Obsah (7)

§ 76§ 200§ 199§ 64§ 68§ 751§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-1117 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Va

§ 76

lg 7 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu P.V XXX), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu

1. novembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu advokaadi vahendusel ning Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Viru Maakohtu 15.10.2015 otsusega karistati P.V

§ 200lg 2 p 4 järgi (kannatanute S.

M, N. M ja L. O episoodides) 5 aasta vangistusega ja

§ 199lg 2 p 5 järgi (S.

T episoodis) 1 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel kuritegude kogumi eest, üksikkaristustest raskeima karistuse suurendamise teel, mõisteti liitkaristusena 5 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.08.2014-29.08.2014, kokku 2 päeva, ning kandmisele kuulus 5 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.10.

2. Viru Maakohtu 04.09.2017 määrusega, mis jõustus 20.09.2017, vabastati P.V temale Viru Maakohtu 15.10.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

§ 751

lg 3 p 2 alusel määrati P.V elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 alusel määrati P.V-le katseaeg alates kohtumääruse jõustumisest kuni 09.04.2020, millest esimeseks 24 kuuks allutati P.V kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Samuti kohustati P.V käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid, elukohaga XXX linn, Ida-Virumaa, ning kohustati teda järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75lg 2 p-des 2, 21 , 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi.

1. 28.12.2017 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande P.V suhtes ettepanekuga pöörata mõistetud ärakandmata karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu on näidanud, et ta on teadlikult rikkunud kohtu poolt määratud kohustusi. Esmastele rikkumistele reageeritud hoiatustega, kuid sellele vaatamata P.V jätkas teadlikult katseaja tingimuste rikkumistega. Viru Maakohtu 09.01.2018 määrusega jäeti erakorraline ettekanne P.V suhtes täitmisele pööramiseks rahuldamata.
2. 11.07.2018 esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande P.V suhtes ettepanekuga pöörata täimisele süüdimõistetu kandmata karistus, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustust ja kontrollnõudeid. P.V oma käitumise ja suhtumisega on näidanud, et ta ei ole võimeline muutuma kriminaalhoolduse läbi ning ei suhtu tõsiselt talle määratud karistusse. Viru Maakohtu 19.07.2018 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
3. 30.10.2018 esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande P.V suhtes ettepanekuga pöörata täitmisele ärakandmata karistus, kuna isik ei ole suutnud täita talle pandud kohustust ja kontrollnõudeid. Maakohtu määrus ja määruskaebus
4. Viru Maakohtu 07.11.2018 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna 30.10.2018 erakorraline ettekanne P.V-le Viru Maakohtu 04.09.2017 kohtumäärusega ärakandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseks ning pöörati täitmisele karistuse ärakandmata osa 2 aastat 6 kuud 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguse ajaks loetakse vanglasse ilmumise kuupäev. 6.
5. Kõigepealt märgib maakohus, et ennetähtaega vabastamise kohtumäärusest nähtub, et nii vangla kui ka prokuratuur soovisid isiku ennetähtaegset vabastamist ja isiku pikaajalised narkoprobleemid olid vanglale, prokurörile ka eelnevalt teada. Seega vabastades isikut on riik endale teadvustanud, et vabaduses jätkuvad isikul suure tõenäosusega probleemid narkoainete tarvitamisega. Sellises olukorras on maakohus seisukohal, et narkoaine tarvitamise keelu tuvastatud rikkumised (isik tunnistab narkoaine amfetamiini tarvitamist) on küll tõsised, samas need rikkumised olid riigi poolt prognoositavad. Riskid realiseerusid, isik jätkas narkoainete tarvitamisega ja isikut ei aidanud märtsis-juunis 2018 läbitud ainet tarvitavatele isikutele suunatud sotsiaalprogramm. 6.
6. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 21.09.2017 toimunud esmakohtumise ajal selgitati P.V-le kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning isik on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Seega oli P.V teadlik kriminaalhoolduse kohustustest ja tagajärgedest, kui ta talle määratud kohustusi rikub. 6.
7. Maakohtule esitatud ettekandest ja materjalidest nähtub, et P.V on korduvalt rikkunud katseaja tingimusi. Isikule tehti enne esimest erakorralist ettekannet kaks kirjalikku hoiatust kriminaalhooldusametniku poolt. Kohus jättis 09.01.2018 ja 19.07.2018 kohtumäärustega kriminaalhooldusametniku taotlused karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Tegemist on kolmanda erakorralise ettekandega. Vaatamata sellele on isik jätkanud katseaja tingimuste rikkumisega ning pole väärtustanud talle kohtu poolt antud võimalusi. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub asjaolu, et kriminaalhooldusalusel on 15.10.2018 kell 16.00 registreerimise käigus (XXX, Jõhvi) tuvastatud narkootilise aine tarvitamine (amfetamiini). Kohale oli kutsutud politsei, isik keeldus allkirjastamast protokolli ja andma seletust. Nimetatud juhtum on tõendamist leidnud isiku 25.10.2018 seletusega, kus isik tunnistab, et tarvitas mõned päevad enne kriminaalhooldusametniku juurde tulekut 2 amfetamiini. Veel on juhtum tõendamist leidnud 15.10.2018 koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolliga, millest nähtub et indikaatorvahendi tulemus oli positiivne – AMP. Seega on kriminaalhooldusaluse poolt toimepandud rikkumine tõendamist leidnud ja selles osas vaidlust ei ole. 6.
8. Veel nähtub maakohtule kriminaalhooldusaluse karistusregistri väljavõttest, et isikut on väärteokorras karistatud 11.07.2018 NPALS § 15¹ lg 1 järgi. Karistuse täitmise kohta info puudub. Kõik rikkumised, mille tõttu maakohtule olid esitatud ettekanded (3 ettekannet) on seotud narkoaine tarvitamisega. See asjaolu näitab maakohtule, et isiku rikkumine ei ole juhuslikku laadi, vaid tegemist on isiku sõltuvusprobleemiga. 6.
9. Maakohus on andnud P.V-le piisavalt võimalusi oma elukorralduse ja harjumuste muutmiseks. Arvestades P.V käitumist katseajal, puudus maakohtul veendumus, et ta suudab edaspidi täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Isikul on ilmne probleem narkoaine tarvitamisega, mida pole võimalik lahendada aine tarvitamise keelu kohaldamisega. Maakohus on seisukohal, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, kuna P.V-le on antud korduvalt võimalusi oma käitumise muutmiseks, kuid hooldusalune on käitunud taas kriminaalhooldust takistavalt. Seda enam, et kohus juba on eelnevalt kahel korral andnud võimaluse oma käitumise muutmiseks. Kahetsusväärselt ei ole ta aga suutnud oma lubadustest kinni pidada. Kohtu veendumust, et isik ei suuda kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täita, kinnistab asjaolu, et isik on läbinud sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening, mis on suunatud sõltuvusprobleeme omavatele isikutele ning samuti on temaga viidud kriminaalhooldusametniku poolt läbi vestlusi narkootikumide tarvitamisest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. Vestluste ajal on isik väitnud, et mõistab mõnuainete tarvitamise negatiivseid mõjusid ja võimalikke tagajärgi. Tema rikkumised ei ole juhusliku laadi. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma järjepideva käitumisega näidanud, et isik ei suuda talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. Samuti arvestas maakohus, et kohustuse rikkumised on korduvad ja eelnevad erakorralised ettekanded ega kirjalikud hoiatused ei muutnud isiku käitumist.
10. Viru Maakohtu 07.11.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu P.V , kes palub rakendada kergemat karistust. Süüdimõistetu tunnistab rikkumisi, kuid need ei ole midagi seadusevastast. Ta on käinud registreerimisel ja läbinud sotsiaalprogrammi, kuid ei õppinud välistama halbu tutvusi. Süüdimõistetu leiab, et elektrooniline valve motiveeriks teda ning ta on nõus rehabiliteeriva raviga. Vangi sattudes kaotaks ta töö, mis on talle väga vajalik. P.V palub anda endale veel ühe võimaluse, teda uskuda, et ta saaks näidata, et ta on teinud järeldused oma vigadest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega karistuse täitmisele pööramise osas.
12. Määruskaebuses ei tuua välja ühtegi sisulist argumenti, mis võrreldes maakohtuga annaks aluse asuda teistsugusele seisukohale. Süüdimõistetu on teadlik kriminaalhoolduse nõuetest ning oma õigustest ning kohustustest. Isikule on antud korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid ta ei ole võimeline viima oma käitumist kooskõlla kehtestatud nõuetega. Käesolevaks ajaks ei ole õigustanud ennast P.V ennetähtaegne vangistusest vabastamine ega ka varasemalt esitatud kriminaalhooldusametniku erakorraliste ettekannete 3 rahuldamata jätmine. Süüdimõistetu on jätkanud teadlikult ning tahtlikult rikkumiste toimepanemist ning tema edasine vabadusse jäämine ei ole millegagi põhjendatud. Kõiki kriminaalhoolduse nõudeid tuleb täita hoolsusega. Küll peab kohtukolleegium väljaspool määruskaebust märkima, et on lubamatu maakohtu määruse toodud väide, et „Kõigepealt märgib kohus, et ennetähtaega vabastamise kohtumäärusest tl 7-11 nähtub, et nii vangla kui ka prokuratuur soovisid isiku ennetähtaegset vabastamist ja isiku pikaajalised narkoprobleemid olid vanglale, prokurörile ka eelnevalt teada. Seega vabastades isikut on riik endale teadvustanud, et vabaduses jätkuvad isikul suure tõenäosusega probleemid narkoainete tarvitamisega. Sellises olukorras on kohus seisukohal, et narkoaine tarvitamise keelu tuvastatud rikkumised ( isik tunnistab narkoaine amfetamiini tarvitamist) on küll tõsised, samas need rikkumised olid riigi poolt prognoositavad.“ Tegemist ei ole seisukohaga, mille alusel saab õigustada süüdimõistetu rikkumisi. Seejuures on süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastatud põhjusel, et kohtul oli usku, et süüdimõistetu suudab oma käitumist juhtida, on vangistuses muutunud ja on asunud seadusekuulekale teele. Süüdimõistetu ei ole toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta rikkus talle määratud kohustust. Süüdimõistetu otsib üksnes ennastõigustavaid asjaolusid, mis ei sea kahtluse alla maakohtu järeldusi. Kõik eelnevalt antud võimalused, sealjuures ennetähtaegne vabastamine ning korduvad erakorralised ettekanded näitavad, et karistuse eesmärgid on saavutatavad üksnes vangistusega. Ringkonnakohus ei kahtle, et isikule on töökoht vajalik, kuid kriminaalhoolduse nõudeid tuleb täita ning süüdimõistetu on neid tahtlikult rikkunud, mistõttu tuleb karistus täitmisele pöörata. Täiendavate võimaluste andmine ei ole käesoleval ajal enam põhjendatud ja päevakohane.
13. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
14. novembri 2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk 4