1-25-5492/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. detsember 2025 Kohtuasja number 1-25-5492 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Vladislav Šumilini (isikukood: 39810295718) süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. novembri 2025 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Vladislav Šumilin, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Vladislav Šumilini apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
4. oktoobril 2025 sõlmisid prokurör, süüdistatav Vladislav Šumilin ja tema kaitsja kriminaalasjas nr 25261000280 kokkuleppe. Selle järgi taotles prokuratuur V. Šumilini süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja tema karistamist. Muu hulgas leppisid pooled kokku selles, et süüdistatavalt tuleb välja mõista 1329 euro suurune sundraha ning 300,08 eurone kaitsjatasu – need kulud võimaldatakse V. Šumilinil kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 alusel tasuda kohtuotsuse jõustumise järel 12 kuu jooksul.
5. Tartu Maakohtus
6. novembril 2025 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate. V. Šumilin kinnitas kohtule, et see kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta jääb kokkuleppe juurde.
7. Tartu Maakohtu
8. novembri 2025 otsusega tunnistati V. Šumilin KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. Ühtlasi mõisteti V. Šumilinilt riigi kasuks välja 1329 eurone sundraha ja 300,08 eurone kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 3 alusel määras maakohus, et menetluskulud kogusummas 1629,08 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
9. V. Šumilin esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, märkides järgmist. Sundraha tuleks jätta osaliselt või täielikult riigi kanda. Kaitsjatasu peaks tasumisele määrama mitte 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, vaid 12 kuu jooksul alates tema vabanemisest
10. jaanuaril
11. Seda seetõttu, et tal on vaja kanda elamisega seotud kulutusi ja temalt nõutakse iga kuu 300 eurost elatist. Tema palk ei saa olema kõrge. Kokkuleppe sõlmimisel ei olnud ta elatisnõude osadest aspektidest teadlik. Ringkonnakohtu seisukoht
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et V. Šumilini apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
13. Kuna maakohus lahendas V. Šumilini kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
14. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
15. peatüki
16. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
17. Apellatsioonis ei viita V. Šumilin sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka ringkonnakohus. Seega võiks V. Šumilinil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus V. Šumilin poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist ringkonnakohtu meelest ei olnud: kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate, V. Šumilin kinnitas kohtule, et kokkulepe on tema jaoks arusaadav, sh nõustus ta kohustusega tasuda menetluskulud. Muu hulgas kinnitas ta kohtule, et ta jääb kokkuleppe juurde. Sealjuures ei esitanud V. Šumilin kohtuistungil ainsatki vastuväidet menetluskulude osas. Pelgalt tagantjärele tekkinud rahulolematus pole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu pole V. Šumilinil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 V. Šumilini apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2