1-15-1117/76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-15-1117 Määruse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2018 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Jane Väli, tõlk Valentina Michelson Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva 30.10.2018 erakorraline ettekanne P.N-ile Viru Maakohtu 04.09.2017 kohtu määrusega nr 1-15-1117 ärakandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu P.N , isikukood XXX, elukoht xxx töökoht xxx. Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva esitas 30.10.2018 Viru Maakohtule taotluse, milles palub pöörata P.N -ile mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle ko htu poolt määratud kohustuse : mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. P.N tunnistati süüdi Viru Maakohtu 15.10.2015.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 ja § 199 lg 2 p 5 järgi ja mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti 2 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuulus 5 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse algus oli 12.10.
2. Kohtuotsus jõustus 30.05.
3. Viru Maakohtu 04.09 .2017 määrusega vabastati P.N karistuse kandmisest ti ngimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allumisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 75¹ lg 3 p 2 määrati elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 alusel määrati katseaeg alates määruse jõustumisest kuni 09.04.2020, millest esimeseks 24 kuuks allutada P.N kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. P.N kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2, 2¹, 4, 7 ja 8 sätestatud kohustusi. Kohtumäärus jõustus 20.09.
4. 1 28.12.2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva Viru Maakohtule taotluse, milles palub pöörata P.N-ile mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kohustusi alluma elektroonilisele järelevalvele kui on selleks eelneva nõusoleku andnud ja mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. 09.01.2018 Viru Maakohtu määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku 28.12.2017 esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramise kohta rahuldamata. 11.07.2018 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramise osas, sest P.N rikkus talle Viru Maakohtu 04.
5. 2017 määrusega nr 1-15-1117 pandud kohustusi: mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid mittetäitmine ja ei ilmu registreerimisele. 19.07.2018 Viru Maakohtu määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku 11.07.2018 esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramise kohta rahuldamata. Kriminaalhoolduse algus 20.09.2017 ja lõpp 20.09.
6. Erakorraline ettekanne on koostatud, kuna 15.10.2018 kell 16:00 registreerimise käigus (Kooli 2a, Jõhvi) on tuvastatud P.N-il narkootilise aine amfetamiini tarvitamine. Kohale kutsutud politsei. Isik keeldus allkirjastamast protokolli ja andma seletust. 25.10.2018 P.N omakäelises kirjalikus seletuses tunnistab, et tarvitas amfetamiini mõned päevad enne kriminaalhooldaja juurde tulekut. P.N vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. Elektroonilise valve tähtajaga 21.09.2017-21.03.2018 ning katseajaga kuni 09.04.
7. Kriminaalhooldusametnik märgib, et P.N töötab alates 06.12.2017 BIRGER OÜs ning on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ajavahemikul 05.03.-25.06.2018, mis on suunatud sõltuvusprobleeme omavatele isikutele. Vaatamata erinevatele sekkumistele P.N ei ole karistusest teinud õigeid järeldusi, vaid jätkanud narkootikumide tarvitamist. Veel märgib kriminaalhooldusametnik, et P.N -i suhtes on kohtule esitatud 28.12.2017 ja 11.07.2018 erakorralised ettekanded, kuna isik on rikkunud talle Viru Maakohtu 04.09.2017 määrusega pandud katseaja tingimusi ja kohustusi. Rikkumiste korral on tehtud ka kaks kirjalikku hoiatust (16.10.2017 ja 04.12.2017). Viru Maakohus on arutanud 09.01.2018 ja 19.07.2018 kriminaalhooldusametniku taotlust, kuid jättis need rahuldamata. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et mõnuainete tarvitamise keelu eiramine on tõsine rikkumine vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanenule ning käitumiskontrollile allutatud isiku poolt. Katseajal korduv narkootikumide tarvitamine selgelt näitab P.N-i hoolimatut ja vastutustundetud suhtumist tema üle kehtestatud korda. Katseajal on P.N-iga korduvalt vesteldud narkootikumide tarvitamisest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. Vestluste ajal on isik väitnud, et mõistab mõnuainete tarvitamise negatiivseid 2 mõjusid ja võimalikke tagajärgi. Vaatamata erinevatele sekkumistele P.N ei ole karistusest teinud õigeid järeldusi, vaid jätkanud narkootikumide tarvitamist. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalhooldusametnikul kujunenud seisukoht, et P.N ei ole võimeline muutuma kriminaalhoolduse läbi ning ei suhtu tõsiselt talle määratud karistusse. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes KarS § 76 lg 7 ja KrHS § 31 lg 1 taotleb kriminaalhooldusametnik P.N-ile mõistetud ärakandmata osa 2 aastat 6 kuud ja 19 päeva vangistust täitmisele. P.N selgitas kohtuistungil, et ta tunnistab rikkumist ja saab aru, et kohus võib olla teda enam ei usalda. Ta kohtas inimesi, kes pakkusid, ja ta ei saanud keelduda, milles kahetseb. Maakohtu määruse põhjendused KarS § 76 lg 7 kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 871 lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Tutvunud toimikuga ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. kohtunik, et Kõigepealt märgib kohus, et ennetähtaega vabastamise kohtumäärusest tlk 7 -11 nähtub, et nii vangla kui ka prokuratuur soovisid isiku ennetähtaegset vabastamist ja isiku pikaajalised narkoprobleemid olid vanglale, prokurörile ka eelnevalt teada. Seega vabastades isikut on riik endale teadvustanud, et vabaduses jätkuvad isikul suure tõenäosusega probleemid narkoainete tarvitamisega. Sellises olukorras on kohus seisukohal, et narkoaine tarvitamise keelu tuvastatud rikkumis ed ( isik tunnistab narkoaine amfetamiini tarvitamist) on küll tõsised, samas need rikkumised olid riigi poolt prognoositavad. Riskid realiseerusid, isik jätkab narkoainete tarvitamisega ja isikut ei aidanud märtsis-juunis 2918 läbitud ainete tarvitavatele isikutele suunatud sotsiaalprogramm. Kriminaalasja m aterjalidest nähtub, et 21.09.2017 toimunud esmakohtumise ajal selgitati P.N -ile kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning isik on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad (tl 178). Seega oli P.N teadlik kriminaalhoolduse kohustustest ja tagajärgedest, kui ta talle määratud kohustusi rikub. Kohtule esitatud ettekandest ja materjalidest nähtub, et P.N on korduvalt rikkunud katseaja tingimusi. Isikule tehti enne esimest erakorralist ettekannet kaks kirjalikku hoiatust kriminaalhooldusametniku poolt. Kohus jättis 09.01.2018 ja 19.07.2018 3 kohtumäärustega kriminaalhooldusametniku taotlused karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Tegemist on kolmanda erakorralise ettekandega. Vaatamata sellele on isik jätkanu d katseaja tingimuste rikkumisega ning pole väärtustanud talle kohtu poolt antud võimalusi. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub asjaolu, et kriminaalhooldusalusel on 15.10.2018 kell 16:00 registreeri mise käigus (Kooli 2a, Jõhvi) tuvastatud narkootilise aine tarvitamine (amfetamiini). Kohale kutsutud politsei ning isik keeldus allkirjastamast protokolli ja andma seletust. Nimetatud juhtum on tõendamist leidnud isiku 25.10.2018 seletusega, kus isik tunnistab et tarvitas mõned päevad enne kriminaalhooldusametniku juurde tulekut amfetamiini. Veel on juhtum tõendamist leidnud 15.10.2018 koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolliga , millest nähtub et indikaatorvahendi tulemus oli positiivne- AMP. Seega on kriminaalhooldusaluse poolt toimepandud rikkumine tõendamist leidnud ja selles osas vaidlust ei ole. Veel nähtub kohtule kriminaalhooldusaluse karistusregistri väljavõttest, et isikut on väärteokorras karistatud 11.07.2018 NPALS § 15¹ lg 1 järgi. Karistuse täitmise kohta info puudub. Kõik rikkumised, mille tõttu on kohtule olid esitatud ettekanded( 3 ettekannet) on seotus narkoaine tarvitamisega. See asjaolu näitab kohtule, et isiku rikkumine ei ole juhuslikulaadi vaid tegemist on isiku sõltuvusprobleemiga. Käesolev erakorraline ettekande näol on tegemist kolmanda erakorralise ettekandega ning kohus on kahel korral andnud P.N võimaluse. Nimelt 09.01.2018 a. ja 19.07.2018 Viru Maakohtu määrusteg a jättis kohus kriminaalhooldusametniku erakorraliste ettekannete taotlused karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Seega on kohus andunud P.N -ile piisavalt võimalusi oma elukorralduse ja harjumuste muutmiseks. Kohtu poolt antud võimalust, ei ole P.N-i piisavalt hinnanud, kuna kriminaalhooldusametnik heidab isikule ette mitte omama või tarvitada narkootilisi aineid. Sama rikkumine oli isiku poolt toime pandud ka eelmise erakorralise ettekande arutamisel. Sel korral avaldas isik kohtuistungil kohtule, et ta kahetseb, et oli nõrk ja tarvitas ainet, ise ei oska selgitada, miks seda talle vaja oli. Sel korral andis kohus isikule taaskord võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses. Arvestades P.N -i käitumist katseajal, puudub kohtul veendumus, et ta suudab edaspidi täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Isikul on ilmne probleem narkoaine tarvitamisega, mida pole võimalik lahendada aine tarvitamise keelu kohaldamisega. Maakohus on seisukohal, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, kuna P.N -ile on antud korduvalt võimalusi oma käitumise muutmiseks, kuid hooldusalune on käitunud taas kriminaalhooldust takistavalt. Seda enam, et kohus juba on eelnevalt kahel korral andnud võimaluse oma käitumise muutmiseks. Kahetsusväärselt ei ole ta aga suutnud oma lubadustest kinni pidada. Kohtu veendumust, et isik ei suuda kohtupoolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täita kinnistab asjaolu, et isik on läbinud sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening ajavahemikul 05.03.-25.06.2018, mis on suunatud sõltuvusprobleeme omavatele isikutele ning samuti on temaga viidud kriminaalhooldusametniku poolt läbi vestlusi, narkootikumide tarvitamisest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. Vestluste ajal on isik väitnud, et mõistab mõnuainete tarvitamise 4 negatiivseid mõjusid ja võimalikke tagajärgi. P.N -il on kriminaalhoolduse vältel olnud probleeme talle määratud kohustuste täitmisega. Tema rikkumised ei ole juhusliku laadi. Kohtu hinnangul omab tähendust, et tegemist on juba kolmanda erakorralise ettekandega, kriminaalhooldaja on isikule väljastanud varasemalt kaks kirjaliku hoiatust, kohus on jätnud kaks taotlust karistuse täitmisele pööramise osas rahuldamata, isikuga on läbi viidud sotsiaalabiprogramm Eluviisi treening ja vestlused narkootikumide tarvitamise mõjudest ning isikule on teada, millised on tagajärjed kui ta ei täida kriminaalhoolduse nõudeid. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse määramist. Rikkumised on tõendatud toimikus olevate materjalidega, millele kohus on viidanud ülalpool. Kohus leiab, et kriminaalhooldus P.N-i suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustusi. Süüdimõistetu on korduvalt rikkunud kohustust mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma järjepideva käitumisega näidanud, et isik ei suuda talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. Samuti arvestab kohus, et kohustuse rikkumised on korduvad ja eelnevad erakorralised ettekanded ega kirjalikud hoiatus ed ei muutnud isiku käitumist. Arvestades seda, leiab kohus, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Juhindudes KarS § 76 lg 7 , KrMS § 427 kohtunik M ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva 30.10.2018 erakorraline ettekanne P.N-ile Viru Maakohtu 04.09.2017 kohtumäärusega nr 1 -15-1117 ärakandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata Viru Maakohtu 15.10.2015 kohtuotsusega nr 1 -15-1117 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 6 kuud ja 19 päeva vangistust täitmisele. Saata P.N kandma karistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmisele vanglasse ilmumise kuupäeva KrMS § 414 alusel. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. 5 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6