← Eesti

1-15-4579/68

Obsah (10)§ 215§ 199§ 121§ 404§ 120§ 64§ 68§ 65§ 56§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-4579 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Sten Lind, Orvi Tali Kr

§ 215

lg 2 p 1, 2,

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi, PU´i süüdistuses

§ 121

(alates 01.01.2015

§ 121

lg 2 p 1,3),

§ 404

lg 1,

§ 215

lg 2 p 1, 2,

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi, NK´i süüdistuses

§ 120

(alates 01.01.2015

§ 120

lg 1),

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi, X.K ´i süüdistuses

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi, NB´i süüdistuses

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi, GK´i süüdistuses

§ 121

(alates 01.01.2015

§ 121

lg 2 p 1,3),

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi, VS süüdistuses

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17.

septembri 2015 otsus lühimenetluses Kaebuste esitajad NK kaitsja, PU kaitsja, VA kaitsja Prokurör Süüdistatavad Marika Reintop VA , ik: XXXXXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 10.12.2014, PU, ik: XXXXXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 17.12.2014, NK ik: XXXXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud, 08.01.2015 Kaitsjad Karine Nersesjan, Valeriy Gimaev, Talvi Vaske 1 Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 17 septembri 2015 aasta otsus:

  1. VA´lt ja PU´ilt DNA ekspertiisi nr 14E-GE1575 tegemisega seotud 4104 euro väljamõistmises.
  2. VA´lt, PU´ilt, NK´ilt, NB´ilt, VS´lt DNA ekspertiisi nr 15E-GE0053 tegemisega seotud 10 260 euro väljamõistmises,
  3. VA´lt ja PU ´ilt sõrmejäljeekspertiisi nr 15E-SS0005 tegemisega seotud 663 euro väljamõistmises. Teha uus otsus millega:
  4. KrMS § 180 lg 1,2 § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Eesti Vabariigi kasuks VA-lt ekspertiiside nr 14E-GE1575, nr 15E-GE0053 ja nr 15E-SS0005 tegemisega seotud kulude katteks kokku 1958,50 eurot.
  5. KrMS § 180 lg 1,2 § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Eesti Vabariigi kasuks PU’ilt ekspertiiside nr 14E-GE1575, nr 15E-GE0053 ja nr 15E-SS0005 tegemisega seotud kulude katteks kokku 1958,50 eurot.
  6. KrMS § 180 lg 1,2 § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Eesti Vabariigi kasuks NK’ilt ekspertiisi nr 15E-GE0053 tegemisega seotud kulude katteks 600.00 eurot.
  7. KrMS § 180 lg 1,2 § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Eesti Vabariigi kasuks VS-lt ekspertiisi nr 15E-GE0053 tegemisega seotud kulude katteks 600.00 eurot.
  8. KrMS § 180 lg 1,2 § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Eesti Vabariigi kasuks NB ’ilt ekspertiisi nr 15E-GE0053 tegemisega seotud kulude katteks 391.00 eurot. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. VA kaitsja apellatsioon ja PU kaitsja ja NK kaitsja määruskaebused rahuldada osaliselt. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta apellatsioonimenetlusega seotud õigusabi kulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
  9. PU koos GK´i, AT´i (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) ja IG´iga (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) 21.03.2014 kl 21.30 paiku, viibides aadressil XXXXXXX XXX X, 2 Tallinnas asuva XXXXXX keskuse lähedal lõid korduvalt rusikate ja jalgadega pähe ja keha piirkonda IP´ile ja RK´ile, põhjustades neile füüsilist valu ja kehavigastusi. SA PERH haigusloo kohaselt tuvastati IP´il koljupõhimiku murd, ülalõualuude, ninaluude ja silmakoopa luude murrud, RK arsti poole ei pöördunud, kuid tema ütluste kohaselt oli tal parem silm sinine ja lõualuus mõra. Teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega panid PU ja GK toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 121

järgi (

-i alates 01.01.2015.a. kehtivas redaktsioonis – teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat ja see on toime pandud korduvalt, panid PU ja GK toime

§ 121lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo).

NK 18.04.2014 kl 22.30 paiku, viibides aadressil XXXXXX XX, Tallinn asuva restorani M ruumis, võttis oma õlal rippunud kotist välja suure noa ja asetas noatera vastu kannatanu JM lõua alumist osa, pärast mida langetas oma käe ning ligikaudu kahe -kolme sekundi pärast asetas ta uuesti noatera kannatanule vastu lõua alumist osa, mille tulemusena kannatanu tundis suurt hirmu ja võttis ähvardust reaalsena. Tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani NK toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 120

järgi (

-i alates 01.01.2015.a. kehtivas redaktsioonis–

§ 120lg 1 järgi).

PU 18.09.2014 kl 18.50 ajal Tallinnas, Magasini 35 asuvas Tallinna Vangla II üksuse II korruse kambri nr 427 WC-s süütas põlema poroloonmadratsi ja voodiriided, millega põhjustas ohu nii samas kambris viibinud P-PH´i ja HM´i kui ka teiste II üksuses viibinud vanglatöötajate ning kinnipeetavate elule ja tervisele. Võõra asja süütamisega, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele, pani PU toime

§ 404järgi kvalifitseeritava kuriteo.

VA, PU, X.K , AE (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) ja IB (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud), tegutsedes koos, ajavahemikul alates 19.11.2014.a. kuni 20.11.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: VT`ile kuuluvat helesinist värvi sõiduautot Audi 100 reg. nr. XXX XXX, väärtusega 800 eurot, mis oli pargitud aadressil Tallinn, XXXXXXX XX XX maja juurde. VA ja X.K , tegutsedes koos, ajavahemikul alates 26.11.2014.a. kuni 27.11.2014.a. panid toime võõra vallasasja ajutise kasutamise katse, aga nimelt: ML´ile kuuluva halli värvi sõiduauto Ford Probe, reg. nr. XX XXX, väärtusega 1000 eurot, mis oli pargitud XXXXXXX tn maja XX juurde Tallinna linnas, lõhkunud selleks ära eesmise parempoolse ukse luku, tungisid autosalongi, kus, võtnud maha roolisamba katte, lõhkusid ära süüteluku ning ühendades süüteluku juhtmeid, püüdsid auto mootorit käivitada, kuid nende tahtest mitteolenevatel põhjustel oma kuritegelikku tegevust lõpuni ei viinud, kuna ei suutnud auto mootorit käivitada. VA , NK, X.K ja (käesolevas DA asjas süüdistust ei ole esitatud), tegutsedes koos, ajavahemikul alates 27.11.2014.a. kuni 28.11.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: MS`le kuuluvat punast värvi sõiduautot Audi 100 reg. nr. XXX XXX, väärtusega 680 eurot, mis oli pargitud aadressil Tallinn, XXXXXXXX XXX XX maja juurde. VA , NK ja VS, tegutsedes koos, ajavahemikul alates 29.11.2014.a. kuni 30.11.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: OJ`ile kuuluvat ning LN kasutuses olevat punast värvi sõiduautot Mazda 626 reg. nr. XXX XXX, väärtusega 600 eurot, mis oli pargitud aadressil Tallinn, XXXXXXXX XXX X maja juurde. VA , PU ja VS , tegutsedes koos, ajavahemikul alates 30.11.2014.a. kuni 08.12.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: VT`ile kuuluvat helesinist värvi sõiduautot Audi 100 reg. nr. XXX XXX, väärtusega 800 eurot, mis oli pargitud aadressil 3 GK GK Tallinn, XXXXXXX XX XX maja juurde. VA, X.K , GK, VS ja AE (käesolevas asjas süüdistust ei ole , tegutsedes koos, ajavahemikul alates 03.12.2014.a. kuni 10.12.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: AS`ile kuuluvat halli värvi sõiduautot BMW 318i reg. nr. XXX XXX, väärtusega 1200 eurot, mis oli pargitud aadre ssil Tallinn, XXXXXX XXX XXX maja juurde. PU, , X.K , AT (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) ja EV (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud), tegutsedes koos, 04.12.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: KR`ale kuuluvat hõbedast värvi sõiduautot BMW 520i reg. nr. XXX XXX, väärtusega 1500 eurot, mis oli pargitud aadressil Tallinn, XXXXXX XX XX maja juurde. VA, NB , AT (käesolevas asjas süüdistust ei ole e , DA (käesolevas asjas süüdistust ei , DM (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) ja ŠV (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud), tegutsedes koos, ajavahemikul alates 05.12.2014.a. kuni 10.12.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: MO`ale kuuluvat tumehalli värvi sõiduautot Ford Scorpio reg. nr. XXX XXX, väärtusega 600 eurot, mis oli pargitud aadressil Tallinn, XXXXX X maja juurde. VA, PU, NB, AT (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) , DA (käesolevas asjas süüdistust ja ŠV (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud), tegutsedes koos, ajavahemikul alates 09.12.2014.a. kuni 10.12.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: OK`ile kuuluvat ning PK`i kasutuses olevat valget värvi sõiduautot Audi 100 reg. nr. XXX XXX, väärtusega 1200 eurot, mis oli pargitud aadressil Tallinn , XXXXXXXXX XXX XX maja juurde. PU, , X.K , VS, AE (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) ja tuvastamata isik, tegutsedes koos, ajavahemikul alates 15.12.2014.a. kuni 16.12.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: MP `ile kuuluvat tumesinist värvi sõiduautot Ford Sierra reg. nr. XXX XXX, väärtusega 400 eurot, mis oli pargitud aadressil Tallinn, XXXXXX XXX XX ja XXXXXX XXX XX majade vahele. Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ning grupi poolt, panid VA, PU, NK, X.K , NB , GK ja VS toime

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

VA, AT (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) ja ŠV (käesolevas asjas süüdistust ei ole , tegutsedes koos, ajavahemikul alates 05.12.2014.a kuni 09.12.2014.a, võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära MO´ale kuuluvad vallasasjad, aga nimelt: vana arvuti koos monitori, klaviatuuri ja hiirega, kogumaksumusega 25 eurot, stereokõlarid maksumusega 25 eurot, automagnetoola maksumusega 59.58 eurot, veoköie maksumusega 15.10 eurot, käivituskaablid maksumusega 20.07 eurot, taskulambi maksumusega 9.93 eurot – kokku esemeid kogumaksumusega 154.50 eurot. VA ja PU, tegutsedes koos, 10.12.2014.a, võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära PK`ile kuuluvad vallasasjad, aga nimelt: autos Audi 100, reg. nr XXX XXX, olnud ketassae Makita maksumusega 200 eurot, suure ketaslõikuri Makita maksumusega 200 eurot, akutrelli DeWalt komplekti maksumusega 500 eurot, lasernivelliiri Bosch maksumusega 70 eurot, tungraua maksumusega 20 eurot, rattavõtme maksumusega 10 eurot, bassikõlari Kenwood 700w maksumusega 300 eurot, kaks stereo helivõimendit kogumaksumusega 700 eurot, kaks stereokõlarit kogumaksumusega 100 eurot, transmitteri koos sellesse paigaldatud USB mälukaardiga kogumaksumusega 38 eurot – kokku esemeid kogumaksumusega 2138 eurot. PU, X.K (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) , GK (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) , AE (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitat , VS (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) ja tuvastamata isik, tegutsedes koos, ajavahemikul alates 4 15.12.2014.a. kuni 16.12.2014.a. võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära MP´ile kuuluva vallasasja, aga nimelt: sõiduautos Ford Sierra, reg. nr XXX XXX, asuva automagnetoola Pioneer esipaneeli, maksumusega 30 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, panid VA ja PU toime

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

  1. 2.
  2. Maakohus tunnistas VA süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõist is karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust,

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõistes liitkaristuse mitme kuriteo eest, luges kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõist is VA´le 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähenda s VA´le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõist is ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud.

§ 68

alusel arvas karistusest kantuks eelvangistuses viibitud a ja: 10.12.2014-14.01.2015, s.o 1 (üks) kuu 6 (kuus) päeva. Kandmisele kuulu vaks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõistis VA´le liitkaristuse 15.01.2015 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9065 mõistetud karistusega 1 aasta 4 kuud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõist is tähtajalise vangistuse 2 aastat 4 kuud.

§ 68

alusel arva s15.01.2015 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusest kantuks 10 kuud 22 päeva ja kandmisele kuuluvaks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 8 (kaheksa) päeva algust arvestas alates 15.01.2015. VA suhtes valitud tõkendi vahistamine jätt is kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja lõppedes tühistas tõkendi. 2.2. Tunnistas PU’i süüdi

§ 121

lg 2 p 1, 3 (kuni 31.12.2014

§ 121

) järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõist is karistuseks 1 (üks) aasta vangistust,

§ 404

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõist is karistuseks 1 (üks) aasta vangistust ,

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis karistuseks 1 (üks) aasta vangistust,

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõistis liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähenda s PU´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat.

§ 68

alusel arvas karistusest kantuks eelvangistuses viibitud a ja: 17.12.2014-14.01.2015, s.o 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Kandmisele kuulu vaks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 1 (üks) päev vangistust.

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõist is PU´ile liitkaristus e 15.01.2015 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1- 14-9065 mõistetud karistusega üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõistis täh tajalise vangistuse 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud. 5

§ 68

alusel arva s15.01.2015 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusest kantuks 10 kuud 15 päeva. Kandmisele kuuluvaks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 15 (viisteist) päeva algust arvestas alates 15.01.2015. PU´i suhtes valitud tõkend i vahistamine jättis kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja saabumisel tühistas tõkendi. 2.3. Tunnistas NK’i süüdi

§ 120

lg 1 (kuni 31.12.2014

§ 120

) järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Arvas maha NK´i poolt tehtud 10 tundi üldkasulik ku tööd (ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd) , mõist is karistuseks 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Tunnistas NKi süüdi

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis temale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõist is NK ´ile liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähenda s NK´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

§ 68alusel arvas karistusest kantuks 08.01.2015-28.01.2015, s.o 21 päeva.

Kandmisele kuuluvaks 3 (kolm) kuud 9 (üheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurenda s NK´ile mõistetud karistust 12.02.2014 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 9 kuud 28 päeva võrra, mõistes NK´ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 1 (kuu) 7 (seitse) päeva. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 1 (kuu) 7 (seitse) päeva arvestas alates 29.01.

  1. Valitud tõkendi vahistamine jäeti kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, jõustumisel tühistas. 2.
  2. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel X.K , NB GK , kohtuotsust vaidlustatud. , S, kuid nende osas ei ole 2.
  3. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel mõistis ekspertiiside läbiviimisega seotud kulude katteks VA´lt ja PU´ilt riiklikul ekspertiisiasutusel seoses DNA ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (Ekspertiisiakt nr 14E-GE1575) summas 4104 eurot. VA ´lt, PU´ilt, NK ´ilt, NB ´ilt, VS ´lt seoses DNA ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (Ekspertiisiakt nr 15E-GE0053) summas 10 260 eurot. GK´ilt seoses DNA ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (Ekspertiisiakt nr 15E-GE0206) summas 228 eurot. VA´lt ja PU ´ilt seoses sõrmejäljeekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (Ekspertiisiakt nr 15ESS0005) summas 663 eurot. Kriminaalmenetluse kulude tasumise ajaks luges 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOON:
  4. VA kaitsja märgib apellatsiooni alusteks KrMS § 338 p 2,4 materiaalõiguse rikkumise ja karistuse mittevastavuse süüdistatava isikule, mille tõttu on VAle mõistetud

§ 215lg2 p1, 2 järgi põhjendamatult range karistus. Kr

MS § 180 lg 3 rikkumise, kus kohus ei ole arvestanud SA ja tema ema varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid 6

§ 215

sanktsioon näeb ette maksimaalse karistusena rahalise karistuse või kuni 3 aastase vangistuse. VA-le mõisteti

§ 215lg2 p 1,2 järgi 2 aastane vangistus, see on üle sanktsiooni keskmise määra.

Kohus ei arvestanud, et VA oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine. Apellatsiooni koostaja leiab, et süüdistatavale üle keskmise sanktsiooni määra mõistetud karistus ei vasta

§ 56mõttele.

Pealegi on leidlikkus ja aktiivsus iseenesest positiivsed iseloomujooned, ainult et alaealistel ei ole veel terviklikku arusaama ühiskonnas kehtivatest reeglitest ning seetõttu rakendavad nad seda seadusevastaselt, kuna nende lõppeesmärk oli põnevus ja kiire autosõit ehk elu nagu filmis. Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-1-1-59-15 tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka üldpreventiivseid ja eripreventiivseid karistuse eesmärke ning need peaksid olema tasakaalus. Alaealiste puhul ei tohiks üldpeventiivne eesmärk olla tähtsam kui eripreventiivne Menetluskulude väljamõistmisel tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele. Apellatsiooni koostaja on seisukohal, et käesoleval juhul olid põhjendamatult määratud kaks DNA ekspertiisi maksumusega 10260 eurot ja 4014 eurot, kuna nende väljamõistmine kas süüdistatav atelt või nende vanematelt on ilmselgelt põhjendamatu ja ebaõiglane ning ei ole proportsionaalsed alaealiste süü suurusega. Põhimõtteliselt VA tunnistas oma süüd ja arvestades tema poolt toimepandud kuritegude raskust, peaks kohtueelsel uurimisel alaealiste süüd olema võimalik kindlaks teha ka muude sh. odavamate menetlustoimingutega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 318, 319, 321, 337 p 4 palub tühistada Harju Maakohtu 17.septembri 2015.a. kohtuotsus VA-le mõistetud

215 lg2 p 1,2 järgi 2 aastase vangistuse mõistmise osas ja teha uus kohtuotsus, millega mõista talle leebem karistus. Tühistada VA-lt välja mõistetud ekspertiisikulud DNA ekspertiisi 15E-GE 053 summas 10260 eurot ja DNA ekspertiis 14E-GE1575 summas 4104 eurot ja jätta need tema osas riigi kanda. MÄÄRUSKAEBUSED:

  1. PU´i kaitsja vaidlustab Harju Maakohtu 17.09.2015.a otsuse osaliselt menetluskulude väljamõistmise osas. KrMS § 180 lg 3 kohaselt on kohtul menetluskulude väljamõistmise otsustuse tegemisel diskretsiooniõigus, mille käigus tuleb analüüsida kas menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Käesoleval juhul käib kahtlemata PU´il menetluskulude väljamõistmine üle jõu, kuna PU on alaealine, kellel puudub töökoht, samuti elukutse, mis võimaldaks temal selles suures ulatuses menetluskulusid tasuda. PU õpib hetkel Viru Vanglas ning ei ole tal võimalik hetkel teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Kaitsja leiab, et süüdistatava varaline seisu nd on selline, et menetluskulud tuleks jätta riigi kanda . 7 Riigikohus oma varasemas praktikas asus seisukohale, et kohus peab menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestama ka toimepandud kuriteo iseloomu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni 2011.a kohtuotsus nr 3-1-1-38-11, p 27). Ka antud juhul on tegemist teise astme kuriteoga, varalist kahju on küll tekitatud, kuid seda mõistetakse välja PU´i vanematelt. Kohus peab süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. märtsi 2015.a kohtuotsus nr 3-1-1-2-15, p 11). Harju Maakohus aga ei ole põhjendanud, mis põhjusel alaealist tuleb kohustada tasuma menetluskulusid täies ulatuses, seega Harju Maakohtu kohtuotsus on selles osas põhistamata. Kaitsja leiab, et menetluskulude hüvitamine täies ulatuses käib PU´ile ilmselt üle jõu ning on tema lähedastele (emale) ebamõistlikult koormav ja kahjustab tema taasühiskonnastumist. Harju Maakohus on menetluskulude väljamõistmisel PU´i vanematelt ei ole kaalutulusõigust täitelikult teostanud, kuna pole tähelepanu pööranud PU´i vanemate varalisele seisundile. Eeltoodust tulenevalt kaitsja leiab, et menetluskulude tasumisest vabastamine kasvõi osaliselt oleks kriminaaltoimiku sisalduva informatsiooni kohaselt igati põhjendatud, vastavuses kehtiva kohtupraktikaga ning kooskõlas KrMS § 180 lg 3 mõtte ja eesmärgiga. Eeltoodust tulenevalt PU´i kaitsja palub tühistada
  4. septembri
  5. a kohtuotsus, mis puudutab menetluskulude väljamõistmist süüdistatavalt täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda.
  6. NKi kaitsja vaidlustab Harju Maakohtu kohtuotsuse osas, mis puudutab menetluskulude väljamõistmist süüdistatavalt täies ulatuses, kuna leiab, et Harju Maakohtu kohtuotsus on tehtud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 2). Määruskaebuse esitaja taotleb Harju Maakohtu kohtuotsuse tühistamist menetluskulude NK-ilt täies ulatuses väljamõistmise osas ning uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda või kriminaalasja saatmist Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et Harju Maakohus on kohtuotsuse tegemisel oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Nimetatud lõike teise lause kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu. Harju Maakohtu kohtuistungil esitas kaitsja kohtule taotluse ning palus osa menetluskuludest jätta riigi kanda. Kohtuistungil rõhutas kaitsja, et kuivõrd NK on alaealine ning temal ja tema seaduslikul esindajal puudub hetkel võimalus menetluskulude tasumiseks, siis on igati mõistlik vabastada osaliselt menetluskulude tasumisest. NK õpib hetkel Viru Vanglas ning ei ole tal võimalik hetkel teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Kaitsja leiab, et süüdistatava varaline seisund on selline, et menetluskulud (eriti ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 10 260 eurot) tuleks jätta vältimatult osaliselt riigi kanda. Riigikohus oma varasemas praktikas asus seisukohale, et kanda jätmise otsustamisel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. juuni 2011.a kohtuotsus nr 3-1-1-38-11, p 27). Ka antud juhul tegemist on teise astme kuriteoga ning varalist kahju ei olnud tekitatud, NK süü ei ole suur. Kohus peab süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud 8 süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. märtsi 2015.a kohtuotsus nr 3-1-1-2-15, p 11). Harju Maakohus aga ei ole kaitsja poolt esiletoodud asjaolusid menetluskulude hüvitamise otsustamisel arvestanud ning ei ole põhjendanud, mis põhjusel alaealist tuleb kohustada tasuma menetluskulusid täies ulatuses (eriti ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 10 260 eurot), seega Harju Maakohtu kohtuotsus on selles osas põhistamata.Kaitsja leiab, et menetluskulude hüvitamine täies ulatuses käib NK-le ilmselt üle jõu ning on tema lähedastele (emale) ebamõistlikult koormav ja kahjustab tema taasühiskonnastumist. Eeltoodust tulenevalt ei peaks kohtu veendumuse kujunemisel tekkima mingit kahtlust, et süüdistatava varaline seis ei võimalda menetluskulusid tasuda ja nende tasumine on ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Menetluskulude tasumisest vabastamine vähemasti osaliselt oleks kriminaaltoimiku sisalduva informatsiooni kohaselt igati põhjendatud, vastavuses kehtiva kohtupraktikaga ning kooskõlas KrMS § 180 lg 3 mõtte ja eesmärgiga. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 339 lg-st 2 , § 337 lg 1 p- st 4 ja § 337 lg 2 p- st 2 kaitsja palub tühistada
  9. septembri
  10. a kohtuotsus, mis puudutab menetluskulude väljamõistmist süüdistatavalt täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda või saata kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks; rahuldada kaitsja tasu hüvitamise taotlus. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
  11. Kohtukolleegium, võttes aluseks ringkonnakohtu pädevuse ja kaebuste piirid annab esmalt hinnangu VA-le mõistetud karistusmäära seaduslikkusele ning seejärel süüdistatavatelt menetluskulude väljamõistmisele.
  12. VA kaitsja on leidnud, et süüdistatavale

§ 215lg 2 p 1,2 järgi mõistetud 2 aastane vangistus on põhjendamatult range.

Kolleegium sellist seisukohta ei jaga. Riigikohtu juhiste ( nt otsus nr 3-1-1-63-14) kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles - või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeerit akse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kaitsja toob õigesti välja, et

§ 215

lg 2 sanktsioon näeb ette kuni 3 aastase vangistuse, seega on lähtepunktiks 1 aasta ja 6 kuud. VA süü s uuruse osas tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist ei ole üksikkuriteoga vaid karistus oli mõistetud 8 kuriteo toimepanemise eest, kusjuures on kohus tuvastanud tema aktiivse rolli grupis kuritegude toimepanemisel. Seega süü suurus annab aluse mõista keskmisest rangema karistuse. VA on ennast tunnistanud süüdi osaliselt ja kohtuistungil ta kahetsust ei ole väljendanud. Kohus on arvestanud süü osalist tunnistamist karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole maakohus tuvastanud. Kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud Ka rS § 57 lg 1 loetellu kuuluvale asjaolule, mille maakohus jättis ebaseaduslikult arvestamata. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. 9 Kaitsja on kergema karistuse mõistmise alusena toonitanud süüdlase alaealisust. Riigikohus on lahendis 3-1-1-76- 07 märkinud, et arusaam, et alaealisus tingib automaatselt süüdistatavale mõistetava karistuse kergendamise - ja seda nii karistuse liigi kui määra osas on ekslik. Kui isiku süü, kohtu poolt tuvastatud kergendavad ja raskendavad asjaolud, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, kas süüdistatav on täis - või alaealine. Kriminaalasja kohtulikul menetlemisel on vahetult uuritud alaealise VA suhtes esitatud iseloomustavat materjali ning neist tulenevalt on tegemist noorega, kes koolis ei käi ja kelle käitumine on õigusrikkumistega seonduvalt alaealiste komisjonis olnud korduvalt arutelu esemeks. Seega on tegemist küll alaealise isikuga, kuid tema mõjutamine õiguskuulekusele saab toimuda vaid temale reaalse vangistuse mõistmisel määras, mis vastab nii tema süüle kui isikuandmetele. Kolleegium leiab, et mõistetud üksikkaristuse muutmiseks seaduslikud alused puuduvad. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks osutada, et

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel on kohus kohaldanud kergeimat liitkaristuse mõistmise põhimõtet ning lugenud ka varguste toimepanemiste eest mõistetud karistuse kaetuks raskema karistusega. Samuti kolleegium osutab, et

§ 65

lg 1 alusel liitkaristuse hilisemal mõistmisel on kohus kandmisele kuuluva lõpliku karistuse mõistmisel eksinud üle 4 kuu süüdistatav a kasuks. Kohtuotsusega mõistetu d karistuse parandamine tooks kaasa süüdistatava olukorra raskendamise, milleks antud juhul ringkonnakohtul pädevus puudub.

  1. VA kaitsja on apellatsioonis vaidlustanud ka ekspertiisi läbiviimisega seotud kulude väljamõistmist. Palub ekspertiisitasud jätta riigi kanda põhjendusega , et kuna põhimõtteliselt VA tunnistas oma süüd ja arvestades tema poolt toimepandud kuritegude raskust, peaks kohtueelsel uurimisel alaealiste süüd olema võimalik kindlaks teha ka muude sh. odavamate menetlustoimingutega. Nii nagu kaitsja märgib siis KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel olenevalt tõendamisvajadusest, mitte aga lähtuvalt võimalikust menetluskulude määrast . Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad määravad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu. Ringkonnakohus nõustub ka põhimõttega, et süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele. Antud juhul ongi ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtuvalt kuna omavoliliselt kasutatud ja hiljem maha jäetud sõiduauto dest ekspertiisiks võetud proovidest saadud DNA analüüsil profiilide võrdluse tulemusena oli võimalik seostada kuritegude toimepanemine just süüdistatavaga. Menetlejale ei ole kohtueelsel uurimisel KrMS § 63 lg 1 ettenähtud rangete tõendite kogumine etteheidetav. Asjaolu, et kohtueelsel uurimisel süüdistatav osaliselt oma süüd tunnistab ei muuda tõendite kogumist ebavajalikuks. Seda enam, et tõendina on käsitatav ja kuulub hindamisele süüdistatava poolt kohtuistungil ristküsitlemise käigus antud ütlused. Kolleegiumi veendumuse kohaselt ei ole eeltoodud põhistus aluseks ekspertiisitasude riigi kanda jätmiseks.
  2. NK kaitsja on alternatiivselt taotlenud kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist põhjendusega, et maakohus on rikkunud KrMS § 339 lg 2 sätteid kuna menetluskulude 10 väljamõistmise osas põhj endused puuduvad. Menetluskulude osas põhjenduste täielikku puudumist ja KrMS § 339 lg 1 p 7 ettenähtud rikkumistei ole maakohtule ette heidetud. KrMS § 341 lg 3 kehtestab põhimõtte, et kui ringkonnakohus tuvastab KrMS § 339 lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, on kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmine seaduslik vaid juhul, kui rikkumist pole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kaitsja etteheiteid aluseks võttes kolleegium leiab, et ringkonnakohtul on antud juhul võimalik menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas oma seisukohad ja järeldused esitada, mistõttu kaitsja eeltoodud taotlus rahuldamisele ei kuulu.
  3. VA, PU ja NK kaitsjad on taotlenud

§ 180

lg 3 kohaldamist ja menetluskulude (eelkõige DNA ekspertiisikulu summas 1 0 260 eurot) osaliselt riigi kanda jätmist. Siinkohal kolleegium osutab, et maakohus on kohtuotsuse põhiosas märkinud, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. Sama otsustus kajastub ka kohtuotsuse resolutiivosas, kuid tegelikkuses kohtuotsus est ositi menetluskulude tasumist ei nähtu kuivõrd KrMS § 180 lg 3 kohaldamine eeldab ka otsuses igakuiselt väljamõistetavate summade kindlaksmääramist. Antud juhul on süüdistatava tele antud õigus tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul, mida võimaldab KrMS § 313 lg 1 p 7. Maakohtu järelduse puhul on t egemist süüdistatava kasuks tehtud otsustusega mida ringkonnakohus kaitsja te kaebuse alusel süüdistatavate suhtes raskendada ei saa. KrMS § 180 lg -s 2 kohaselt ühes kriminaalasjas mitme isiku süüdimõistmisel otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ( isikute süü suurus

§ 56tähenduses ) ja süüdi mõistetavate isikute varali st seisu.

Eeltoodust saab järeldada, et ka assüüdistatavad vastutavad nende vahel jagatava menetluskulude hüvitamiskohustuse täitmise eest osavõlgnikena, mitte aga solidaarvõlgnikena. Vaidlustatud otsuses on maakohus jätnud ebaõigesti ekspertiisimaksumused süüdistatavate vahel jagamata rikkud es oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis toob kaasa kohtuotsuse osalise tühistamise. Kuna rikkumisega on ebaseaduslikult raskendatud kaassüüdistavate olukorda, kelle suhtes pole kohtuotsust vaidlustatud, siis tuleb teha uus otsus ka NB’lt ja S ’lt menetluskuluna ekspertiisitasude väljamõistmise osas. Kolleegium leiab, et antud juhul on vajalik anda hinnang väljamõistmisele kuuluvate ekspertiiside maksumuste osas. Nimelt kolleegium leiab, et DNA-ekspertiiside väljamõistmise osas tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ja nimelt ekspertiiside nr 14E-GE1575 ja 15EGE0053 läbiviimiste eest väljamõistetud summade osas ja seda alljärgneva põhjendusega. Vastavalt KES § 273 on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.

  1. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12 on leitud, et „analüüsiobjekt“ ja“ ekspertiisiobjekt“ on samasisulised ja mõlema termini all on silmas peetud objekti, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Ringkonnakohus leiab, et kuna DNA-ekspertiisi puhul ei uurita vahetult ekspertiisiakti sissejuhatuses loetletud esemeid, vaid neilt võetud proove, tuleb analüüsiobjektina käsitada võetud proove. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 14E-GE1575 ( 2 kd. t.lk. 106-116) oli proove 22 ja ekspertiisiakti nr 15E-GE0053 ( 4 kd. t.lk. 65-88) kohaselt oli proove
  2. Mõlemas e kspertiisiaktis on märgitud, et analüüsiobjektide arvuna käsitatakse ekspertiisi käigus läbi viidud reaktsioone. Ekspertiisiaktis nr 14E-GE1575 on neid 72 ja ekspertiisiakti nr 15E-GE0053 on 180 ning õiendi te ekspertiisi maksumust e kohta on analüüsiobjektide arvuks märgitud vastavalt 72 ja
  3. 11 Analüüsiobjekti sellise käsitusega ei saa nõust uda, kuna uuritavat analüüsiobjekt i ei saa samastata läbi viidud reaktsiooniga. Kuigi võib mõista, et läbi viidud reaktsioonide hulgast sõltub ekspertiisi kulu, tuleb lähtuda seadusega paika pandud hinnakirjast ehk nagu selgitas Riigikohus eespool viidatud määruses: „Reaalne töömaht konkreetse juhtumi puhul ei ole ekspertiisikulude suurusega seonduva osas oluline, kuivõrd kohtuekspertiisiseaduse (KES) kohaselt on ekspertiiside teostamise korral kehtestatud nn ühikuhinnad.“ Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega mõisteti VA-lt ja PU -lt välja DNA -ekspertiisi nr 14E-GE1575 maksumus õiendis märgitud ulatuses 4104 eurot ja VA -lt ja PU-lt, NK-lt, NB-lt ja S- lt. DNA-ekspertiisi nr 15E-GE0053 maksumus õiendis märgitud ulatuses 10 260 eurot. Nagu eelpool märgitud on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiühiku kohta 57 eurot, siis ekspertiisi, kus analüüsiobjekte oli 22, maksumuseks on 1254.00 eurot ja ekspertiisi, kus objekte oli 63, maksumuseks on 3591.00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et arvestades eeltoodud põhistusel väljamõistmisele kuuluvate ekspertiisitasude vähendamist olulises ulatuses puudub alus KrMS § 180 lg 3 alusel jätta veelgi osa menetluskuludest riigi kanda, seda enam, et faktiliselt ongi väljamõistetavate summade vähendamisega ringkonnakohus jätnud suure osa ekspertiisitasust riigi kanda. Kulude jagamisel arvestab ringkonnakohus karistuse mõistmise tähenduses iga süüdistatava süü suurust ( kuritegude arvu, aktiivsuse astet, karistatust) isikute vanust ning asjaoluga, et vastavalt tõenditele maksustatava tulu kohta puudus eelnimetatud isikutel tulu. Eeltoodu alusel kolleegium leiab, et ekspertiisi maksumusega 1254.00 eurot tegemisega seotud kulu tuleb välja mõista VA-lt ja PU-lt võrdsetes osades ehk siis VA-lt 627.00 eurot ja PU-lt samuti 627.00 eurot. Ekspertiisitasu summas 3591.00 katteks tuleb VA-lt ja PU- lt välja mõista kummaltki 1000.00 eurot, NK- lt ja S-lt kummaltki 600.00 eurot, NB-lt 391.00 eurot. Sõrmejäljeekspertiisi tegemisega seotud kulu summas 663.00 eurot tuleb välja mõista VA-lt ja PU - lt võrdsetes osades ehk siis VA-lt 331.50 eurot ja PU -lt 331.50 eurot.
  4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2,3, § 339 lg 2, § 340 lg1, lg 2 p 6 lg 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 17 septembri 2015 aasta otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. VA kaitsja apellatsiooni ning PU ja NK kaitsjate määruskaebused rahuldab osaliselt.
  5. RÕS korras määratud kaitsjad on taotlenud apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist. N,K ja PU kaitsjad on taotlenud, koos käibemaksuga 72.00 euro hüvitamist. Taotluse kohaselt on menetlustoiminguteks maakohtu otsuse analüüs ja määruskaebuse koostamine. Kolleegium leiab, et kaitsjate taotlused kuuluvad rahuldamisele. Mõlemad menetlustoimingud on olnud vajalikud ning toiminguteks kulutatud aeg on mõistlik. VA kaitsja on taotlenud koos käibemaksuga 96.00 euro hüvitamist. Menetlustoiminguteks on märgitud maakohtu otsuse analüüs ja apellatsiooni koostamine. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Kaitsja on koostanud apellatsiooni, mis eeldab ka maakohtu otsuse analüüsi. Apellatsioonis on vaidlustatud nii mõistetud karistust kui ka menetluskulusid. Kolleegium leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p
  6. KrMS § 185 lg 1 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 4 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Seega jäävad apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulud riigi kanda. 12 (allkirjastatud digitaalselt) 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.