KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 15. oktoobril 2015 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-1117 (14244000126) Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu R

§ 2

00 lg 2 p 4 järgi üldmenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk H.I , isikukood XXX, kodakondsus puudub, põhiharidus, emakeel vene keel, töötu, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud: 14.10.2011 Viru Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistusega 7 kuud, mis asendati ÜKT-ga 420 tunni ulatuses, täitmistähtajaga 18 kuud. Viru Maakohtu 30.08.2012 määrusega pöörati karistuse ärakandmata osa, 6 kuud 22 päeva vangistust, täitmisele alates 08.08.2012; 25.09.2013 Viru Maakohtu otsusega

§ 199lg 2 p 4,5 järgi vangistusega 6 kuud.

Karistus on kantud. Viibis kahtlustatavana vahi all 28.08.2014 ja 29.08.2014, kokku 2 päeva Tõkend, vahistamine, alates 12.10.2014 Määratud kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 1, 3, § 311, § 312, § 313, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2, kohus O T S U S T A S: H.I süüdi tunnistada

§ 200lg 2 p 4 järgi ( kannatanute xx.

Xxx , xx. Xxx ja xx. Xxx episoodides). Mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. H.I süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 5 järgi ( xx.

Xxx episoodis). 1 Mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, kuritegude kogumi eest, üksikkaristustest raskeima karistuse suurendamise teel, mõista liitkaristusena 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aega 29.08.2014, kokku 2 päeva. 28.08.- Kandmisele kuulub 5 (viis) aastat 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 12.10.2014. Tõkend – vahistamine- jätta H.I suhtes muutmata. Rahuldada kannatanute xx. Xxx, xx. Xxx ja xx. Xxx esitatud tsiviilhagid täielikult ja Võlaõigusseaduse § 127, § 132, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista H.I-lt tsiviilhagide katteks: - Xxx Xxx (isikukood xxx) kasuks 862,50 eurot, mis tuleb kanda Xxx Xxx arveldusarvele nr.xxx Swedbank pangas; - Xxx Xxx (isikukood xxx) kasuks 14 eurot, mis tuleb kanda Xxx Xxx ’i arveldusarvele nr.xxxx Swedbank pangas; - Xxx Xxx (isikukood xxx) kasuks 22 eurot 30 senti, mis tuleb kanda Xxx Xxx arveldusarvele nr.xxx Swedbank pangas. Rahuldada kannatanu xx . Xxx esitatud tsiviilhagi 800 eurot osaliselt summas 761,57 eurot ja Võlaõigusseaduse § 127, § 132, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista H.I-lt tsiviilhagi katteks: - Xxx Xxx (isikukood xxx) kasuks 761,57 eurot, mis tuleb kanda Xxx Xxx arveldusarvele nr.xxx Swedbank pangas; Asitõendid: DVD-R plaat, mis asub kriminaalasja juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele H.I-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 576 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 480 eurot, käibemaks 96 eurot). Menetluskulud: 61 eurot isiku kohtuarstliku ekspertiisi eest, 264 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Välja mõista H.I-lt riigituludesse menetluskulud: 576 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest, 975 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude 1551 euro tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisel . Menetluskulud tuleb H.I-l tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 2 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700073019 ning selgitus „H.I 1-15-1117 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 22.10.2015 Kohtuotsuse t erviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 09.11.2015 Kohtuotsus jõustub 15 -päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 25.11.2015 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus H.I on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, 13.08.2014 kella 17.35-17.45 ajal Jõhvi pargis Jõhvi Kontserdimaja lähedal Jõhvis Pargi tn 40 juures, kasutades vägivalda, röövis Xxx Xxxlt koti isikliku varaga. Nimelt H.I tagant poolt läks Xxx juurde, haaras tema kotist kinni ja hakkas seda käest rebima. Kui H.I-l see ei õnnestunud, siis lükkas Xxxt tema enda kotiga, millest naine kukkus ja lasi kotist lahti. Pärast seda H.I põgenes sündmuskohalt varastatud kotiga maksumusega 10 eurot , milles oli järgmine vara: rahakott – maksumus 10 eurot, prillid prillitoosis – maksumus 90 eurot, lehvik – maksumus 10 eurot võtmekimp – maksumus 11 eurot, kamm – maksumus 2 eurot, mobiiltelefon Sony Ericsson – maksumus 85 eurot, raha 10 eurot , pakk pabersalvrätikuid – maksumus 30 senti, pakend tablette Ibuprofen – maksumus 2 eurot, prillipuhastusvahend plastpudelis koos väikese kruvikeerajaga – maksumus 10 eurot, dokumendid xx.Xxx nimele – SEB pangakaart, Swedbanki pangakaart . Oma tegevusega H.I tekitas Xxxle varalise kahju summale 265,30 eurot. Peale selle 10.10.2014 kella 12 ajal Jõhvis Mooni tn H.I , kasutades vägivalda, nimelt läks tagantpoolt Xxx Xxx juurde ja lükkas teda, mille tagajärjel naine kukkus, varastas Xxx jope taskust rahakoti, milles oli raha 14 eurot ja dokumendid Xxx nimele – ID-kaart, pangakaart, kuupilet, erinevate kaupluste kliendikaardid. Oma tegevusega H.I tekitas Xxxle varalise kahju kokku 14 eurot. Peale selle 10.10.2014 kella 16.30 paiku Kohtla-Järvel xxx maja teisel korrusel H.I , kasutades vägivalda, nimelt lõi rusikaga Xxx Xxxt parema põsesarna piirkonda, mille tagajärjel naine kukkus, rebis Xxx käest koti maksumusega 68 eurot, milles oli isiklik vara: vihmavari – maksumus 30 eurot, prillid – maksumus 250 eurot, prillid – maksumus 300 eurot, võtmekimp, erinev kosmeetika (puuder, huulepulk jne) kokku summale 25 eurot, mobiiltelefon Nokia – maksumus 60 eurot, rahakott rahaga summas 127 eurot ja dokumendid Xxx nimele – pangakaart maksumusega 2,50 eurot, ID-kaart, netipanga kaardid, erinevate kaupluste kliendikaardid. Oma tegevusega H.I tekitas Xxxle varalise kahju kokku 862,50 eurot. 3 Peale selle 11.10.2014 kella 19.50 paiku Kohtla- Järvel xxx maja trepikoja esimese korruse trepimademel, kasutades vägivalda, nimelt lõi kaks korda rusikaga Xxx Xxxt näo piirkonda, mille tagajärjel lõi kannatanul hamba välja ja kannatanu kukkus maha, rebis Xxx käest koti maksumusega 50 eurot, milles oli isiklik vara: rahakott - maksumus 50 eurot, koos rahaga summas 30 eurot, pääslaluba, juhiluba Xxx nimele, mobiiltelefon Nokia – maksumus 20 eurot, nägemist korrigeerivad prillid – maksumus 300 eurot. Oma tegevusega H.I tekitas Xxxle varalise kahju kokku 450 eurot. Sel moel H.I pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s o kuriteo

§ 200lg 2 p 4 järgi.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Talle esitatud süüdistuses tunnistas süüdistatav end süüdi osaliselt ja selgitas kokkuvõtlikult järgmist. Kahes episoodis, nimelt kannatanutega xx. Xxx ja xx. Xxx, mis on toime pandud KohtlaJärvel 10.10.2014 ja 11.10.2014, ei tunnistas süüdistatav ennast süüdi üldse ja väidab, et ta ei ole kannatanute suhtes kuritegusid toime pannud. Kahes episoodis, nimelt kannatanutega xx. Xxx ja xx. Xxx, mis on toime pandud jõhvis 13.08.2014 ja 10.10.2014, tunnistas süüdistatav end süüdi osaliselt ja selgitas, et ta küll varastas kannatanutelt vara avalikult, kuid ei kasutanud nende suhtes vägivalda. Ta ei lükanud xxx . Xxxt, et naine oleks selle tagajärjel kukkunud. Samuti ei lükanud ta kannatanu xx. Xxx tagantpoolt, vaid kannatanu hoidis taskust kinni ja kaotas tasakaalu, mille tagajärjel võis kukkuda. Tsiviilhagide osas võttis süüdistatav omaks kannatanute xx. Xxx ja xx. Xxx esitatud tsiviilhagid summas vastavalt 14 eurot ja 22.30 eurot. xx. Xxx ja xx. Xxx esitatud tsiviilnõudeid süüdistatav ei tunnista ja vaidleb vastu põhjendusel, et ta ei ole kahju tekitaja. Kannatanu xx. Xxx episood Antud episoodis on süüdistatava tegu kvalifitseeritud

§ 200

lg 1 järgi - võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toime pandud vägivallaga. Korduvuse tunnus selles episoodis puudub. Süütõendeid, mis kinnitaksid süüdistatava poolt

§ 200lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemist, kohtule esitatud ei ole.

Kannatanu ütlusi kohtule esitatud ei ole. Süüdistatav ei vaidlusta, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas varastas ta avalikult kannatanu xx. Xxx lt süüdistuses loetletud asjad. Varastatud mobiiltelefoni andis üle xx . xxx. Süüdistatava ütlustega on kooskõlas kohtule esitatud muud tõendid: Asitõendi vaatlusprotokoll k 2 lk 74 -75, millest nähtub, et 13.08.2014 on politseiuurija käsutuses ja ta vaatleb musta värvi naiste käekotti, milles on avastatud mõned seemned. Käekott antakse hoiule xx. Xxxle. Andmete protokoll k 2 lk 76, millest nähtub, et kannatanu xx Xxxlt varastatud telefoni IMEI koodiga kasu tati 13.08.2014 ja 14.08.2014 kl 23.42 ja 18.38 ( ehk pärast kuriteo 4 toimepanemist, mis leidis aset 13.08.2014 kl 17.35-17.45 paiku) , kasutaja abonendinumber xxx, mis kuulub xx. xx. 15.08.2014 kasutati antud telefoni abonendinumbriga xxx, mis kuulub xxx. Leping k 2 lk 77, millest nähtu b, et 15.08.2014 xx. Xxx võttis laenu xxx, tagatiseks on mobiiltelefon Sony Ericsson IMEI xxx. Asitõendi vaatlusprotokoll k 2 lk 78-81, vaadeldakse mobiiltelefon Sony Ericsson vastava IMEI koodiga. Kannatanu xxx. Xxx kaks allkirja k 2 lk 82 ja 84, et ta sai kätte oma käekoti isiklike asjadega ja mobiiltelefoni. Ülalnimetatud tõenditega leiab kohus kohtuliku arutamise käigus tuvastatuks, et 13.08.2014 kella 17.35-17.45 ajal Jõhvi pargis Jõhvi Kontserdimaja lähedal Jõhvis Pargi tn 40 juures, võttis süüdistatav Xxx Xxxlt ära koti isikliku varaga, tegutsedes avalikult. Pärast seda H.I põgenes sündmuskohalt varastatud kotiga maksumusega 10 eurot, milles oli järgmine vara: rahakott – maksumus 10 eurot, prillid prillitoosis – maksumus 90 eurot, lehvik – maksumus 10 eurot võtmekimp – maksumus 11 eurot, kamm – maksumus 2 eurot, mobiiltelefon Sony Ericsson – maksumus 85 eurot, raha 10 eurot, pakk pabersalvrätikuid – maksumus 30 senti, pakend tablette Ibuprofen – maksumus 2 eurot, prillipuhastusvahend plastpudelis koos väikese kruvikeerajaga – maksumus 10 eurot, dokumendid xxx.Xxx nimele – SEB pangakaart, Swedbanki pangakaart. Oma tegevusega H.I tekitas Xxxle varalise kahju summale 265,30 eurot. Ülaltoodud tõendite alusel on süüdistatava tegu kvalifitseeritav

§ 199

lg 2 p 5 alusel võõra vallaasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toime pa ndud avalikult Kannatanu L. Xxx 10.10.2014 episood. Antud episoodis on tegemis sõna-sõnalt vastu olukorraga. Süüdistus on rajatud kannatanu ütlustel, sündmuse pealtnägijaid tuvastatud ei ole. Maakohus tuletab kohtuotsuses meelde, et kohtupraktikas on selgelt juurdunud seisukoht, et isik võib olla süüdi tunnistatud ka ühe isikulise tõendi näiteks kannatanu ütluste alusel, peamine on see, et tõendi kvaliteet oleks selleks piisav ja kõik kahtlused veenvalt lahendatud. Viimati kordas sama seisukohta Riigikohus lahendis 3-1-1-73-15 vt p 13. Süüdistatav ei vaidlusta kuriteo toimepanemise fakti, aega, kohta ega varastatu mahtu, vaid leiab, et ta ei kasutanud kannatanu suhtes vägivalga. Kaitsja seisukoha järgi, toimus tema kaitsealuse ja kannatanu vahel rüselus, mida ei saa lugeda vägivallaks

§ 200mõttes.

Kaitsja arvates tekitab kahtlust kannatanu ütlustes see moment, et kohtu küsimusele, kuhu kehapiirkonda teid lükati või tõugati, ei osanud kannatanu vastata ega selgitada. Maakohus analüüsib kannatanu xx. Xxx kohtuistungil ristküsitluses antud ütlusi k 1 lk 43 pöördel -44 pöördel. Kannatanu selgitas, et 10.10.2014 enne röövimist kais ta poes ja pani rahakoti jopetaskusse. Teel koju tänaval seljatagant jooksis üks mees ja lükkas ta pikale ja võttis jopetaskust rahakoti. Ta nägi seda meest siis kui oli pikale ja too krabas rahakotti, sel hetkel oli mees näoga kannatanu poole. Ta kirjeldab ründajat järgmiselt.. tal oli habe, müts peas, tumedad riided, pikka kasvu nagu süüdistatav. Pärast röövimist ta läks koju, helistas tütrele, kes kutsus politsei. Politsei tuli tema kohale. Ta rääkis neile, kuhu mees jooksis ja kirjeldas meest. Ta kinnitab, et talle näidati kolm fotot politseist ja küsiti, kas ta saaks ära 5 tunda. Tema meelest oli fotol teda kallale tunginud mees ja ta osutas sellele fotole. Ta ei kukkunud, teda just lükati ja ta tundis valu. Maakohus jälgis kannatanu ristküsitlemist ja kohtul tekib kohtuliku arutamise tulemina veendumus, et kannatanu andis kohtuistungil ütlusi vabalt, et kallale tunginud isik kasutas tema suhtes vägivalda, mis seisnes seljatagant lükkamises, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha ja selle kaudu sai võimalikuks temalt rahakoti äravõtmine. Kannatanu esines kohtuistungil veenvalt ja järjekindlalt, ta ei varjanud tema ütluste kvaliteeti kahjustada võivaid momente, tunnistades, et praegu ta et tea, kas süüdistatav on see isik, kes teda ründas, aega on sündmusest piisavalt möödunud. Samuti tunnistas ta, et ei oska öelda, millal ta tundis isiku ära foto järgi - samal päeval või hiljem. Kohus arvestab siinjuures, et kannatanu on sündinud augustis 1930 a., ta on 86- aastane. Kannatanu ütluste kvaliteedi hindamisel arvestab kohus kannatanu vanust ja leiab, et vanuse tõttu võivad kannatanu mälus esineda lünka mõnede asjaolude kohta, mida kannatanu ise kohtuistungil tunnistas. See on mõistlik ja loomulik sellises vanuses inimese puhul ja märgitud fakt ei kahjusta kannatanu ütluste kvaliteeti ega usaldusväärsust. Kaitsja juhtis kannatanu ütluste analüüsimisel tähelepanu momendile, et kannatanu ei suutnud kohtule selgitada, mis kehapiirkonda teda lükati. Kaitsja arvates osutab nimetatud fakt sellele, et õigeks tuleb lugeda süüdistatava ütlusi, et kannatanu kaotas tasakaalu rüseluse käigus siis, kui süüdistatav üritas rahak oti taskust välja võtta ja seega ei ole kannatanu suhtes vägivalda kasutatud. Kohus nii ei arva. Kannatanu andis ütlusi kohtuistungil nii nagu ta oskab ennast väljendada. K 1 lk 44 väitis ta, et “seljatagant jooksis mees ja lükkas mu piukali ja siis võttis jopetaskust rahakoti “; prokuröri küsimusele vastates k 1 lk 44 “ kui kukkusite maha, kas oskate kirjeldada mis moodi kukkusite, mis asendisse jäite” selgitas kannatanu, et “ ma ei kukkunud vaid mind lükati… jäin selle külje peale kus mul rahakott oli”. Siin toodud ütlused annavad aluse mõista ütluste sisu ühte moodi - kannatanu suhtes kasutati vägivalda, mis seisnes seljatagant lükkamises, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha ja pärast võeti tema jopetaskust rahakoti ära. Antud ütlusi ei ole kohtu arvates võimalik tõlgendada kuidagi teisiti. Kaitsja ja süüdistatav ei esitanud kohtule kannatanu ütlusi ümberlükkavaid veenvaid tõendeid. Kohus leiab, et kannatanu xx. Xxx ütlused on usaldusväärne otsene isikuline süütõend süüdistatava süüditunnistamiseks

§ 200

alusel ehk võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga. Kannatanu ütlused leiavad kinnitamist ka teiste tõenditega. Nimelt arvestab kohus süütõendina süüdistatava endi ütlusi, et just tema süüdistuses näidatud ajal ja kohas võttis kannatanu xx. Xxxlt rahakoti ära. Süüdistatav samuti, nagu kannatanugi, kinnitab, et rahakott oli taskus k 1 lk 50 pöördel. K 1 lk 11-14 äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et 13.10.2014 tundis kannatanu xx. Xxx ära H.I , kui isiku, kes ründas teda ja võttis rahakoti ära 10.10.

1. Süüdistatav ei eita, et teo toimepanija oligi tema ise. Asitõendi vaatlusprotokollist lk 44 -45 nähtub, et 10.10.2014 kellaajaliselt 12.49-12.51 viibis süüdistatav poes Grossi Jõhvis, kus samal ajal viibis kannatanu ( kannatanu ilmub salvestisele korraks, see on naisterahvas punases jopes). Süüdistatav viibib kassade juures. K 1 lk 50 pöördel ei eita süüdistatav, et see on tema, kes salvestise põhjal tuvastatav, kes liigub poes, kuid väidab, et ta ei näinud kannatanut. Salvestis oli kohtuistungil uuritud vahetult. Salvestise põhjal on kohtu arvates visuaalselt tuvastatav, et süüdistatav liigub ilma asjata poe ruumis, kassade juures, kui kannatanu kohast möödub, siis on nähtav, kuidas süüdistatav pöörab pea ja vaatab kannatanu liikumise suunas. Sama asjaolu oli nähtav ka salvestise vaatlusel kohtueelsel uurimisel ja see on fikseeritud ka protokolli k 1 lk
2. 6 Nimetatud tõenditega leiab kohus on tuvastatud järgmised asjaolud. Süüdistatav viibis poes Grossi Jõhvis samal ajal millal kannatanu tegu seal sisseostud. Süüdistatav jälgis kannatanu liikumist poe ruumis. Pärast poe külastamist suundus kannatanu koju, mis asub läheduses. Süüdistatav lähenes kannatanule seljatagant, kasutas kannatanu suhtes vägivalda , lük ates ta pikali ja võttis kannatanu taskust rahakoti ära, tekitades kannatanule materiaalse kahju summale 14 eurot. Kohus kvalifitseerib tegu röövimisena

§ 200alusel.

Kohus siinjuures juhib tähelepanu järgmisele. Kohus tuvastas, et süüdistatava tegu kannatanu suhtes seisnes selles, et ta lükkas kannatanu seljatagant, mille tagajärjel kukkus ta maha ja seejärel võttis süüdistatav temalt rahakoti ära. Sellisena on süüdistatava tegu kirjeldatud ka süüdistuse tekstis. Kohtupraktikas on kestvalt kehtinud arusaam, et vägivalla all teatud koosseisude (muuhulgas röövimise puhul) tähenduses tuleb mõista tegusid, mis on süütegudena kvalifitseeritavad eeskätt § 120 -121 järgi ( vt R iigikohtu lahend 3-1-1-25-07).

§ 121

näeb ette teise inimese tervisekahjustuse eest , samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud, et kannatanu xx . Xxxle oleks tekitatud tervisekahjustus, seda ei ole ka süüdistuses näidatud. Kuigi kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et lükkamisele järgneval mahakukkumisel tundis kannatanu valu k 1 lk 44, ei ole valu tekitamine süüdistuses esitatud. Sel juhul on välistatud valu põhjustamise fakti omastamine süüdistatavale ( vt Riigikohtu lahend 3-1-1-6-15, p 8 ). Samas ei leia kohus, et alati oleks lubatav igal juhul eeldada valu tekitamist lükkamisel. Valu põhjustamist tuleb kohtulikul arutamisel tuvastada, arvestades valu kui nähtuse subjektiivsust ( vt Riigikohtu lahend 3-1-1-29-15 ). S eega, kohus lähtub sellest, et süüdistuse kohaselt ja kohtuliku arutamise tulemina võib lugeda tuvastatuks, et kannatan u lükati ja ta kukkus maha. Kohtul puudub õigus väljuda esitatud süüdistuse piiridest, valu tekitamine aga jääks süüdistuse piiri väljapoole . Sellest lähtudes süüdistatava poolt kannatanu suhtes toimepandud tegu, nimelt seljatagant lükkamine järgneva mahakukkumisega, ei saaks kvalifitseerida teona

§ 121mõttes.

Sel juhul tuleks lugeda, et tegemist on üksnes avaliku vargusega ja kannatanu suhtes kohaldatud füüsiline mõju jääks süüteokoosseisust väljapoole. Maakohus väljendab toetust ja nõustub Tartu Ringkonnakohtu 15.06.2015 kohtuotsuses kriminaalasjas 1-15-2301 väljendatud seisukohaga, et senine praktika vajab muutmist, tegelikult tuleb arvestada

1. aastal kehtinud kohtupraktikat ( vt nimetatud otsust p 7,10). 2002.a kehtinud praktika kohaselt ( vt Riigikohtu lahend 3-1-1-131-02 p 7) vägivalla all teatud koosseisude puhul tulen mõista sellist kannatanu psüühilist või füüsilist mõjutamist, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Kohus käesolevas asjas ühineb Tartu Ringkonna mainitud kohtuotsuses väljendatud seisukohtadega. Ringkonnakohus pakub otsuses lähtuda nö kõrvaltvaataja figuurist ja lugeda, et vägivalla jaatamiseks tuleb kõrvaltvaataja seisuseisukohalt tuvastada sellise intensiivsusega sundi, mis on kohane mõjutama kannatanu tahet, jällegi arvestades keskmise inimese tahtetundlikkust. Kohus leiab , et süüdistatav kasutas kannatanu xx . Xxx suhtes just sellist vägivalda, lükates kannatanu seljatagant, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha, mis, olles kohaldatud 85aastase isiku kohta, oli piisavalt intensiivne, mõjutas kannatanu tahet, nõrgendas kannatanu vastupanuvõimet ( sest ta jäi pikali, kui süüdistatav võttis temalt rahakoti ära). Süüdistatava vägivald oli kannatanule ootamatu, süüdistatav lähenes tagant. Kogu süüdistatava vägivaldne tegevus oligi suunatud ootamatule kiirele rünnakule kannatanu suhtes, et kannatanu ei saaks osutada tõsiseltvõetavat vastupanu ja rahakoti äravõtmine osutuks edukaks. 7 xx. Xxx 10.10.2014 ja xx. Xxx 11.10.2014 episoodid. Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav ei tunnistanud end nimetatud episoodides süüdi ja selgitas, et kuriteod pani toime keegi teine temaga sarnane k 1 lk
2. Kaitsja toetas kohtuistungil oma kaitsealust ja leidis, et xx. Xxx ja Nxx Xxx episoodides ei ole süüdistatava süü usaldusväärselt tõendatud, need ei ole tema kaitsealuse teod. Kaitsja põhjendused olid järgmised. Kaitsja juhtis tähelepanu, et süüdistatava vastu on tõendiks üksnes kannatanute ütlused. Muid tõendeid - läbiotsimised, DNA ekspertiisid- ei ole. Kuriteod on toime pandud KohtlaJärvel, mitte Jõhvis, kurite gude käekiri ei ole süüdistatavale omane. Kaitsja väidab, et tema kaitsealune pigem väldib vägivalda, tasub vaadata kasvõi viimane kohtuotsus ( k 2 lk 5354). Kannatanud tundsid süüdistatava kohtueelse uurimise käigus ära k 2 lk 17-21 ja
3. Samas kaitsja kritiseeris teravalt äratundmise esitamist, selle läbiviimist ja leidis, et kannatanud ei tundnud isiku ära vabalt vaid suunatult. Nimelt konkreetselt osutas kaitsja faktile, et kohtuistungil avaldas kannatanu xx. Xxx, et ta ei näinud ründaja nägu tervikuna, sest too kandis kapuutsi, juuksed ei olnud nähtavad, nägi näo alaosa k 1 lk 48, äratundmisel aga fikseeriti kannatanu öeldu, et selle mehe nägu jäi mulle hästi meelde, kuna ta jooksis mulle vastu nägu varjamata,… tume ruuged juuksed jäid kannatanule hästi meelde k 2 lk 18,
4. Kannatanu xx. Xxx avaldas kohtuistungil, et ta nägi küll ründaja nägu, peas oli kapuuts, habe, ja ta tundis isiku uurija juures foto järgi ära, k 1 lk 45- 46, samas ta ei rääkinud eeluurimisel seda, mida ta vastas kohtu küsimusele k 1 lk 47, mis oli see põhiline tunnus, mille järgi tundis ta isiku järgi, - kannatanu vastas kohtule, et see oli väikesed silmad mis asetsevad lähestikku. Kaitsja arvates, osutavad tema poolt kirjeldatud asjaolud sellele, et kannatanud ei tundnud isikut ära vabalt, vaid neid suunati ja hiljem jäävad kannatanud omapositsioonile ega julge sellest loobuda. Kohus leiab, et kaitsja argumendid on tõsised ja kuuluvad tähelepanelikule hindamisele. Eeskätt märgib kohus, et xx. Xxx ja xx. Xxx episoodide puhul on tegemist klassikalise juhtumiga, kus ainukeseks süütõendiks on kannatanu ütlused ehk ainuke otsene isikuline tõend. Kohus on juba osutanud kindlale kohtupraktikale, et ainukese otsese isikulise süütõendi alusel võib isik u süüdi tunnistada ja karistada. Süütõend kuulub aga eriti põhjalikule kontrollile. Kannatanu xx. Xxx andis kohtuistungil kokkuvõtlikult ütlusi k 1 lk 47-48 , et ta tuli töölt koju, tegi oma trepikoja ukseluku lahti ja trepikotta jooksis mees. Isikul oli kapuuts peas. Kui kannatanu jõudis teise korruse trepimademele, kuulis ta, et isik jookseb trepist alla, see oli sama isik, riided olid samad. Jõudes kohani, kus seisis kannatanu, lõi isik kannatanut rusikaga põsesarna pihta, löögist viskas kannatanut eemale ja ta kukkus maha. Selle peale isik rebis koti kannatanu käest ja jooksis ära. Kohtuistungil kannatanu väitis, et kohtusaalis viibiv süüdistatav on ründaja k 1 lk 47 pöördel, ainult et habet enam ei ole. Kaitsja küsimusele vastates selgitas kannatanu k 1 lk 48, et ta tundis isiku eeluurimisel ära rohkem näo alaosa järgi ja oli mitmepäevane habe, sellised laiad põsesarnad ja lõug, juukseid ta ei näinud, kapuuts oli pähe tõmmatud. 13.10.2014 läbiviidud äratundmise käigus k 2 lk 17 -21 väitis kannatanu, et mehe nägu jäi talle hästi meelde, sest ta jooksis talle vastu nägu varjamata, tema näojooned, habemetüügas , tume-ruuged juuksed jäi talle hästi meelde. 8 Kohus nõustub, et kannatanu kohtuistungil antud ütlused ründaja isiku ja tema äratundmise kohta ei ühti äratundmise protokolli sisuga. Tegelikult kohtuistungil on tuvastatud, et kannatanu ei näinud ründaja nägu tervikuna, vaid selle alaosa. Miks äratundmisel avaldas kannatanu, et ta nägi nägu, kuna see oli varjamata, jääb ka kohtule arusaamatuks. Sama lugu on juustega: kohtuistungil kannatanu avaldas, et ei näinud juukseid, eeluurimisel aga väitis, et ründaja tume -ruuged juuksed jäid talle hästi meelde. Veelgi, kohtuistungil avaldas kaitsja kohtu loal k 1 lk 48 pöördel kannatanu xx. Xxx 10.10.2014 avaldas, et ta ei näinud ründaja nägu ja ei suuda teda ära tunda. Seda selgitas kannatanu stressiga, talle oli kutsutud kiirabi ja veel seoses seisundiga pidi ta pöörduma erakorralise meditsiini osakonda. Vaatamata sellele 13.10.2014 esitatakse isik kannatanule äratundmisele fotode järgi. Samas kohus märgib, et jätkates kaitsja küsimustele vastata, ütles kannatanu kohtuistungil kindlalt ja vabalt, et ka praegu on ta veendunud, et saalis viibiv süüdistatav on ründaja ja on selles käesole val ajal kindel k 1 lk 48 pöördel. Kohus märgib, et kui võtta xx. Xxx episood eraldi, siis vaatamata kannatanu ütlustele kohtuistungil, et nüüd aasta pärast on ta kindel, et ründaja on süüdistatav, võin kohtul tekkida kahtlus kannatanu ütluste usaldusväärsuses, sest vahetult pärast sündmust 10.10.2014 ülekuulamisel väitis ta , et ei näinud ründaja nägu ja osutas äratundmise võimatusele. 13.10.2014 äratundmisel tundis ta ikka isiku ära, avaldades, et nägu oli varjamata, jäi hästi meelde ja juuksed ka jäid hästi meelde. See annab aluse kahtluse tekkimiseks, kas kannatanut üritati suunata, et ta tunneks isiku ära. Kannatanu selgitus, et algul oli ta stressis ja kolme päeva pärast rahunes, on kohtule arusaadav inimlikus mõttes, aga see ei tee kohtule piisavalt selgeks, miks kannatanu ei väljendanud äratundmise läbiviimisel, et tal on uurijale kirjeldada, kuidas ründaja välja nägi, kuidas ta saab ründaja ära tunda, mis jäi talle eriti meelde, kuigi ta nägi ainult näo alumist osa. Samas kohus jälgis kannatanut kohtuistungil ristküsi tlusel ja jõuab veendumusele, et kohtuistungi ajaks on kannatanu tõepoolest kindel ründaja isikus, et see on süüdistatav. Kohus ei välista ka sedagi, et 13.10.2015 fotode esitamisega äratundmisele värskendati kannatanu mälu ja ta osutaski süüdistatava fotole vabalt ja kindlalt. Kannatanu ei suutnud äratundmisel formuleerida väljendeid, mille järgi ta tegelikult tunneb isiku järgi, see aga ei tee kohtu arvates olematuks kannatanu kindla ja vaba järelduse tegemist, et ründajaks on fotol olev isik. Probleemiks on ka menetleja oskus selgitada kannatanult välja eelnevalt, kuidas kannatanu saaks isiku ära tunda ja probleemiks on ilmselt see, kuidas kannatanu avaldust protokolli kirja panna. Äratundmise läbiviimisel ei ole rikutud menetlusõigust KrMS § 81 -82 mõttes. Kohus tuletab meelde, et kohtupraktika kohaselt isegi menetlusõiguse rikkumisega läbiviidud äratundmine ei tähenda automaatselt selle menetlustoimi ngu ebausaldusväärsust. Näiteks kohtupraktika kohaselt on aktsepteeritud ka olukord, kui äratundmisele foto järgi esitatakse ainult üks foto (3 -1-1-33-06), ehk eiratud on nõue esitada äratundmiseks mitu objekti. Kohtupraktikas aktsepteeriti, et äratundmisel ei nimeta isik üksikasjalikult mille järgi tundis ta objekti ära (3 -1-1-98-07).Ainult oluline rikkumine võib kahjustada tõendi antu d juhul äratundmise esitamise protokolli- kvaliteeti ( vt 3-1-1-33-06 p 6,2 ). Peamine on hinnata, kuivõrd tõenäoline on see, et äratundja tegi objektiivse otsustuse. Arvestades xx. Xxx ütlusi, jõuab kohus järeldusele, et äratundmisel tegi xx. Xxx objektiivse otsustuse - ta hindas fotol oleva isiku ja ründaja isiku sarnasusi ja erinevusi vabalt, objektiivselt niivõrd, kuivõrd võib objektiivsust oodata röövimisest kannatada saanud isikult. Kuigi ta ei nimetanud äratundmisel, mille järgi ta tegelikult tunneb isiku ära ( kohtuistungi tulemina on tuvastatud, et tegelikult ta tundis isiku ära näo alumise osa järgi, põsesarnade ja lõua joonte järgi), ei teinud senini kohtupraktika sellest olulist menetluslikku probleemi ( vt jällegi 3-1-1-98-07). 9 Kohtuistungil püüdis kannatanu kohtule veenvalt selgitada, kuidas ta tundis isiku ära ja tunnebki ära ka praegu - erilised põsesarna ja lõua jooned, ta oskas võrrelda isiku välimust teo toimepanemise ajal ja käesoleval ajal, selgitas, et nüüd on süüdistatav kaalust juurde võtnud näo st ja habet ei ole. Tuleb arvestada, et ühele tunnusele osutas kannatanu kindlalt nii äratundmisel kui ka kohtus - ründajal oli väike selline nagu mitmepäevane habe. Kohus on arvamusel , et kohtu veendumus kannatanu ütluste usaldusväärsuses leiab tugi järgmises. Kohus leiab, et ülalnimetatud kaks episoodi tuleb analüüsida kogumis, ei tohiks võtta analüüsimiseks ainult ühes episoodis antud kannatanu ütlusi väljarebituna, vaid andes tõenditele laiemat hinnangut, arvestades xx Xxx episoodi. Kaitsja juhtis põhjendatult tähelepanu xx. Xxx ja xx Xxx episoodidele nende kogumis. Kannatanu ütluste põhjal on tuvastatav ilmne kuritegude toimepanemise ühine käekiri, sarnane toimepanemise viis ehk juriidilist keelt kasutades modus operandi. Kohtupraktika kohaselt mitme kuriteo toimepanemise viisi analüüsides ( seda küll kaudsete tõendite alusel) võib jõuda järeldusele , et just üks isik pani toime mitu kuritegu ( vt Riigikohtu lahend 3-1-1-8-10, pp 10-12). “
5. Küsimusele, milliste tunnuste pinnalt on võimalik usaldusväärselt rääkida kuritegude toimepanemise viisist kurjategija isiku identifitseerimise moodusena, ei saa vastata abstraktselt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandi'st kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv.“ Kohus leiab, et asudes võrdlema xx.Xxx ja xx. Xxx suhtes toimepandud kuriteo asjaolusid, võib jõuda seisukohale, et mõlemad kuriteod pani toime süüdistatav, arvestades siinjuures kohtuliku arutamise käigus saadud tõendit, nimelt kannatanu xx. Xxx ütlusi, et kohtuistungil on ta kindel, et toimepanija on süüdistatav). Kuigi võrdlemisele kuuluvate juhtumite arv on minimaalne

§ 120

-121 järgi (süüdistuses ei ole märgitud, et löök rusikaga tekitaks kannatanule valu ja süüdistuse piiridest väljumine ei ole lubatud, vt kohtu analüüsi sama l teemal kannatanu xx. Xxx episoodis), oli süüdistatava tegu selline, mis mõjutas kannatanu tahet füüsiliselt. Ka kõrvaltvaataja jaoks on rusikaga näkku löömine, mille tagajärjel kukub kannatanu maha, selline vägivald, mis mõjutab kannatanut ja rikub tema kehalist puutumatust oluliselt, mille tagajärjel kannatanu vastupanuvõime nõrgeneb ja see kergendab ründajale kuriteo toimepanemist. Kannatanule xx. Xxxle on tekitatud tervisekahjustus. Süüdistuses on see formuleeritud kui tagajärjena, et kannatanul oli välja löödud hammas. Tervisekahjustust ei ole vaja alati tuvastada ekspertiisiga ( vt Riigikohtu lahend 3-1-1-38-12, p 8.1 ). Mainitud asjas võeti tõendina tervisekahjutuse olemasolu kohta perearsti tõend. Käesolevas kriminaalasjas on tõendina kannatanu ütlus, et rusikaga löögiga lõi ründaja talle hamba välja, ning prokuröri täiendava tõendina esitatud ravikaart k 2 lk 86 -87, millest nähtub, et hambaarsti juurde pöördus 14.10.29014 patsient xx. Xxx kaebusega, et 11.10.2014 sai ta trauma ülalõuga, selle tulemusena eemaldus hammas. Arst fikseerib, et puudub hammas d 22, d 21 on muutnud oma asendit, huulel on hematoom. Ravikaardist nähtub, et järgneb d 21 juureravi ja d 22 proteesi tegemine . Kohtu arvates tõendab ravikaart tervisekahjustuse olemasolu, nimelt ühe hamba hävitamist ja teise hamba kahjustamist Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 1 lg 2kohaselt ( VV määrus nr 266 13.08.2002) tervisekahjustusena loetakse määruse mõttes organismi elundite või kudede anatoomili se terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise psüühilise või muu teguri toimel. Kannatanul oli rikutud hammaste terviklikkus, mis seisnes selles, et üks hammas hävitus üldse, teine oli kahjustatud selliselt, et hammas muutis asendit. Seega süüdistatav kasutas kannatanu xx Xxx suhtes vägivalda

õ 121 mõttes, tekitades talle tervisekahjutuse- lõi suust hamba välja. Ülalnimetatud tõenditega on kohtuliku arutamise käigus tuvastatud, et: 10.10.2014 kella 16.30 paiku Kohtla- Järvel xxx maja teisel korrusel H.I , kasutades vägivalda, nimelt lõi rusikaga Xxx Xxxt parema põsesarna piirkonda, mille tagajärjel naine kukkus, rebis Xxx käest koti maksumusega 68 eurot, milles oli isiklik vara: vihmavari – maksumus 30 eurot, prillid – maksumus 250 eurot, prillid – maksumus 13 300 eurot, võtmekimp, erinev kosmeetika (puuder, huulepulk jne) kokku summale 25 eurot, mobiiltelefon Nokia – maksumus 60 eurot, rahakott rahaga summas 127 eurot ja dokumendid Xxx nimele – pangakaart maksumusega 2,50 eurot, ID-kaart, netipanga kaardid, erinevate kaupluste kliendikaardid. Oma tegevusega H.I tekitas Xxxle varalise kahju kokku 862,50 eurot. Peale selle 11.10.2014 kella 19.50 paiku Kohtla- Järvel xxx maja trepikoja esimese korruse trepimademel, kasutades vägivalda, nimelt lõi kaks korda rusikaga Xxx Xxxt näo piirkonda, mille tagajärjel lõi kannatanul hamba välja ja kannatanu kukkus maha, rebis Xxx käest koti maksumusega 50 eurot, milles oli isiklik vara: rahakott - maksumus 50 eurot, koos rahaga summas 30 eurot, pääslaluba, juhiluba Xxx nimele, mobiiltelefon Nokia – maksumus 20 eurot, nägemist korrigeerivad prillid – maksumus 300 eurot. Oma tegevusega H.I tekitas Xxxle varalise kahju kokku 450 eurot. Arvestades kannatanute xx. Xxx, xx. Xxx ja xx. Xxx episoode, tuleb süüdistatava teod kvalifitseerida

§ 200

lg 2 p 4 alusel - võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ja korduvuse tunnusel. Tahtlus Kohus leiab, et süüdistatav tegutses nelja kuriteoepisoodi toimepanemisel

§ 16lg 2 mõttes.

Isik paneb teo toime kavatsetusega, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks.

õ 199 ja 200 järgi kuritegude toimepanemise on koosseisu täitmise seisukohalt kohustuslik, et isik tegutseb võõra vallasasja äravõtmisel selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Vallaasja äravõtmine peab olema toime pandud kavatsetult. Eesmärk omastada võõra vaalasja on kohtu arvates leidnud oma tõendamise igaühes episoodis. Kannatanute xx. Xxx, xx. Xxx, xx. Xxx ja xx. Xxx puhul osutab vallasja omastamise eesmärgile kohtulikul arutamisel tõendatud fakt, et pärast asjade äravõtmist kannatanutelt põgenes süüdistatav kohe sündmuskohalt koos hõivatud varaga. Sellega ta demonstreeris tahet asuda vallaasju vallata lähtudes oma soovidest. Tuvastatud kuritegude objektiivse pildi põhjal on tuvastatav, et süüdistatav seadiski endale eesmärgiks võtta kannatanutelt nende vallaasju- ta lähenes kannatanutele, kasutas ootamatuse momendi ja ründas kannatanuid, võttes neilt ära nende vara. Varguse avalikkuse ja röövimise vägivalla puhul on piisab, et avalikkuse ja vägivalla suhtes oleks süüdistatav tegutsenud vähemalt kaudse tahtlusega, ehk süüdistatav peab võimalikuks, et; vargus on avalik, et vähemalt kannatanu tajub tema tegevusi, ja möönab seda ehk soostub asjaoluga, et kannatanule on tema kuritegelik käitumine arusaadav; vallasasja äravõtmine toimub vägivallaga ja möönab seda, ehk soostub vägivallaga. Lükates kannatanu xx. Xxx seljatagant, lüües kannatanu xx. Xxxt rusikaga näkku ja lüües kannatanu xx. Xxxt kahel korral rusikaga pea piirkonda, kindlasti pidas süüdistatav võimalikuks, et ses on vägivald ehk füüsiline mõjutamine, ja soostus sellega, jätkates kuriteo toimepanemist, võttes kannatanutelt ära nende vara. Süüdistatava tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid

-u 2.peatüki 2. jao mõttes ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud. Menetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis tingiksid tõendite kohtulikku lubamatust, ei ole kohtu kohtuliku arutamise käigus tuvastanud. 14 Süüd välistavaid asjaolusid

-u 2.peatüki 3.jao mõttes ei ole kohus tuvastatud. Kohus leiab, et süüdistatav on talle süüksarvatud kuritegude toimepanemises süüdi

§ 32

mõttes, kuna kuritegude toimepanemisel ajal oli ta v täiskasvanu ja puudusid ja puuduvad tema süüdivust välistavad asjaolud. KARISTUS

§ 56lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-58-13 p.7 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sama otsuse p.8 selgitatakse, et lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri - ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus võtab karistust kergendava asjaoluna arvesse, et süüdistatav võttis kahes episoodis tsiviilhagi omaks, tunnistas oma süüd ja avaldas kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eraldi peab kohus süüd leevendava asjaoluna välja tooma, et kuriteoepisoodide toimepanemisel ei kasutanud süüdistatav kehavigastuste tekitamiseks erilisi vahendeid (nt nuga) ja piirdus üksikute löökide või tõukamisega, millest tulenevalt ei ole kellelegi tekitatud püsivat tervisekahjustust. Samas arvestab kohus süüd raskendava asjaoluna, et süüdistuses esitatud kolm viimast episoodi pani süüdistatav toime kahe päeva, s.o suhteliselt lühikese aja jooksul ning asjaolu, et tal oli teo toimepanemise ajal välja kujunenud kindel käitumismuster (osutab omakorda isiku kuritegeliku käitumise planeerimisele). Lisaks asjaolu, et kannatanu Xxx (vanus 85 a) suhtes toime pandud vägivaldne käitumine on ühiskonna poolt eriti taunitav ja küüniline, kuivõrd kannatanu on kõrgeealine. Isik on varasemalt kohtulikult karistatud. Nimelt nähtub Viru Maakohtu 14.10.2011 otsusest, et H.I tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja karistati vangistusega 7 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 420 tunni ulatuses, täitmistähtajaga 18 kuud. Sealjuures pöörati Viru Maakohtu 30.08.2012 määrusega karistuse ärakandmata osa, 6 kuud 22 päeva vangistust täitmisele. Samuti nähtub Viru Maakohtu 25.09.2013 otsusest, et H.I tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p 4,5 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.

Korduv karistatus iseloomustab isiku kalduvust süütegude toimepanemisele. Tähelepanuta ei tohi ka jätta fakti, et üldkasulik töö jäi sooritamata ja karistus pöörati täitmisele. Kohus leiab, et kuna käesolevas kriminaalasjas tunnistatakse isik süüdi juba kolmandat korda 15 eeskätt varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning käesoleva asja esemeks on mitu varavastast kuritegu, mis on seotud vägivalla kasutamisega, jõuab kohus järeldusele, et süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellest tuleneb reaalne oht uute varavastaste kuritegude toimepanemiseks.

§ 200lg 2 p 4 näeb karistusena ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani.

Seega on keskmine määr 9 aastat vangistust. Kohus leiab, et süüdistatava süü suurus antud kuriteos on alla keskmise määra, kuid siiski ei tohi seda hinnata väheoluliseks. Süüdistatav pani toime kolm röövimise episoodi suhteliselt lühikese aja jooksul. Kuriteo toimepanemiseks ei kasutatud vahendeid, mis suurendaksid kannatanute valu ja oleksid sedavõrd intensiivsed. Kannatanute jaoks ei saabunud kuriteo toimepanemise tulemina olulisi tagajärgi (haigus), kuigi kohus arvestab ka asjaoluga, et süüdistatav lõi kannatanu Xxxl löödi hammas välja. Samas ei ole tegemist väga tõsiste kehavigastustega. Süüdistatav tunnistas kahes episoodis oma süüd ja avaldas kahetsust. Kõiki asjaolusid kogumis kaaludes, võttes arvesse süüdistatava süü suurust ja isikut, leiab kohus, et süüdistatavat võib

§ 200

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest karistada sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras, vangistusega 5 aastat.

§ 199

lg 2 p 5 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni viie aastani. Kohus leiab, et süüdistatava süü suurus on antud kuriteos väike, pigem alammäärale vastav kuna käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud vägivalla kasutamine. Süüdistatava tegu seisnes selles, et ta haaras kannatanu kotist, hakkas seda rebima ja kui see ei õnnestunud, tõukas kannatanut tema enda kotiga. Tegemist on ühe episoodiga, mis ajaliselt ei kestnud väga kaua. Süüdistatav tunnistas oma tegu ja avaldas kahetsust. Kuigi kohus hindab süüdistatava süü suuruse pigem väikseks, ei ole põhjendatud süüdistatava karistamine rahalise karistusega. Nimelt ei ole isikul seoses vahistamisega kindlat töökohta ja teiste kuritegude eest mõisteti isikule vanglakaristust. Vangistuses on isik küll kohustatud töötama, kuid ta määratakse tööle alles pärast individuaalse töökava kinnitamist. Samuti tuleb arvestada, et tööhõive vanglas ei pruugi olla piisav ja võib juhtuda, et isikut ei määratagi tööle. Nii oleks rahalise karistuse määramine isikule põhjendamatult koormav kuna isiku sissetulekud vanglas ei pruugi olla piisavaks, et täita rahaline karistus. Arvesse tuleb võtta ka süüdimõistmisega kaasnevaid menetluskulusid. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava süü suurust ja süüdistatava isikut, leiab kohus, et süüdistatavat, tuleb teda karistada vangistusega 1 aasta.

§ 64

lg 1 alusel, kuritegude kogumi eest, üksikkaristustest raskeima karistuse suurendamise teel, tuleb süüdistatavale mõista liitkaristusena vangistus 5 aastat 6 kuud. Karistusaja hulka tuleb arvata eelvangistuses viibitud aega, 2 päeva, ja lõplikult kuulub kandmisele 5 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise algust tuleb arvata alates kinnipidamise hetkest, 12.10.

1. Kuna süüdistatav pani kuriteod toime mitme kannatanu suhtes, tuleb liitkaristuse moodustamisel suurendada üksikkaristustest raskeimat. Nii on arvestatud süüdistatava tegusid kõigi kannatanute suhtes ja süüdistatava süüd konkreetsetes kuritegudes. TÕKEND Tõkend, vahistamine, tuleb jätta süüdistatava suhtes muutmata. Kohus leiab, et tõkendi muutmiseks ega tühistamiseks ei ole käesoleval ajal alust. Süüdistatav oli vahistatud uute 16 kuritegude toimepanemise vältimiseks. Isegi asjaolu, et isik on vahi all viibinud natuke rohkem kui üks aasta (alates 12.10.2014) ei anna kohtule alust arvata, et alused tõkendi muutmiseks oleksid muutunud. Isik pani toime vägivallaga seotud kuriteod, mistõttu tuleb teiste inimeste elu ja tervise ning vara kaitseks jätta tõkend muutmata. TSIVIILHAGID VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Järelikult peab kohus tuvastama, kas isikule on kahju tekitatud, kas kahju on õigusvastane, kas kahju on tekitanud süüdistatav. Tõendamiseseme asjaolude hulka kuulub ka põhjusliku seose tuvastamine süüdistatava teo ja tekkinud kahju vahel. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud: - süüdistatav pani kannatanu xx. Xxx suhtes toime avaliku varguse; - süüdistatav pani kannatanu xx. Xxx suhtes toime röövimise; - süüdistatav pani kannatanu xx. Xxx suhtes toime röövimise; - süüdistatav pani kannatanu xx. Xxx suhtes toime röövimiseja on loetletud kuritegude toimepanemises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus võtab vastava normi materiaalõiguslikuks aluseks süüdistatava vastu esitatud nõude menetlemisel. Kahju hüvitamisel on isiku süü kahju tekitamises eeldatud VÕS § 1050 lg 1 alusel. Käesolevas kriminaalasjas võttis kohus koos süüdistatava kohtu alla andmisega (k 1 tl 1719) menetlusse järgnevad tsiviilhagid: - xx. Xxx esitas tsiviilhagi summas 22 eurot 30 senti (k 1 tl 7-8) - xx. Xxx esitas tsiviilhagi summas 14 eurot (k 1 tl 5-6) - x. Xxx esitas tsiviilhagi summas 862,50 eurot (k 1 tl 11-12) - xx. Xxx esitas tsiviilhagi summas 450 eurot (k 1 tl 9-10) Süüdistatav võttis omaks kannatanute Xxx Xxx ja Xxx Xxx esitatud tsiviilhagid. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Nii rahuldab kohus Xxx Xxx esitatud tsiviilhagi summas 14 eurot täies mahus ja Xxx Xxx esitatud tsiviilhagi summas 22 eurot 30 senti täies mahus lähtudes Võlaõigusseaduse § 127, § 132, § 1043, § 1045 lg 1 p
2. Kohus märgib, et kohtu põhjendamiskohustusest vabastamist (tsiviilhagi õigeksvõtu korral) toetab ka Riigikohtu seisukoht (lahend nr.3-1-1-81-12; 3-1-1-79-09). Kannatanu xx. Xxx tsiviilhagi summas 862,50 eurot kuulub rahuldamisele täielikult VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kuna kohus tuvastas, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritud kuriteo ja tsiviilhagis esitatud summad on kohtu jaoks mõistlikud. 17 Kannatanu xx. Xxx esitas tsiviilhagiavalduses tsiviilhagi summale 450 eurot. Kohtuliku arutamise käigus esitas prokurör KrMS § 297 alusel taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks, kuna kannatanu xx. Xxx oli seoses röövimisega sunnitud pöörduma raviasutusse. Prokurör esitas ravikaardi, millest nähtub, et xx. Xxx viibis OÜ xxx hambaarstivastuvõtul (k2 tl 86- 87). Lisaks esitas prokurör kuludokumendid 7- l leheküljel. Dokumenditest nähtuvad järgnevad andmed: panoraamülesvõte (kd 2 tl 87-88) – maksumus 5,05 €; suukaudne lahus (kd 2 tl 89) – maksumus 4,2€; suuvesi (kd 2 tl 90) – maksumus 7,32€; raviteenus (kd 2 tl 91) – maksumus 5 €; raviteenus (kd 2 tl 92) – maksumus 70 €; raviteenus (kd 2 tl 93) – maksumus 70 €; raviteenus (kd 2 tl 94) – maksumus 150 €. Kohus leiab, et kuigi üldmenetluses ei ole võimalik täiendada tsiviilhagi täiendada (vastavalt KrMS § 225 lg 1 tuleb esitada hiljemalt kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva jooksul ja saadetakse vastavalt KrMS § 226 lg 7 koos süüdistusaktiga kohtusse), on tegemist tõenditega, mis on asjasse puutuvad, sest need on seotud kannatanu xx. Xxxl tekkinud traumaga ja sellest tulenevate kulutustega. KrMS § 306 lg 1 p 11 tulenevalt peab kohus otsustama kas ja millises ulatuses tsiviilhagi rahuldada. Vastavalt Riigikohtu praktikale (lahendis nr.3-1-1-105-10) on kohtul kohustus lahendada kannatanu nõue, kui on põhjendatud alus arvata, et väljaspool kriminaalmenetlust jääksid kannatanu seadusest tulenevad õigused ja huvid tõhusa kaitseta. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda siinkohal ka menetlusökonoomia printsiibist ja seega liita tõendid kannatanu xx. Xxx hagiavalduse juurde, et lahendada süüteoga tekitatud kahju tervikuna VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. xx. Xxx avaldas istungil, et jääb lõplikult kahjunõude juurde summas 800 eurot. Kohus, tuvastanud süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise ja tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud, leiab, et xx. Xxx hagi kuulub rahuldamisele 761,57 euro ulatuses. Kohus märgib, et kuigi resolutiivosa kuulutamisel rahuldati xx . Xxx hagi summas 759,57 euro ulatuses, näitavad kuludokumendid, et tegelik summa on 761,57 eurot. Tegemist oli aritmeetilise arvutusveaga. Nimelt tsiviilhagiavalduses esitatud summas 450 eurot, millele tuleb juurde liita esitatud kuludokumendid (panoraamülesvõte (kd 2 tl 87 -88) – maksumus 5,05 €; suukaudne lahus (kd 2 tl 89) – maksumus 4,2€; suuvesi (kd 2 tl 90) – maksumus 7,32€; raviteenus (kd 2 tl 91) – maksumus 5 €; raviteenus (kd 2 tl 92) – maksumus 70 €; raviteenus (kd 2 tl 93) – maksumus 70 €; raviteenus (kd 2 tl 94) – maksumus 150 €) kokku summas 311,57 eurot, kõik kokku seega 761,57 eurot. ASITÕENDID Asitõendina esitati kohtule DVD-R plaat, millel on salvestis ja mis tuleb vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 1 järgi jätta kriminaalasja juurde kui dokument. 18 KRIMINAALMENETLUSE KULUD Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 on kuludeks ekspertiisitasu, kaitsjatasu, sundraha. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulusid süüdistatav süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. Kohus on teinud H.I suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Järelikult kannab menetluskulusid süüdistatav ise. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, kui kohtukulude summa käiks isikule ilmselt üle jõu ja võib takistada tema resotsialiseerimist. Esimese astme kuriteo puhul on sundraha 975 eurot. Kohus leiab, et H.I -lt tuleb välja mõista riigituludesse menetluskulud: 975 eurot sundraha, 576 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest. Menetluskulud – 61 eurot isiku kohtuarstliku ekspertiisi eest, 264 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Kohus leiab, et kuna isik on süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega ning sealjuures vanglas ei tööta, tuleb jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kuna menetluskuludest osaline vabastamine KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik üksnes arvestades isiku majanduslikku seisundit, leiab kohus, et töötu süüdistatava suhtes, kellel puudus sissetulek, kellel ei ole vara, millest nõuded rahuldada, kelle majandusliku seisundi kohta ei ole võimalik teha lootusrikast prognoosi, on põhjendatud menetluskuludest osaline vabastamine, kuna kohtukulude täielik summa on isikule ilmselt üle jõu. Tuleb märkida, et kuna ka vangistuses ei pruugi isikule tagatud olla tööhõive, annab see kaalu argumendile, miks isik tuleb osaliselt menetluskulude tasumise kohustusest vabastada. Kohus märgib täiendavalt, et isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulud tuleb jätta riigi kanda põhjusel, et selle tulemina ei saavutatud uut tõenduslikku teavet (ja lisaks ei viidanud sellele ka prokurör oma kõnes). Samuti tuleb lubada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Inna Kirsipuu /allkirjastatud digitaalselt/ rahvakohtunik Sirje Stepanova /allkirjastatud digitaalselt/ 19 rahvakohtunik Hele Kärner 20