← Eesti

3-25-4456/2

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-25-4456 Haldusasi X. X’e riigi õigusabi taotlus RESOLUTSIOON
  3. Keelduda riigi õigusabi taotluse Tallinna Halduskohtu menetlusse võtmisest.
  4. Edastada asja materjalid Riigikohtule riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
  5. X. X esitas 27.11.2025 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks ning isiku muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks (dtl 4 jj). Taotluse kohaselt on taotleja Läti kodanik, kes kannab vanglakaristust. Taotleja eesmärgiks on, et teda vabastataks KrMS § 4241 alusel edasisest karistuse kandmisest, koos kohustusega lahkuda Eesti Vabariigist. Vangla ei anna taotlejale selget vastust ega saada tema toimikut kohtusse. Taotleja ei valda eesti keelt ega oska end kaitsta.
  6. Harju Maakohtu kohtunik edastas 01.12.2025 kirjaga nr 1-24-2635 (dtl 3) Tallinna Halduskohtule kohtuasjana isiku riigi õigusabi taotluse RÕS § 10 lg 7 alusel. Kirjas on toodud põhjendusena, et taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest on aru saada, et isik soovib enda väljasaatmist Eesti Vabariigist. KrMS § 4241 lg 1 järgi võib karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik vangla taotlusel KrMS § 416 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud alustel ning § 416 lõikes 2 sätestatut arvesse võttes oma määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest. Tallinna Vangla ei ole vastavat taotlust kohtule edastanud ning eelviidatud vangla vastusest nähtub, et isikul on täitmata KrMS § 416 lg 1 p 1 või 2 sätestatud kohustuslik eeldus, et karistuse kandmisest vabastamine oleks võimalik. Harju Maakohtu pädevuses ei ole väljasaatmisega seotud toimingute ja/või vaidemenetluste lahendamine.
  7. Halduskohus leiab, et taotluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Taotlusele märgitud riigi õigusabi liigist sõltumata tuleb kohtul analüüsida isiku taotlust sisuliselt ja kontrollida selle alusel kohtu pädevust taotluse lahendamisel. Halduskohus saab sarnaselt maakohtule aru, et taotleja eesmärgiks on, et ta saadetaks Eesti Vabariigist välja KrMS § 416 lg-s 1 nimetatud asjakohasel alusel. Isik on esitanud ka tõendid, et vangla on keeldunud maakohtule vastava taotluse esitamisest (dtl 10 ja 12). Riigikohus asus 10.08.2023 määruses nr 3-23-1188 seisukohale, et olukorras, kus vangla ei ole esitanud täitmiskohtunikule KrMS § 416 lg 1 p 1, lg 2 ja § 424 1 lg 1 alusel taotlust isiku karistusest vabastamise ja riigist väljasaatmise üle otsustamiseks, tuleb isiku taotlust mõista kohustamisnõudena vangla kohustamiseks maakohtu täitmiskohtunikule taotluse esitamiseks isiku 1

(2)edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks (p 5). Sellise kohustamisnõude läbivaatamiseks pädevaks kohtuks on maakohus (samas, p-d 6 ja 7). Selliseid taotluseid on peetud lubatavaks ning maakohtu pädevuses olevateks mh kohtuasjades nr xxx-xxxx (vt Riigikohtu 03.06.2024 määrus), x-xx-xxxx (vt Tartu Ringkonnakohtu 18.01.2024 määrus) ja x-xx-xxxx (vt Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2023 määrus). Samade kohtuasjade raames on maakohtud ja ringkonnakohtud ka kontrollinud, kas täidetud on isiku vangistusest vabastamise formaalsed eeldused ning kas kohtul on seetõttu alus kohustada vanglat taotluse esitamiseks. Seisukohal, et sellised taotlused ei kuulu halduskohtu pädevusse, on olnud ka Tartu Ringkonnakohus 14.08.2025 määruses nr 3-25-
  2. Seega on taotleja eesmärgiks tema õiguste kaitsmine täitmiskohtunikule KrMS alusel taotluse esitamise kaudu. RÕS §-st 10 tuleneb põhimõte, et riigi õigusabi taotlus esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda (Riigikohtu erikogu 12.03.2020 määrus nr 3-2017). Kuna sisulise vaidluse lahendamine on maakohtu pädevuses, on samas küsimuses riigi õigusabi taotluse lahendamine samuti RÕS § 10 analoogiat kohaldades maakohtu pädevuses. Kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale (RÕS § 10 lg 7). Käesoleval juhul on maakohus taotluse juba edastanud halduskohtule lahendamiseks. Sealjuures ei ole tegemist maakohtu tehnilise toiminguga, vaid maakohtuniku sisulise otsustusega, mida tuleb käsitleda kohtumäärusena (vt analoogia korras Riigikohtu 20.02.2024 otsuse nr 3-22-2187 p 19). Kirja tõlgendamine määrusena võimaldab ka paremini kaitsta riigi õigusabi taotleja õiguseid sisuliselt ning välistada isiku n-ö jooksutamist erinevate kohtute vahel. Alluvusvaidlused kohtute vahel ei ole lubatud (HKMS § 10 lg 3). Analoogia korras tuleb käesolevas asjas kohaldada HKMS § 121 lg 3, mis sätestab, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus.
  3. Kohus selgitab, et käesolev määrus ei ole vaidlustatav. Riigikohus otsustab, kumma kohtu pädevuses on taotluse lahendamine, tühistab selle kohtu määruse menetlusse võtmisest keeldumise kohta ja edastab pädevale kohtule edasiseks menetlemiseks. Selle menetluskorraga on ka isiku õigused käesoleva määrusega mittenõustumisel kaitstud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.