1-18-9060/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuli 2020, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-18-9060 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Elena Jõgis Tõlk Prokurör Aleksander Minin Tiina Viru kaitsja Arina Liskmann-Getsu (kokkuleppel) Kohtuasi Viru Vangla materjalid H.W vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu H.W , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 04.02.2019 ja lõpp 27.12.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 30.06.2020 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta H.W vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.06.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.W vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. H.W on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.01.
4. otsusega KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. H.W tunnistati süüdi 1 KarS § 121 lg 2 p 1,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti H.W liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati H.W-le mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt mõisteti H.W-le liitkaristus, suurendades Harju Maakohtu 17.09.2015 kohtuotsusega nr 1-15-4579 mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 kuud ja 23 päeva) nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistuse (1 aasta ja 8 kuud vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 23 päeva vangistust. Harju Maakohtu 14.12.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10396 mõistetud rahaline karistus määrati viia täide iseseisvalt. H.W kannab talle mõistetud vangistust alates 04.02.
5. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korda, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Varasemalt on teda karistatud varguse, grupiviisilise asja omavolilise kasutamise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Väärteokorras on isikut karistatud 18 korda, millest 5 karistust on arhiveeritud. Vägivaldsuse raskusaste pole suurenenud, kuna ka eelmise kuriteoga tekitas kergemaid tervisekahjustusi. Kuritegusid pole ette planeerinud, vaid tegutsenud hetke emotsiooni ajel. Kinnipeetava käitumine on sarnane eelmise kuriteo toimepanemisega, kuna mõlemal juhul kasutas probleemide lahendamiseks vägivalda. Kuriteod on isik toime pannud alkoholi tarvitanuna ning sellest tingituna on käitunud impulsiivsuselt ja probleeme lahendanud seadusi rikkudes. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla H.W tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung H.W taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et asub tööle xxxx OÜ-s ja elama hakkab vanaema korteris xxxx, hiljem plaanib xxxx elama minna. Avaldas, et sotsiaalprogrammid on teda mõjutanud positiivselt ja hetkel tal mingit sõltuvust ei ole ning alkoholist ja narkootikumidest ta ei mõtle, tahab elada normaalset elu ja ei taha enam vanglasse sattuda. Suhtleb vanaema ja tüdruksõbraga. Kinnitas, et on süü täielikult omaks võtnud ja enam sellist elu elada ei taha ning on aru saanud, et vanglas läheb elu lihtsalt raisku. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kaitsja Arina Liskmann-Getsu hinnangul on H.W puhul karistuse eesmärgid täidetud ja edasine vangistus ei ole põhjendatud. Ta on läbinud kaks sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ja "Sotsiaalsete oskuste treening" ning praegu on tal olemas vajalikud oskused, kuidas rahumeelselt lahendada konflikti olukordi. Küsimistele ei vasta kinnipeetav sellepärast korralikult, et tal on arusaamisega probleeme - juba lapsepõlves on ta olnud psühhiaatrilisel ravil. Kõik muud tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks on aga Aleksander H.W poolt täidetud: tal on olemas elukoht ja väidetavalt ka töökoht ja seega palus kaitsja, et kohus vabastaks isiku vanglast. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme 2 kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva lahendi tegemise hetkeks on H.W talle mõistetud karistusest (1 aasta 10 kuud ja 23 päeva vangistust) ära kandnud 1 aasta 5 kuud ja 2 päeva ehk enam kui poole mõistetud karistusajast ja rohkem kui 4 kuud. Seega on isiku enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Tähelepanuväärne on ka kehtivate väärteokaristuste hulk –
6. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. H.W käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama Tallinna linna. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub kinnipeetava vanaemale. Seega on kinnipeetaval olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetav elas seal ka enne vangistust. Vabanemise korral garanteerib kinnipeetavale ehitajana töökoha xxxx OÜ, mille juhatuse liige on kinnipeetava onu. Kinnipeetava enda sõnul on ta ka varasemalt antud ettevõttes töötanud ning onu kinnitusel tegi tööd korralikult. Töötamise registri andmetel ei ole kinnipeetav aga Eestis ametlikult töötanud, viimati töötas ametlikult xxxx
7. aastal. Vangistuses pole kinnipeetav töötanud ning ei näe ka sellel mõtet, kuna vanglas saadav palk on nii väike ja teda toetavad majanduslikult lähedased. Ta on nõus töötama Eesti Vanglatööstuses, kuid ei ole nõus enne seda töötama majandustöödel. Lähedastelt saadava rahaga saab ta vajalikud toimingud vanglas tehtud. Kohtu hinnangul näitab selline suhtumine subkultuurset hoiakut ning seda ei saa lugeda positiivseks. Toimetulekut vabaduses võivad aga mõjutada täitmata rahalised nõuded summas 6535,81 eurot ja seda olukorras, kus isik on varasemalt toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohus on seisukohal, et ka töökoha olemasolu korral jääb majanduslikust ebastabiilsusest tulenevalt uue kuriteo toimepanemise risk püsima. 3 Kinnipeetaval on head ja toetavad suhted ema, isa, vanaema ja tüdruksõbraga, suhtleb oma lähedastega tihti, vanaemaga igapäevaselt telefoni teel. Lähedased toetavad pidevalt kinnipeetavat materiaalselt. Seega on isikul olemas positiivselt toetavad lähedased. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid, lähedaste sõnul on ta kriminaalse ringkonna poolt mõjutatav (grupi mõjusfäär), vanaema ja onu olevat sellest kinnipeetavaga rääkinud, kuid kahjuks ei ole sellest siiani abi olnud. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Suhtlusringkonna muutmine on aga meele- ja järjekindlust nõudev protsess ning seda olukorras, kus isik vabaneks samasse elukeskkonda, kus ta elas enne vangistust. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et H.W on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“, programmides osales vahelduva eduga nii aktiivselt kui ka passiivselt, kuid jagas meeleldi näiteid oma elust. Isik tunnistab, et programmid olid kasulikud - ta sai teadlikuks oma käitumise riskifaktoritest, sai teada kuidas rahulikult lahendada konflikti ning oskuse ennast paremini vaos hoida. H.W-l on probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid isik ise seda ei tunnista ja väidab, et suudab alkoholi tarvitamist kontrollida. Samas on ta aga kuritegusid toime pannud alkoholijoobes, ka viimane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Kuigi alkoholisõltuvust diagnoositud pole, on kohtu hinnangul alkoholi tarvitamise ja tema kriminaalse käitumise vahel siiski otsene seos. Küll aga on kinnipeetaval vangla meditsiiniosakonnas 20.04.2019 diagnoositud narkosõltuvus. Praegusel hetkel akuutses faasis. Põhiuimastiks on kanep, mida tarvitas igapäevaselt, kuid vangla meditsiiniosakonna andmetel on tarvitanud ka amfetamiini ja ecstasyt. Kinnipeetavat on karistatud NPALS alusel mitmel korral, viimati
8. aastal. Vaatamata asjaolule, et isik ei ole vanglas üle aasta jooksul narkootikume tarvitanud, ei saa ei eitada võimalikku tagasilangust ja sõltuvusainete taastarvitamist saab lugeda uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samuti võib sõltuvusainete taastarvitamine mõjutada isiku majanduslikku toimetulekut selliselt, et ta võib asuda uuesti kuritegelikule teele (asuda toime panema varavastaseid kuritegusid). Kinnipeetav on varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid viimased kuriteod on isik toime pannud katseajal, mis määrati talle seoses vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. H.W vabanes vangistusest tingimisi enne tähtaega 28.06.2017 ning talle määrati 6 kuu pikkune katseaeg, kuid uued kuriteod pani ta toime juba 25.07.2017 ja 15.08.
9. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et katseaeg ja käitumiskontroll on sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Kohus on seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused ja elu- ja võimaliku töökoha olemasolu ning positiivne toetus lähedaste näol, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem karistatus, varasemalt kriminaalhooldusele mitteallumine ning riskiteguritena ka sõltuvusainete võimalik taastarvitamine, kriminaalsete hoiakutega tutvusringkonna negatiivne mõju ja kuritegelik hoiak (tööst keeldumine vanglas). Ka märgib kohus, et distsiplinaarkaristusena neljal korral kohaldatud 7-ööpäevane paigutamine kartserisse viitab tõsisematele korrarikkumisele (allumatusele) vangistuse ajal ja kehtivate 4 distsiplinaarkaristuse olemasolu veelgi süvendab kahtlust isiku võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Kohus lisab, et kui kinnipeetav tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et H.W karistus ei ole eesmärki täitnud. Kokkuvõtvalt, arvestades H.W isikut, tema varasemat elukäiku ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, ei ole võimalik H.W vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna tema puhul on olemas keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemise oht. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 06.07.2020 kohtumäärus 1-18-9060 jõustus 08.09.2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 5