. Euroopa Kohtu vastav praktika ei ole alati üle kantav õiguspärase ootuse põhimõtte sisustamiseks siseriiklikus õiguses. Otsus ei ütle praeguse asja tarbeks ka midagi uut või kasulikku. Vastustaja on nõus, et praeguses asjas tuleks arvestada õiguspärase ootuse põhimõttega, kuid antud juhul ongi sellega piisavalt arvestatud. Praeguse asja faktid on oluliselt erinevad viidatud Euroopa Kohtu lahendi faktidest. Käesolevas asjas ei ole riik andnud turuosalistele ühtegi signaali, et mikrotootjate abikavas osalejad saavad toetust lõpmatuseni VTA-na ja kasumlikkuse ülempiirita. Juba abikava kehtestamisel viitas seadusandja selgelt, et abikava on mõeldud just üldise grupierandi järgse toetusmeetmena. Asjaolu, et vahepealsel perioodil anti teavituse tegemata jätmise tõttu abi VTA-na, ei tekitanud kuidagi tootjatele õiguspärast ootust abi lõputuks saamiseks VTA-na. Kuigi halduskohus viitas otsuses taotluse esitamise ajale, on kohus põhjalikult käsitlenud tootmise alustamise aja mõistet ja selle sisustamist, sh lähtudes
-i sõnastusest ja seletuskirjast. Taotluse esitamise aeg ei olnud halduskohtu jaoks määrav. Vastustaja ei ole kunagi kinnitanud, et VTA abiskeemi kvalifitseeruvad kõik tootjad, kelle seade oli 30.06.2020 seisuga piisavalt komplekteeritud. Väljavõte vastustaja kodulehelt, mis väidetavalt tõendab vastupidist, sellist tõlgendust ei sisalda. Kodulehe tekst viitab seadme komplekteerimise vajadusele üksnes 31.12.2020 tähtaja kontekstis (
lg 22), mitte 30.06.2020 kontekstis (
Halduskohus hindas õigesti vaidlusaluse seadusmuudatuse põhiseaduspärasust. Grupierandi määruse rakendamise ainus mõju ongi selles, et piirata toetuse summat olukorras, kus toetuse jätkuv maksmine tooks kaasa ülekompenseerimise. Selle kohta ei ole vaja esitada tõendeid, sest selline järeldus tuleneb juba määrusest kui sellisest. Väiketootjate puhul ei ole ülekompenseerimine välistatud, see on otseses sõltuvuses elektrihinnast. Toetuse piiramist ei toimu olukorras, kus ülekompenseerimise risk realiseerunud ei ole. Regulatsioon ei too kaasa tootjate ebavõrdset kohtlemist. Sarnaseid tootjaid koheldakse regulatsiooni alusel sarnaselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12
Mõiste „tootmise alustamine“ sisustamisel on halduskohus lähtunud õigesti
lg-st 3.
lg 1 kohaselt makstakse § 59 lg-s 2 sätestatud toetust tootmise alustamisest alates ja § 108 lg 3 sätestab, et käesolevas paragrahvis nimetatud tootmise alustamise ajana käsitatakse päeva, millal nõuetekohane tootmisseade esimest korda annab elektrienergiat võrku või otseliini. Regulatsioon on selge ja kaebaja tõlgendus, mille kohaselt tuleks tootmise alustamisena toetuse maksmise kontekstis käsitada ajahetke, mis tootmisseade oli põhimõtteliselt valmis elektrienergiat andma, ei tugine seadusel. Kaebaja viidatud „Elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse“ 576 SE eelnõu teise lugemise muudatusettepanekute loetelus selgitatu (lk 22 ja 23 ‒ tootja asjakohane tootmisseade on komplekteeritud sellisel tasemel, et sellega on võimalik elektrienergiat toota) ja Elering AS-i kodulehel avaldatu (dtl 307) ei defineeri mõistet „tootmise alustamine“ toetuse maksmise kontekstis, vaid seonduvad toetusele kvalifitseerumisega ehk selgitavad, et toetusele kvalifitseerumiseks pidi tootmisseade hiljemalt sättes märgitud kuupäevaks olema tehniliselt valmis elektrienergiat tootma, kuid toetust makstakse alates tootmise alustamisest ehk päevast, mil elektrienergiat esimest korda toodeti. 17. Isegi kui lähtuda kaebajate tõlgendusest, nähtub asjas esitatud tõenditest, et kaebajate tootmisseadmed ei olnud hiljemalt 30.06.2020 komplekteeritud tasemel, et nendega oleks saanud elektrienergiat toota. Selles küsimuses ei saa lähtuda ehitaja Sunservice OÜ 28.06.2020 elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioonidest ega ehitaja kinnituskirjadest (dtl 51‒53, 80 ja 90), vaid võrguettevõtja kinnitusest tootmisseadme nõuetekohasuse kohta (
Kaebajate tootmisseadmete nõuetekohasust kinnitas võrguettevõtja Imatra Elekter AS 08.07.2020 (dtl 204 ja 221), seega pärast 01.07.
19. Kaebajad on seisukohal, et
lg 26 on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja PS-ga, kuna rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. On tõsi, et enne ja pärast 01.07.2020 tootmist alustanud elektrienergia tootjaid koheldakse pärast
lg 26 jõustumist toetuse andmisel erinevalt, kuid sellest ei järeldu veel võrdsuspõhiõiguse rikkumine. Erinevaks kohtlemiseks peab olema mõistlik ja asjakohane põhjus. Erineva kohtlemise mõistlikkuse ja asjakohasuse väljaselgitamiseks tuleb kaaluda erineva kohtlemise eesmärki ja tekitatud erineva olukorra raskust (RKPJKo 30.09.2008, 3-4-1-8-08, p 32). Erineva kohtlemise õigustamiseks peavad olema kaalukamad põhjused, kui erinev kohtlemine mõjutab negatiivselt ka isiku mõnda muud põhiõigust, samuti siis, kui see põhineb isiku tahtest sõltumatutel tunnustel [nt rass, vanus, geneetilised omadused, ka emakeel (RKÜKo 07.06.2011, 3-4-1-12-10, p 32)]. Konkreetsel juhul on tegemist olnud seadusandja valikuga, et viia taastuvenergia toetuste andmine kooskõlla EL-i riigiabi regulatsiooniga, luues reeglid energiatootjate võimaliku ülekompenseerimise vältimiseks tarbijate arvelt. Taastuvenergia tasu kannavad
lg-te 1 ja 5 alusel tarbijad ning kõrgete elektrihindade juures on fikseeritud toetuste maksmine tarbijatele põhjendamatult koormav. Taastuvenergia toetus riivab kõigi elektrit tarbivate isikute omandipõhiõigust. Praegusel juhul on küsimus riigi antava abi ulatuses. Erinev kohtlemine pole toonud kaasa kaebaja mõne muu põhiõiguse riivet ega muud ülemäärast mõjutust. 13
-i muudatuste kohta2), ei saanud kaebajatel tekkida õiguspärast ootust, et siseriiklikke riigiabi andmise reegleid ei viida kooskõlla EL-i riigiabi reeglitega enam kooskõlas oleva regulatsiooniga. Kaebajatel puudus õiguslik alus loota, et antav toetus energiaühiku kohta võib jääda ületama toodetud energia tasandatud kulude ja sama energialiigi turuhinna vahet. Seetõttu ei ole asjakohased kaebajate väited, mis seonduvad
21. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus toetust saada. Riigiabi andmine on lubatud väga piiratud juhtudel ja ülemäärane riigiabi ei ole lubatud. See, et riigiabi ei tohi olla ülemäärane, tähendab ühtlasi, et kaebajatel ei saa olla õigustatud ootust toetusskeemi muutumatuna püsimise suhtes. Kaebajate seaduslik esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et grupierandi määruse alusel jagatav toetusskeem ei tekita kaebajatele kahju, kuid ilmselt väheneb nende kasum. Ka see, kas nende kasum üldse väheneb, ei ole kindel, sest see sõltub paljudest faktoritest. Elering AS on 07.07.2022 otsuses asjakohaselt selgitanud, et KPMG Baltics OÜ päikeseenergia toetuse kasumlikkuse hindamise metoodika tulemusel on selgunud, et sõltuvalt metoodikas kasutatavatest muutuvatest suurustest (sh elektrihind, tarbijahinnaindeks, bilansihaldustasu) võib
lg 2 5 alusel antava toetuse maksmine lõppeda enne 12 aasta möödumist tootmise alustamisest. Toetuse periood võib lõppeda varem seoses kõrge elektrihinna jätkumisega, kui tootja arvestuslik tulu toetusest ja elektri turuhinnast ületab toodetud energia tasandatud kulud koos üldises grupierandi määruses lubatud kasumiga. Kõrgete elektrihindade juures on tootja tulubaas vaatamata väiksemale toetusele kõrgest hinnast tingituna oodatust suurem.
lg 26 kehtestamisel ja toetuse grupierandi alusel antava riigiabina kvalifitseerimisel ei ole kahjustatud ülemäära nende tootjate õigusi, kes on investeerimisotsused teinud varasemat regulatsiooni usaldades, kuna ka grupierandi määruse art 43 kohaldamisel jätkatakse riigiabi andmist olukorras, mil elektri turuhind on väiksem kui taastuvallikast toodetud energia tasandatud kulud. Vastustaja on selgitanud, et rakendatav skeem võimaldab ka individuaalhindamiste teostamist. See tähendab, et kui toetuse saaja projekt on kahjumlik, on kasumlikkuse hindamise metoodika alusel võimalik taotleda individuaalset hindamist ehk finantsauditit investeeringu kulude tõendamiseks. Kui toetuse saaja projekt on kasumlik, ei ole tootja õiguspärast ootust rikutud. Kasumi vähenemine on ettevõtlusega kaasnev risk. Euroopa Komisjoni „Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste aastateks 2014–2020“ (ELT C 200, 28.06.2014) p-s 49 on märgitud, et abiga ei tohi hüvitada majandustegevuse tavalist äririski. 22. Kaebajad on seisukohal, et
lg 26 on vastuolus EL-i õiguse ja PS-ga ka seetõttu, et ühepäevane vacatio legis ei olnud piisav. Ka selles küsimuses on ringkonnakohus teisel seisukohal. Iseenesest õige on kaebajate käsitlus, et seaduse avaldamise ja jõustumise vahele peab jääma mõistlik ajaperiood, et kõik seadusest mõjutatud isikud saaksid uue olukorraga 2 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024-11/Taastuvenergiatoetuse%20andmise%20tingimuste %20muudatused.pdf 14
Vastustaja on õigesti viidanud, et grupierandi alusel antavast abist tulebki Euroopa Komisjonile teatada hiljemalt 20 päeva jooksul abimeetme jõustumisest ex post (KonkS § 342 lg 8) ja riigiabi seaduslikkust kontrollitakse abi andmise seisuga. Lisaks on Euroopa Kohus asja nr C-470/20 p-s 66 leidnud, et ELTL artikli 108 lg-t 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui rahuldatakse ettevõtja taotlus maksta riigiabi, mis rakendati selles sättes ette nähtud teatamiskohustust rikkudes ajavahemikul, mis eelnes komisjoni otsusele, millega see abi tunnistati siseturuga kokkusobivaks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.