Obsah (7)

§ 37§ 4§ 124§ 152§ 46§ 120§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2934 Määruse kuupäev 1. oktoober 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu talle Rakvere ja Jõ

) § 71 lg 6, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD

1. X esitas
2. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb talle Rakvere ja Jõhvi arestimajas kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt paiknes X nimetatud arestimajades alates
3. a septembrist kuni
4. a veebruarini vahistatuna. Kaebaja väitel olid arestimaja kinnipidamistingimused õigusvastased ning seetõttu alandati tema väärikust, kahjustati tema tervist ja temalt võeti ebaseaduslikult vabadus. Ta sai asjaolust, et vahistatu suletud kambris hoidmine rikub inimõigusi, teada
5. aastal, kui ta teist korda vahistati. Kaebaja märgib, et ta kaitses kohtus mitme aasta vältel oma õigusi seoses arestimaja tingimustega, kuid tema õigused jäid alati kaitseta. Ta nõudis korduvalt enda üleviimist vanglasse, aga sellega viivitati. Samuti puudus tal tõhus õiguskaitsevahend. Kaebaja väitel vajas ta hiljem korduvalt psühhiaatrilist abi ja ravi. 3-25-2934 Kaebaja palub asja juurde võtta tema kaebused asjadest, kus ta vaidlustas arestimaja tingimusi (asjad nr 3-17-1987, 3-17-2358, 3-17-2487, 3-17-2585, 3-17-2645, 3-17-2266, 3-17-2581, 3-18-175, 3-18-773 ja 3-20-690). KOHTU SEISUKOHT
6. Kaebusest nähtuvalt taotleb X talle vahistatuna alates
7. a septembrist kuni
8. a veebruarini Rakvere ja Jõhvi arestimajades paiknemise ajal õigusvastaste kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Seega on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 4).

3. Kuna kaebaja väidetest ei nähtu, et talle oleks kaebuse esemeks olev kahju tekitatud süüteomenetluses, on vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses (

§ 4lg 1 ja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse §-d 14–18).

4.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus määrusega asja menetluse (

§ 124lg 2).

Kohus võib kaebetähtajast kinnipidamist kontrollida ka ettevalmistavas menetluses (s.o enne eelmenetlust) ning kaebetähtaja ennistamata jätmise korral võib kohus menetluse lõpetada kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lg 3).

Kohtu hinnangul on kaebus esitatud kaebetähtaega oluliselt ületades ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 4.1.

§ 46lg 4 ja riigivastutuse seaduse (RVast

S) § 17 lg 3 sätestavad hüvitamisnõude esitamiseks kolme aasta pikkuse tähtaja arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Sõltumata sellest, kas käsitada kaebaja kinnipidamist Rakvere ja Jõhvi arestimajades alatest

1. a septembrist kuni
2. a veebruarini eraldi haldustoimingutena või ühtse jätkuva toiminguna, pidi kaebaja arestimajade kinnipidamistingimuste tõttu talle mittevaralise kahju tekkimisest aru saama hiljemalt siis, kui ta
3. a veebruaris arestimajast vabastati (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-93-13, p 14). Samuti pidi kaebaja hiljemalt selleks ajaks mõistma, et talle tekitas väidetavat kahju riik, täpsemalt Politsei- ja Piirivalveamet. Asjaolu, millal kaebaja sai teada kahju tekitamise õigusvastasusest, ei mõjuta kaebetähtaja kulgema hakkamist. Seega hakkas kaebetähtaeg kulgema hiljemalt
4. a veebruaris ning kaebaja pidanuks esitama talle arestimajades kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude järgneva kolme aasta jooksul, s.o hiljemalt
5. a veebruaris. Kuna kaebaja esitas praeguses asjas hüvitamiskaebuse
6. septembril 2025, on ta kaebetähtaega oluliselt ületanud. 4.
7. Kui kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud, tuleb kohtul üldjuhul teha kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise ettepanek (

§ 120lg 1 p 3, § 124 lg-d 1 ja 2 ning § 71 lg 1).

Kui aga kaebetähtaega on oluliselt ületatud ja kohtu jaoks on selge, et tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus, võib kohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt lõpetada menetluse ilma ennistamise avalduse esitamiseks ettepanekut tegemata (vt nt Tartu Ringkonnakohtu

1. novembri
2. a määrus asjas nr 3-22-2185, p 19 ja Tallinna Ringkonnakohtu
3. veebruari
4. a määrus asjas nr 3-21-2053, p 12). 2 3-25-2934 Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas X
5. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles talle ajavahemikus
6. september 2017 kuni
7. veebruar 2018 Rakvere ja Jõhvi arestimajades teatud konkreetsete kinnipidamistingimustega (kinnipidamise kestus; õhupuudus; lühiajaliste kokkusaamiste sagedus; helistamisvõimalused) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (haldusasi nr 3-20-690). Viidatud haldusasjas esitas X aastatel 2020 kuni 2022 mitmeid taotlusi ja edasikaebusi. Eeltoodu põhjal on ilmselge, et kaebajal ei saanud olla kohtusse pöördumiseks takistust, mis oleks käsitatav kaebetähtaja ületamise mõjuva põhjusena. Seepärast ei pea kohus praeguse kaebuse asjaolude põhjal kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise ettepaneku tegemist otstarbekaks. 4.
8. Kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus haldusasja menetluse

§ 124lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata.

Menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus kontrollida, kas praeguse haldusasja ese kattub vähemalt osaliselt haldusasja nr 3-20-690 vaidluse esemega (

§ 152lg 1 p 1).

1. Kohus jätab kaebaja tõendite kogumise taotluse haldusasja menetluse lõpetamise tõttu läbi vaatamata.
2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3