← Eesti

3-25-3330/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2025, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-25-3330 Y.L-i kaebus prokuratuuri tegevuse peale Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 14.10.2025 määrus Menetlusosalised Kaebaja Y.L Vastustaja prokuratuur Menetluse alus ringkonnakohtus Y.L-i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Võtta Y.L-i menetlusse. määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.10.2025 määruse peale
  2. Jätta Y.L-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14.10.2025 määrus muutmata. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Y.L esitas 29.09.2025 Riigiprokuratuurile avalduse, milles kirjeldas tsiviilasjades toimunut ning palus, et prokuratuur selgitaks välja asjaolud ning kontrolliks avalduses välja toodud inimeste tegevust.
  4. Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri prokurör vastas 09.10.2025 Y.L-ile , et prokuratuur ei anna õiguslikku hinnangut seaduste kohta. Prokuratuuri pädevuses on alustada kriminaalmenetlust, kui mõnes sündmuses nähtuvad kuriteo tunnused, mis täidavad kuriteokoosseisu. Praegusel juhul ei ole see nii. Y.L-i pöördumine on väheinformatiivne ja olemasolevast ei nähtu kuriteo tunnuseid. Samuti märkis prokurör, et teenistuslik järelevalve prokuratuuri poolt toimub asutusesiseselt. See tähendab, et prokuratuur teostab järelevalvet üksnes prokuratuuri enda tegevuse üle ning kohtunike ja kohtutäituri tegevuse üle ei teosta prokuratuur järelevalvet. 16.04.2025 avaldus Riigiprokuratuurile on edastatud vastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, kes vastas avaldajale 09.05.
  5. Y.L esitas 13.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada 3-25-3330 „Riigiprokuratuuri 09.10.2025 vastus“ ja kohustada Riigiprokuratuuri alustama kriminaalasja 29.09.2025 avalduse alusel. Samuti palus ta kohustada Riigiprokuratuuri alustama Justiits- ja Digiministeeriumi rikkumiste kohta uurimist 16.04.2025 avalduse alusel ning uurima kohtunike tegevust. Ta palus ka kohustada Riigiprokuratuuri tegelema kannatanute avaldustega vastavalt põhiseadusele, seadustele ja asjaajamiskorrale.
  6. Tallinna Halduskohus tagastas 14.10.2025 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 4 lg 1 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) näeb kriminaalmenetluses tõusetunud vaidluste lahendamiseks ette eraldiseisva menetluskorra. KrMS § 208 lg 1 sätestab, et kui Riigiprokuratuur on jätnud kannatanu kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määratud advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamises alates ühe kuu jooksul.
  7. Y.L esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 14.10.2025 määruse peale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
  9. Halduskohtule tagastas kaebuse õigesti halduskohtu pädevuse puudumise tõttu vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 ja § 121 lg 1 p-le
  10. Isikul on õigus esitada uurimisasutusele või prokuratuurile kuriteoteade. Kuriteoteate lahendamist ning kriminaalmenetluse alustamata jätmise korral selle vaidlustamist reguleerivad kriminaalmenetluse normid (KrMS § 198, § 207 ja § 208), mis ei näe ette halduskohtu kontrolli kriminaalmenetluse alustamata jätmise üle. Praegusel juhul on prokuratuur jätnud 09.10.2025 vastusega kriminaalmenetluse alustamata ning selle peale oli kaebajal võimalik esitada kaebus Riigiprokuratuurile vastavalt KrMS § 207 lg-le 1 ning Riigiprokuratuuri poolt kaebuse kohta tehtava määruse peale ringkonnakohtule vastavalt KrMS §-le
  11. Halduskohus pole pädev kontrollima ka seda, kas pöördumist, mille eesmärgiks on kriminaalmenetluse alustamine, menetleti prokuratuuri poolt kooskõlas õigusnormidega. Need küsimused kuuluvad KrMS-i kohaldamisalasse ning selles osas saab kohtulikku kontrolli teha üksnes KrMS § 208 lg 1 alusel kriminaalmenetluse raames esitatava kaebuse alusel. Kaebajal pole ka subjektiivset õigust nõuda, et prokuratuur uuriks tema avaldusi prokuratuuri väliste isikute tegevuse kohta mistahes muus menetluses peale kriminaalmenetluse. Lisaks on prokuratuur kaebajale õigesti selgitanud, et seaduste kohta annab selgitusi asjaomane ministeerium ning kohtunike tegevuse üle teevad järelevalvet kohtute esimehed.
  12. Eeltoodut arvestades jääb määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.