ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik X.O ik: XXX; elukoht: XXX, töökoht: andmed töötamise kohta ei ole esitatud. Kohtuvälise menetleja esindaja K. V., Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON 1 1. X.O süüdi tunnistada KarS §
ettenähtud väärteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks arest 16 (kuusteist) päeva.
S § 199 lg 2 p 4 tunnustele. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud. Vastavalt VTMS § 90 lg 1 sätetele kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlust ei ole rahuldatud, arutatakse asja menetlusaluse isiku või tema kaitsjata. Kuivõrd menetlusalune isik on kohtukutse 14.08.2024 kohtuistungile kätte saanud 13.07.2024 ja 23.07.2024 politsei vahendusel, leiab kohus, et kutse on kätte saadud piisava ajavaruga. Menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teada ning ta ei ole kohtule esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, mistõttu peab kohus võimalikuks asja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Menetlusalune isik teavitas kohut telefoni teel sellest, et ta ajas kuupäevad segamini ja 40 minutiga kohtuistungile ei jõua. Kui menetlusalusele isikule teatati, et kohus saab asja arutada ka menetlusaluse isiku osavõtuta, võttis menetlusalune isik selle teadmiseks. Kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik vastavalt VTMS § 98 lg 5 sätetele teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik väärteoprotokolli ütluste lahtrisse märkinud, et „protokolli koopia sai kätte, tõlki ei vaja, rikkumisega nõus“. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et nii kohtuvälises menetluses kui kohtuistungil on leidnud tõendamist, et X.O on toime pannud temale inkrimineeritud süüteo. Isiku süüd ei saa lugeda väikseks, isik läks kauplusesse, kuigi materiaalne väärtus ei ole kõige suurem, tema käitumine näitab tema suhtumist seadustesse ja normidesse. Minnes kauplusesse, lihtsalt asetas koti maha, asetas sinna karbi šokolaade, see näitab tema üleolevat hoiakut seadustesse. Isikut on varem karistatud, talle on mõistetud aresti, mis on kantud, on määratud rahatrahve, mis on jäetud tasumata. Ei ole otstarbekas mõista rahatrahvi, vaid mõista karistuseks arest. Taotleb isiku süüditunnistamist KarS §
Kohtu seisukoht väärteokoosseisu osas: Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, vaadanud videosalvestist, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused, kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. Väärteoprotokollis on menetlusalust isikut süüdistatud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises viitega KarS § 199 lg 2 p 4. Väärteoprotokolli kohaselt menetlusalune isik varastas 12.05.2024 Akadeemia Mini Rimi kauplusest kaksteist šokolaadi koguhinnaga 62,28 eurot ning pani need endaga kaasas olnud kotti, millega kaupluse müügisaalist väljumisel kinni peeti. Menetlusalune isik tunnistas kohtuvälisel menetlusel väärteo toimepanemist ning menetlusaluse isiku süü tunnistamisega riimub ka kaupluse turvakaamerate salvestiselt nähtuv. Kohtuistungil vaadatud videosalvestistest nähtub, kuidas menetlusalune isik võtab ostukorvi ja liigub köögiviljade ja maiustuste riiulite vahelisele alale. Kuivõrd seal on ka teised külastajad, siis liigib menetlusalune isik edasi-tagasi, teeskleb huvi kaupade vastu ning kui teised külastajad on eemaldunud ja tema poole seljaga, paneb ostukorvi köögiviljade riiuli ette maha ja võtab taskust musta riidest koti ja tahab riiulilt võtta kasti kaupadega ning kotti panna, kuid saab aru, et see ei õnnestu. Seejärel paneb ta koti maha, venitab koti suu laiali ja seejärel võtab riiulilt kasti 2 kaupadega ja paneb laialilaotatud kotti. Pärast seda võtab ta musta koti kaupadega, jätab ostukorvi maha ja suundub kassast läbi ning kauplusest välja. Mõne aja pärast talutavad kaks meesterahvast ta koos kotiga kauplusesse tagasi. Kaupluse laos kaamerate salvestisest on näha, et kaup on kotis ja see antakse politseile üle. Seega on videosalvestisega üheselt tõendamist leidnud asjaolu, et menetlusalune isik püüdis varastada kasti šokolaadidega ja peeti pärast kauplusest väljumist kinni, millise tõendiga riimuvad ka kohtulikul arutamisel avaldatud kirjalikud tõendid. KarS 218 lg 1 kohaselt karistatakse väärteokorras varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus. KarS § 218 lg 1 sätestatud erandeid kohus ei tuvastanud, seega tuleb lähtuda varavastasest süüteost väheväärtusliku asja vastu. KarS § 218 lg 4 kohaselt on väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asi või õigus, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot, seega üle 200 eurose varavastase süüteo puhul on tegemist juba kuriteoga KarS § 199 mõttes. Antud juhul varastati kaupa kogumaksumusega 62,28 eurot, mis jääb väheväärtusliku asja väärtuse piiridesse. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, millise varavastase süüteo on isik toime pannud ja siis lähtuvalt KarS § 218 lg 4 sätestatud rahalise väärtuse piirist kvalifitseerima selle süüteo KarS § 218 lg 1 alusel varavastaseks süüteoks väheväärtusliku asja vastu. Kohus leiab, et 12.05.2025 kella 19.27 ajal Adadeemia Mini Rimi kaupluses kauba (šokolaadid) kogusummas 62,28 eurot varguse toime panemine X.O poolt on tõendamist leidnud. Väärteotoimikus olevast ja kohtuistungil vaadatud videosalvestisest nähtub isiku toimetamine maiustuste riiuli juures, kus ta võtab ülemiselt riiulilt kasti šokolaadidega ja paneb selle kaasasolnud kotti ning seejärel suundub kiiresti läbi kassade ja väljub kauplusest, jättes kaasavõetud kauba eest tasumata. Seetõttu loeb kohus tuvastatuks, et riiulist võeti kast šokolaadidega, kokku 12 tk, millised pärast menetlusaluse isiku kinnipidamist tagastati kauplusele. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida menetlusaluse isiku poolt KarS § 199 tunnustega süüteo toimepanemisest. Nagu Forus Security AS turvatöötaja koostatud õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtub, peeti Kadaka tee 76f Rimi Supermarketis kinni X.O , kes läbis kassarivi läbi turvaväravate kauba eest maksmata. 12.05.2024 koostatud Rimi süüteo avaldusest nähtuvalt meesterahvas suundus šokolaadi riiuli juurde, võttis šokolaadi karbi ja pani selle omale kotti ning väljus kauba eest tasumata. Võetud kaubaks oli 12 šokolaadi tahvlit maksumusega 5,19 eurot tahvel, kokku maksumusega 62,28 eurot. Kaup tagastati kauplusele. Kuivõrd ära võetud kaup oli korras ja tagastati kauplusele, millega sisuliselt nõustus ka menetlusalune isik, on sedastatav, et need esemed olid menetlusaluse isiku jaoks võõras vara ning menetlusalune isik ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis menetlusalune isik lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine menetlusaluse isiku poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud eseme äravõtmine menetlusaluse isiku poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Menetlusaluse isiku käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui menetlusalune isik ei oleks turvatöötajate poolt koos varastatuga kinni peetud, siis ei oleks ta kaupa poodi tagasi viinud, kuivõrd ta peeti kinni siis, kui ta oli kauplusest koos kaubaga juba väljunud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. 3 Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 121 lg 2 p 1, 199 lg 2 p 9, § 200 lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1, § 213 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest. Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Samas olukorras, kus tegemist on varavastase süüteoga väheväärtusliku asja vastu, siis ei ole varasemal karistatusel väärteo kvalifitseerimisel tähtsust, kuivõrd KarS § 218 lg 1 süüteo korduvat toimepanemist kvalifitseeriva tunnusena ette ei näe. Seega juhul, kui isik on varem karistamata või karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, oleks KarS § 218 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise puhul, kui isik paneb toime varguse, nii või teisiti vajalik viidata KarS § 199 lg-le 1, s.t menetlusaluse isiku käitumine on suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavat süütegu süüks arvates ei saa viidata KarS § 199 lg 2 p 4 tunnustele, s.o sellele, et tegemist on isikuga, kes on varem varguse toime pannud, sest KarS § 218 lg 1 ega 2 korduvuse tunnust ette ei näe ning piisab viitest lihtkoosseisule. Arvestades süüteo asjaolusid, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, eesmärgipäraselt, seega on tegemist kavatsetult toimepandud süüteoga. Kuivõrd menetlusalune isik peetud kinni pärast kauplusest väljumist ja ta ei jõudnud varastatut enda kasuks pöörata, s.t menetlusalusel isikul ei olnud varastatut võimalik ei kasutada ega käsutada, siis jäi varavastane süütegu menetlusaluse isiku tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata ning tegemist on süüteo katsega KarS § 251 tähenduses. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik X.O pani toime KarS § 199 lg 1 tunnustega teo katse, s.o KarS §
S § 218 lg 1 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut ka varem teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud rahatrahviga, kuid määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata. Seejuures on menetlusalust isikut ainuüksi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.