KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaija Koik Määruse tegemise aeg ja koht 29.08.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-11209 Tsiviilasi Q.R-i kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming K

) § 130 lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Seega, kuigi sissetuleku mõiste on

§ 130

lg-te 1 ja 1 1 kohaselt lahtine, tuleneb

§ 130

lgtest 1 ja 11 üheselt, et sissetulekuks on üksnes töötasu ja sellega sarnased (tasu 10 maksmises seisnevad) laekumised (RKTKm 12.08.2018, 2-16-12972, p 22; RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-166-16, p 15; RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10; RKTKm 10.06.2015, 3-2-1-62-15, p 15). Muu hulgas on kohtupraktikas sissetulekuks loetud ka enammakstud tulumaksu tagastusnõuet (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10), töövõimetushüvitist (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 26-30) ning väljamakseid II pensionisambast (TlnRnKm 11.08.2023, 2-14-61405/76, p 31.3). 29.5. PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Seejuures lähtutakse

§ 132lg-tes 13 sätestatust. Pankr

S v.r. § 173 lg-s 5 sätestatut ületavast osast tuleb PankrS v.r. § 173 lg 4 järgi jätta võlgnikule 25% (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 24; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2). 29.6.

§ 131

lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata näiteks sotsiaaltoetustele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (p 3) ja töövõimetoetusele (p 61). 29.7.

§ 132

lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

§ 132

lg 2 järgi, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

§ 132

lg 3 järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viie palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue. 29.

1. Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrustest johtuvalt oli töötasu alammäär
2. a.584 eurot,
3. a. 584 eurot,
4. a. 654 eurot,
5. a. 725 eurot,
6. a. 820 eurot ja
7. a. 886 eurot. 29.
8. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-de 1-3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, ning muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. 29.
9. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 29.11.

§ 132

lg 2 ja PKS § 100 lg 2 viitavad ülalpidamiskohustusele, mis peaks reaalselt toimuma olevikus. Tegemist ei ole võlgniku abstraktse õigusega oma sissetuleku suurendamiseks täiendava arestivaba miinimumi näol - ülalpidamine või elatise maksmine peavad reaalselt aset leidma. Kui tõendatud ei ole, et võlgnik täidaks seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust laste ees, ei pea ülalpeetavaid mittearestitava sissetuleku arvutamisel arvestama (vt TlnRnKm 18.11.2024, 2-24-2824/10, p 9). 29.

1. Rahvastikuregistri andmetest ja võlgniku selgitustest (dtl 516 ajamärk 00:05:59, dtl 520 ajamärk 00:39:12, dtl 612) nähtuvalt on võlgnikul kaks alaealist last. Võlgnik kandis enne kinnipidamisasutusse sattumist elatist laste arvele. Võlgnikul oli võlgniku laste emaga suusõnaline kokkulepe, et võlgniku laste ema ei nõua laste nimel võlgnikult elatise maksmist, ning et võlgnik on lastele andnud raha käest-kätte kui nad on võlgniku juures viibinud, sh sünnipäevakingitused ja uusaastakingitused. Võlgniku selgitustest (dtl 157) nähtuvalt on käesoleval aastal võlgnikule laekuma pidanud 11 enammakstud tulumaksutagastus arestitud võlgniku ülalpeetavate elatisenõudeid sundtäitva kohtutäituri poolt elatisenõuete katteks. Eesti Töötukassa vastusest kohtunõudele (dtl 455-458) nähtub, et võlgniku töövõimetoetus on
2. a. aprillis ja mais osaliselt üle kantud võlgniku ülalpeetavate elatisenõuet sundtäitvale kohtutäiturile. Võlgniku arvelduskontode väljavõtetelt ei nähtu kohustustest vabastamise menetluse kestel ülalpidamiskohustuse täitmist võlgniku poolt tema ülalpeetavate suhtes võlgniku aruannetes väidetud määras. 29.
3. Arvestades eeltoodut ning võlgniku esitatud tõenditest nähtuvat ülalpidamise andmise määra, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud võlgniku mittearestitava sissetuleku arvutamisel arvestada ülalpeetavate olemasoluga. 29.
4. Arvestades eeltoodut, oli võlgniku mittearestitava tulu osa PankrS § 173 lg 5 ja

§ 132lgte 1 ja 2 järgi 2020.

a.584 eurot,

1. a. 584 eurot,
2. a. 654 eurot,
3. a. 725 eurot,
4. a. 820 eurot ja
5. a. 886 eurot. 29.
6. Mittearestitavat tulu ületavast osast pidi võlgnik PankrS v.r. § 173 lg-te 4 ja 5 järgi koosmõjus

§ 132

lg-ga 3 võlausaldajatele üle andma ⅔, millest omakorda 25 % pidi jääma võlgnikule. Seega pidi võlgnik andma võlausaldajatele üle

§ 132lg-tes 1 ja 2 sätestatud mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust kokku ½ (vt Tln

RnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 26.1; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2). 29.16. Eesti Töötukassa vastusest kohtunõudele (dtl 455-458) ning võlgniku esitatud võlgniku ema arvelduskonto väljavõttest (dtl 535-598) nähtuvalt on võlgnikule perioodil 07.06.202307.05.2025 makstud töövõimetoetust, mis on üle kantud võlgniku ema arvelduskontole. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest (dtl -175184) nähtuvalt on võlgnik saanud jaanuaris ja detsembris 2024 ka pensionilisa toetust Tallinna linnalt. Kuivõrd

§ 131lg 1 p-de 3 ja 61 kohaselt ei saa nimetatud sissetulekutele sissenõuet pöörata, ei pidanud võlgnik Pankr

S v.r. § 173 lg 5 kohaselt vastavat tulu usaldusisikule üle andma. Seetõttu ei võta kohus vastavaid tulusid ka võlgniku loovutamisele kuuluva tulu arvestuses arvesse. 29.

1. Võlgniku arvelduskontode väljavõtetest (dtl 125, 175-176) nähtub, et perioodil 24.04.202023.04.2021 ei ole võlgnik tulu saanud. 29.
2. Seega ei pidanud võlgnik nimetatud perioodil võlausaldajatele tulu loovutama ega ole tulu loovutamise kohustust rikkunud. 29.
3. Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakonna vastusest kohtunõudele (dtl 397-416), K.W.Z-i vastusest kohtunõudele (dtl 429-435) ning võlgniku arvelduskonto väljavõttest (dtl 176-177) nähtub, et perioodil 24.04.2021-23.04.2022 sai võlgnik tulu üksnes
4. a. märtsis 6,63 eurot ja aprillis 14,60 eurot. 29.
5. Seega ei pidanud võlgnik nimetatud perioodil võlausaldajatele tulu loovutama ega ole tulu loovutamise kohustust rikkunud. 29.
6. Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakonna vastusest kohtunõudele (dtl 397-416), K.W.Z-i vastusest kohtunõudele (dtl 429-435) ning võlgniku kasutatavate arvelduskontode väljavõtetest (dtl 177-178, 535-598) nähtub, et perioodil 24.04.202223.04.2023 sai võlgnik tulu alljärgnevalt: mais 76,41 eurot, juunis 356,19 eurot, juulis 123,40 eurot, augustis 96,13 eurot, septembris 200,23 eurot, oktoobris 486,10 eurot, novembris 421,30 eurot, detsembris 74,74 eurot, jaanuaris 0,00 eurot, veebruaris 687,76 eurot, märtsis 701,19 eurot ja aprillis 1038,74 eurot. 12 29.
7. Seega tehte ((võlgniku tulu - võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi võlgnik perioodil 24.04.2022-23.04.2023 võlausaldajatele tulu loovutama
8. a. aprillis 156,87 eurot. 29.
9. Võlgniku esitatud tõenditest ei nähtu, et võlgnik oleks nimetatud perioodi eest võlausaldajatele väljamakseid teinud. Seega loovutas võlgnik nimetatud perioodil võlausaldajatele oma tulu väiksemas ulatuses, kui ta oma tulu suurust arvestades pidanuks. 29.
10. K.W.Z-i vastusest kohtunõudele (dtl 429-435) ja võlgniku kasutatavate arvelduskontode väljavõtetest (dtl 178-184, 185-196, 373-379, 535-598) nähtub, et perioodil 24.04.2023-23.04.2024 sai võlgnik tulu alljärgnevalt: mais 1019,00 eurot, juunis 1249,27 eurot, juulis 2381,26 eurot, augustis 1495,08 eurot, septembris 1965,46 eurot, oktoobris 1279,04 eurot, novembris 1362,53 eurot, detsembris 1025,54 eurot, jaanuaris 1115,54 eurot, veebruaris 1086,51 eurot, märtsis 1016,01 eurot ja aprillis 1370,06 eurot. 29.
11. Seega tehte ((võlgniku tulu - võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi võlgnik perioodil 24.04.2023-23.04.2024 võlausaldajatele tulu loovutama alljärgnevalt: mais 147,00 eurot, juunis 262,14 eurot, juulis 828,13 eurot, augustis 385,04 eurot, septembris 620,23 eurot, oktoobris 277,02 eurot, novembris 318,77 eurot, detsembris 150,27 eurot, jaanuaris 147,77 eurot, veebruaris 133,26 eurot, märtsis 98,01 eurot ja aprillis 275,03 eurot ehk kogusummas 3642,65 eurot. 29.
12. K.W.Z-i seisukohast (dtl 446-451) nähtuvalt on nimetatud perioodil K.W.Z pankrotimenetluses tunnustatud maksunõude 1003,84 euro ulatuses tasaarvestanud võlgniku füüsilise isiku
13. a. tuludeklaratsiooni järgse enammakstud tulumaksu tagastusnõudega. Võlgniku esitatud tõenditest ei nähtu, et võlgnik oleks ise nimetatud perioodi eest võlausaldajatele väljamakseid teinud. Seega loovutas võlgnik nimetatud perioodil võlausaldajatele oma tulu väiksemas ulatuses, kui ta oma tulu suurust arvestades pidanuks. 29.
14. K.W.Z-i vastusest kohtunõudele (dtl 429-435) ja võlgniku kasutatavate arvelduskontode väljavõtetest (dtl 185-196, 373-379, 533-534, 535-598) nähtub, et perioodil 24.04.2024-23.04.2025 sai võlgnik tulu alljärgnevalt: mais 770,35 eurot, juunis 842,25 eurot, juulis 1016,74 eurot, augustis 1000,00 eurot, septembris 1000,00 eurot, oktoobris 1000,00 eurot, novembris 1000,00 eurot, detsembris 1000,00 eurot, jaanuaris 1291,56 eurot, veebruaris 1232,66 eurot, märtsis 383,81 eurot ja aprillis 383,81 eurot. 29.
15. Seega tehte ((võlgniku tulu - võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi võlgnik perioodil 24.04.2024-23.04.2025 võlausaldajatele tulu loovutama alljärgnevalt: mais 0,00 eurot, juunis 11,13 eurot, juulis 98,37 eurot, augustis 90,00 eurot, septembris 90,00 eurot, oktoobris 90,00 eurot, novembris 90,00 eurot, detsembris 90,00 eurot, jaanuaris 202,78 eurot, veebruaris 173,33 eurot, märtsis 0,00 eurot ja aprillis 0,00 eurot ehk kogusummas 935,61 eurot. 29.
16. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest (dtl 533-534) ning K.W.Z-i seisukohast (dtl 446451) nähtuvalt on nimetatud perioodil võlgniku ettevõtluskonto kaudu laekunud tulult mahaarvamisele kuuluvad maksusummad K.W.Z-i poolt arvestatud võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud maksunõude katteks kogusummas 251,02 eurot. Võlgniku esitatud tõenditest ei nähtu, et võlgnik oleks ise nimetatud perioodi eest võlausaldajatele väljamakseid teinud. Seega loovutas võlgnik nimetatud perioodil võlausaldajatele oma tulu väiksemas ulatuses, kui ta oma tulu suurust arvestades pidanuks. 13 29.
17. Kuivõrd võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole PankrS v.r. § 173 järgi mitte võlgniku kohustus vaid usaldusisiku kohustus, ei kujuta väljamaksete tegemise korra rikkumine ja võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine väljamaksete tegemisel võlgniku PankrS v.r. §-s 173 sätestatud kohustuste rikkumist ega saa olla võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks. 29.
18. Arvestades eeltoodud andmeid, on võlgnik rikkunud tulu loovutamise kohustust, kuivõrd pidanuks kohustustest vabastamise menetluse kestel loovutama oma tulu vähemalt kogusummas 4735,13 eurot, aga faktiliselt on võlgniku tulust võlausaldajate nõuete katteks läinud üksnes 1254,86 eurot. Seega on võlgnik jätnud võlausaldajatele alusetult loovutamata 3480,27 eurot. 29.
19. Kuivõrd seetõttu on võlausaldajatel jäänud saamata väljamaksed, millele neil olnuks õigus, on võlgnik seeläbi kahjustanud ka võlausaldajate huve. 29.
20. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud tulu loovutamise kohustust raskest hooletusest. 29.
21. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnikule selgitatud tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses üksnes väga lakooniliselt 24.04.2020 kohtumääruses (dtl 100) ja 23.11.2021 ja 19.12.2023 kohtunõuetes (dtl 119-120, 127-128). Võlgniku usaldusisikuks määrati võlgniku ema, kellele selgitati usaldusisiku kohustusi samuti üksnes lakooniliselt 24.04.2020 kohtumääruses (dtl 100), kelle võimet usaldusisiku kohustusi täita kohus ei kontrollinud ning kellel asja materjalidest nähtuvalt on olnud raskusi usaldusisiku ülesannete täitmisega. Võlgnikule ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse nominaalse kestuse jooksul tehtud etteheiteid loovutuskohustuse täitmise osas. Arvestades eeltoodut, ei olnud kohtu hinnangul võlgnikule loovutuskohustuse sisu ja ulatus arusaadavad ning võlgnikul ei olnud võimalik sellekohaseid selgitusi saada ka oma usaldusisikult. 29.
22. Siiski johtub samas kohtupraktikast, et kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgniku kohustus olla keskmisest hoolsam ja tasuda võlausaldajate nõudeid oma võimaluste piires, ning et olukorras, kus võlgnik on võlausaldaja nõuete tasumiseks teinud väljamakseid oluliselt väiksemas ulatuses, kui seadus ette näeb, on võlgniku käitumine olnud vähemalt raskelt hooletu (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 34). 29.
23. Eelviidatud kohtupraktikast johtub seega, et olukorras, kus võlgnik teenib kohustustest vabastamise menetluse kestel arvestatavas suuruses tulu, ent loovutab sellest pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele üksnes tühise osa ning kasutab ülejäänud tulu muude kulude katmiseks, ei saa võlgniku käitumist pidada pelgalt hooletuks. 29.
24. Võlgniku arvelduskontode väljavõtetest nähtub, et võlgnik teenis kinnipidamisasutusest vabanemise järgsel ajal tulu, mis ületas arvestataval määral kehtivat töötasu alammäära. Võlgnik ei täitnud sel ajal ka regulaarselt ülalpidamiskohustust oma laste suhtes ning kulutas teenitud tulu muul otstarbel. Kohtu hinnangul pindauks hoolas võlgnik niisuguses olukorras aru saama, et osa teenitud tulust tuleks loovutada võlausaldajatele. Asja materjalidest ei nähtu aga võlgniku mistahes huvi oma kohustuste ja nende täitmise suhtes. Võlausaldaja Eesti Vabariigi nõude rahuldamine toimus K.W.Z-i poolsete tasaarvestuste läbi, mitte võlgniku aktiivse tegevuse läbi. 29.
25. Seetõttu on kohus seisukohal, et võlgnik on loovutuskohustuse täitmisel jätnud käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata ning käitunud vähemalt osaliselt raskelt hooletult VÕS § 104 lg 4 mõttes. 14
26. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud PankrS v.r. § 175 lg 5 1 järgi kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. 30.
27. PankrS v.r. § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 30.
28. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati Harju Maakohtu 17.04.2020 määrusega (dtl 113 jj). Seetõttu oleks PankrS v.r. § 175 lg 5 1 sätestatud tingimuste täidetuse korral teoreetiliselt võimalik pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust maksimaalselt kuni 24.04.
29. 30.
30. Kohus on seisukohal, et PankrS v.r. § 175 lg 51 alusel menetluse pikendamine ja võlgnikule täiendava tähtaja määramine ei ole käesoleval juhul põhjendatud vaatamata sellele, et võlgniku loovutuskohustuse rikkumine võis osaliselt olla tingitud asjaolust, et võlgnikule ja tema usaldusisikule, kelleks kohus määras võlgniku ema, ei selgitatud piisavalt võlgniku ja usaldusisiku kohustusi käesolevas menetluses, mistõttu ei olnud vastavad kohustused võlgnikule ja tema usaldusisikule piisavalt arusaadavad. Arvestades loovutamiskohustuse süülise rikkumise ulatust, võlgniku osalist töövõimet, töökoormust ja töötasu alates veebruarist 2025, võlgniku ülalpeetavate arvu ja asjaolu, et võlgnikul on peagi sündimas kolmas laps (dtl 649, ajamärk 00:16:24), võlgniku arvamust, et võlgnikul ei ole lähitulevikus võimalik teha rohkem tööd või tulusamat tööd (dtl 649, ajamärk 00:17:48), võlgniku hinnangut, et ta suudaks menetluse pikendamise korral võlausaldajatele igakuiselt eraldada mitte rohkem kui 50 eurot (dtl 649, ajamärk 00:18:22) ning kohustustest vabastamise menetluse PankrS v.r § 175 lg 5 1 järgse maksimumtähtajani järelejäänud aega, ei oleks võlgnikul võimalik oma seniseid minetusi arvestatavas ulatuses heastada ega teha arvestatavat pingutust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
31. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt PankrS v.r. § 175 lg 2 p-st 2 kohus jätab rahuldamata võlgniku taotluse ja keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast.
32. PankrS v.r. § 175 lg 7 alusel avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
33. PankrS v.r. § 175 lg 8 alusel kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
34. PankrS. v.r. § 172 lg 4 kohaselt vabastab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Lähtuvalt eeltoodust vabastab kohus usaldusisiku tema kohustuste täitmisest.
35. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda. Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 15 Kaija Koik kohtunik 16