← Eesti

1-17-5444/185

Obsah (6)§ 184§ 185§ 64§ 65§ 54§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-17-5444 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5444 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 184l g 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat 6 kuud vangistust.

Nikolay Vigovskiy tunnistati süüdi

§ 185

lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti Nikolay Vigovskiyle liitkaristuseks kuritegude kogumis 5 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõisteti Nikolay Vigovskiyle liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 6 kuud vangistust, lugedes Viru Maakohtu 20.04.2017 otsusega mõistetud 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse kaetuks viimase otsusega mõistetud vangistusega.

§ 54

lg 1 alusel mõisteti Nikolay Vigovskiyle lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 10 aastaks. Nikolay Vigovskiy kannab talle mõistetud karistust alates 28.02.2017. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on isikut Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud 7 korral. Kinnipeetav on välja toonud, et teda on ka teistes Euroopa Liidu riikides kriminaalkorras karistatud ning peamiselt varguste eest (Soomes, Norras, Rootsis). Kinnipeetaval on hetkel 2 kehtivat krimin aalkaristust, ülejäänud karistused on arhiveeritud. Kaks viimast kuritegu on seotud narkootiliste ja psühhotro opsete ainete käitlemisega. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine, grupi mõju ning majandusliku kasu saamise eesmärk. Isik ei ole vangistuse jooksul töötama asunud, on süstemaatiline tööst keelduja. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetavale on jätkutegevused planeeritud, kuid hetkel pole neid läbi viidud. Lisaks on isikul toimunud vestlus kriminaalhooldusametnikuga, kus teemaks oli vägivaldse käitumise riski maandamine. Kinnipeetaval on 7 kehtiv at distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 10 kuud ning kanda j ääb tal veel enam kui 2 aastat 7 kuud vangistust. Rahvastikuregistri andmetel puudub kinnipeetaval elukoht. Endiseks elukohaks on märgitud vaid xxxx. Enne vangistust elas isik üksi üürikorteris aadressil xxxx. Vahel elas ta ka oma elukaaslase ja lapse juures xxxx. Kinnipeetava enda korter asukohaga xxxx on konfiskeeritud praeguse süüdimõistmise raames. Nikolay Vigovskiy soovib vabaneda xxxx. Tegemist on 3toalise korteriga, mis kuulub tema onule. Kinnipeetav on xxxx kodanik ning lisakaristusena mõisteti talle

§ 54alusel Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeelu ga 10 aastaks.

Kinnipeetav omandas põhihariduse xxxx koolis. Isik tõi välja, et

  1. klassis ta küll vahistati, kuid eksamid jõudis ta sooritada. Varasema vangistuse ajal omandas ta 3 ajavahemikus 08.09.2008-01.07.2009 tisleri eriala. Vestluse käigus tõi ta välja, et osales plekksepa koolitusel väljaspool v anglat, mis kestis umbes 4 kuud. Kinnipeetav valdab vähesel määral riigikeelt. Enne vangistust oli isiku majanduslik olukord raske, sissetulekuks olid Eesti Töötukassa ning omavalitsuse toetused – kokku 180 eurot kuus. Varem on isik paar korda ametlikult töötanud ehitustöölisena firmades Xxxx ning Xxxx, kuid mitte rohkem kui aasta. Kinnipeetav on enamasti olnud töötu. Isik on välja toonud selle, et on karistust kandnud ka xxxx eramajadesse sissetungimise eest. Väidetavalt oli varastanud tehnikat ja kulda. Samuti on isik välja toon ud vestluse käigus, et teda on vahistatud ka teistes riikides varguste eest. Isik tunnistab, et nii varasemad kui ka praegused kuriteod olid toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samuti tunnistab ta, et soovis paremat elu, mistõttu leidis, et n arkootikumide edasimüümine on lihtsaim viis raha teenida. 07.11.2019 seisuga on isikul tasumata nõuded summas 12 057,47 eurot. Vanglas on kinnipeetav pidevalt tööst keeldunud ning ei ole motiveeritud tööle asuma. Isik ei ole nõus vanglas väikse raha eest töötama. Kinnipeetavat on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud töökohustuste mittetäitmise eest. Vabanemisel soovib isik minna xxxx . Töökohta ei ole ta nimetanud, kuid väitis, et xxxx leiab selle, sest seal on palju tuttavaid, kes saavad aidata ja suunata. Rahvastikuregistri andmetel kuuluvad kinnipeetava suhete alla A G (surnud), A V (surnud), endine abikaasa E V, kellega on ka ühine laps D V ning abikaasa K V, kellega kinnipeetav abiellus vanglas xxxx . Lähevõrgustikku kuuluvad ka õed ja vennad, kellest osa on kriminaalkorras karistatud. Vend K V on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Suhted lähedastega on isiku sõnul head. Vangistuse ajal suhtleb ta abikaasaga ning esimesest abielust sündinud lapsega, kes on xxxx. Praeguseks piirdub lapse eest hoolitsemine ainult vestlustega telefoni teel, materiaalselt kinnipeetav teda ei toeta. Viimati käis isik pojaga pikaajalisel kokkusaamisel 26.09.
  2. Isik kinnitab, et vestleb pojaga igapäevaselt telefoni teel ning soovib vabanedes teda igakülgselt toetada. Suurem osa isiku kuritegudest on toimepandud grupis. Kinnipeetav end kuritegeliku maailmaga ei seosta. Isiku sõnade kohaselt enne praegust vangistust tal probleemid seoses alkoholi tarvitamisega puudusid, tarvitas alkoholi mõõdukalt. Meditsiiniosakonna andmetel alkoholi sõltuvust ei ole diagnoositud. Kinnipeetava sõnade kohaselt on ta varem tarvitanud kanepit, ecstasyt ning amfetamiini. Viimane amfetamiini tarvitamine toimus veebruaris-aprillis
  3. Samuti on ta lisaks tarvitanud ka kanepit 1-2 korda nädalas. Isik ise väitis vestluse ajal, et tarvitas rohkem kanepit kui amfetamiini. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud segakasutus ja kuritarvitamine. Tarvitamine toimus 1-2 korda nädalas. Isiku põhitegevuseks oli narkootikumide hankimine ning ka nende edasimüümine. Kinnipeetava kuritegu on seotud amfetamiini müümisega, mida oli suures koguses. Varasemast riskihindamisest nähtub, et isik on s aanud psühhiaatrilist ravi. Kinnipeetav hindab oma tervislikku seisundit heaks, vanglas teeb pidevalt trenni. 25.08.2018 on isik meditsiiniosakonna arsti poolt hinnatud töövõimeliseks. Isik peab ennast rahumeelseks, kuid samas tunnistab oma impulsiivsust ja keskendumise raskusi. Kinnipeetav soovib vabaneda xxxx, kuna seal on palju sugulasi, kes toetaksid teda. Isik viibib vanglas neljandat korda. Kinnipeetava kuriteod viitavad kriminaalset käitumist pooldavatele seisukohtadele. Isik on väidetavalt väljaspool Eestit samuti korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, enda sõnade kohaselt on ta kandnud vanglakaristusi xxxx. Enne praegust vangistust on isik olnud pikalt politsei poolt tagaotsitav (tema suhtes kohaldati sundtoomist). Ametiisikutega on kinnipeetav valmis koostööd tegema vaid omakasu eesmärgil, olles mõnikord liiga ülbe ja üleolev. Kinnipeetav on varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, sest pani toime uue kuriteo katseajal. Isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme, samuti puudub tal motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. 4 Politsei- ja Piirivalveameti 18.09.2018 otsusega nr 15.3-3.1/4457-2 tunnistati Nikolay Vigovskiy pikaajalise elaniku elamisluba nr xxxx kehtetuks alates 18.09.
  4. Nikolay Vigovskiy on

§ 54alusel Eesti Vabariigist väljasaadetav.

Arvestades eeltoodut toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega tingimusel, et kohaldatakse KrMS § 426 lg 3 sätteid. Nikolay Vigovskiy kinnitas kohtuistungil, et soovib enda väljasaatmist xxxx. Elukoht, mis iseloomustuses kirjas, xxxx on see, kuhu ta elama asuks. Seal elab tema onu koos oma perekonnaga ja onu lubas, et esialgu ta võib elada tema juures, kuni leiab endale töö ja onu lubas aidata ka töökoha leidmisel. Onu ise töötab xxxx, kuid tal on palju tuttavaid ja ta lubas, et aitab tal saada tööle autoremonditöökotta. Vanglas on ta tööst keeldunud, sest ei näinud selles mõtet, kuna võlgnevusi, mis tal on Eesti Vabariigi ees, ta ei saaks niikuinii hüvitada. Seda aega otsustas ta kasutada selleks, et tegeleda ene setäiendamisega. Iseloomustusest oli kuulda tema kohta väga palju halba. Osa sellest on õige. Ta on otsustanud, et tuleb aru pähe võtta, luua normaalne perekond, aidata oma poega ja töötada. Väljasaadetuna hakkab ta suhtlema perega ja lapsega telefoni teel. Tal o n siin vendi ja õdesid, kes tihti käivad xxxx . Tema lapsel on xxxx ja laps võiks käia tema juures koos sugulastega. Ta v õiks lapse võtta enda juurde ka nädalavahetusteks. Talle on teada tagajärjed , kui ta pöördub tagasi Eestisse enne 10 aasta möödumist. Eesti ei ole tema jaoks võõras riik, sest ta sündis ja kasvas siin. Praegu ta palub teda vabastada enne tähtaega, kuna ta tahab lahkuda Eestist xxxx. Kui ta elu on korras, tahab ta naasta Eestisse juba teise inimesena. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 3 3 teatanud, et ei soovi võtta osa Nikolay Vigovskiy tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Nikolay Vigovskiy ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Arvo Suuban leidis, et Nikolay Vigovskiyl on tõepoolest karistusregistri järgi 2 kehtivat karistust, kuid rõhutas, et tegemist oli liitkaristuse hilisema mõistmisega, sisuliselt olukorraga, kus mingi aja jooksul toimepandud teod vaadati läbi kahes etapis ja asjad jäid mingil põhjusel liitmata. Mis puudutab käitumist karistuse kandmise ajal, siis positiivsest poolest võib siin esile tuua selle, et ta läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja nagu ise väidab, tegeles ka enesetäiendamisega, jõudis järeldusele, et on vaja kardinaalselt oma senist elu muuta. Mis puudutab perspektiive vabastamise korral, siis isik on väljasaadetav, elamisluba on kehtetu ja ta ise soovib lahkuda Eestist. Võimalused xxxx edaspidi hakkama saada on tal head tänu lähedaste toetusele, kes kindlustavad talle elukoha ja aitavad tööga. Kokkuvõtvalt antud juhul on karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid saavutatavad tema väljasaatmise teel. Uute kuritegude toimepanemise tõkestamine on saavutatav sissesõidukeelu seadmisega. Arvestades eeltoodut toetas kaitsja Nikolay Vigovskiy taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks. Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Nikolay Vigovskiy ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuna tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused ei ole täidetud. Kinnipeetav kannab liitkaristust esimese astme kuriteo eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 5 aasta 6 kuu pikkusest vangistusest rohkem kui poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Samas isikul puudub Eestis elukoht. Tartu Maakohtu 14.06.2017 kohtuotsuse kohaselt mõisteti Nikolay Vigovskiyle

§ 54

lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 10 aastaks. Nikolay Vigovskiy ise soovib pärast vabanemist minna elama xxxx. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ka ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, kuid käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all, alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. K-raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 12 057,47 eurot. Vanglas on ta olnud süstemaatiline tööst keelduja, mis näitab, et isik ei ole valmis tegema jõupingutusi selleks, et oma võlgnevusi vähendama asuda. Kuivõrd kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud peale sõltuvusainete tarvitamise ka majandusliku kasu saamise eesmärk, siis puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Tähelepanuta ei saa jätta ka vangla iseloomustuses märgitut, mille kohaselt puudub kinnipeetaval motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, samuti on temal toimunud vestlus kriminaalhooldusametnikuga, kuid ainuüksi eeltoodust ei saa teha järeldusi, et isik on asunud muutuste teele, eriti arvestades tema distsiplinaarrikkumisi ja tööst keeldumist vangistuses. Viru Vangla on toetanud kinnipeetava Nikolay Vigovskiy vabastamist tingimisi enne tähtaega tingimusel, et kohaldatakse KrMS § 426 lg 3 sätteid. Prokuratuur on nõustunud vangla iseloomustuses tooduga. Kohus märgib, et KrMS § 426 lg 3 võimaldab jätta sellise isiku, kelle puhul on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused ja kes samas antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja, allutamata

§ 76lg 5 teise lause järgi kohustuslikule käitumiskontrollile.

Kuid see säte ei anna iseseisvat alust väljasaatmisele kuuluvat süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada (Tartu Ringkonnakohtu 29.01.2013 määrus nr 1-08-5541, p 6.2). Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 112,80 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 112,80 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

  1. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 6 Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
  2. detsembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 30.12.2019 kohtumäärus 1 -17-5444 jõustus
  3. veebruaril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.