Obsah (7)

§ 424§ 74§ 68§ 75§ 78§ 50§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juunil 2020 Võru kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-2826 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Marve

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav T.J , isikukood XXX; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidusega; emakeel eesti keel; ametlikku töökohta ei ole Karistatus Karistusregistri karistamata Tõkend Puudub andmetel varem kriminaalkorras Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1. T.J süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.

2.

§ 74

lg 2 alusel arvata koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu ja 4 päeva vangistust. 3.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 30.

–

1. august 2019 ja
2. –
3. detsember 2019, s.o 4 päeva, koheselt kandmisele kuuluva karistuse hulka ja mõista T.J-i koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu vangistust.
4. Kohustada T.J-i ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks T.J-i vanglasse saabumise aeg.
5. Jätta ülejäänud karistus 10 kuud ja 26 päeva vangistust

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui T.J ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

T.J peab: 5.

1. elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;x kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 5.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada T.J-i käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod. 7.

§ 75

lg 4 alusel kohustada T.J-i 10 tööpäeva jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest registreerima end riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbima meditsiiniasutusest määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus, Valga Haiglas, Lõuna-Eesti Haigla Psühhiaatriaosakonnas, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, AJK Kliinikus, Viru Haigla Tapa Tervisekeskuses ja Kuresaare Haiglas. 8.

§ 75

lg 4 alusel kohustada T.J-i tegema 10 tööpäeva jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit on suurem kui 1,3%, peavad kordusproovide näitajad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja kuus kuud pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Kui süüdistatava antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%. 2 9.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 25.

juunist 2020, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. 10. Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatub, kui T.J asub kandma otsuse resolutsiooni punkti 3 järgi koheselt kandmisele kuuluvat karistust, ja käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui T.J vabaneb selle karistuse kandmiselt. 11.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada T.J-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 (kuueks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile. 12.

§ 55

lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

1. T.J-ilt tuleb välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:
2. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtueelses menetluses 346,32 eurot;
3. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.
4. Juhindudes KrMS § 245 lg 1 p-st 12 ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb T.J-il tasuda menetluskulud kokku 1222,32 eurot 5 (viie) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 4 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 244 eurot ja viimasel
5. kuul tuleb tasuda 246,32 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
7. peatüki
8. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu T.J juhtis tahtlikult: 3 –
9. augustil 2019 kella 23.43 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõiduautot xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,14 milligrammi; –
10. detsembril 2019 kella 17.16 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,84 milligrammi. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani T.J toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav T.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo sõlmisid kokkuleppe järgnevas. T.J-ile mõistetavaks karistuseks

§ 424

lg 2 järgi on 1 aasta vangistust.

§ 74

alusel jätta mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel peab T.J mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 1 kuu ja 4 päeva.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 30.

–

1. august 2019 ja
2. –
3. detsember 2019, s.o 4 päeva koheselt kandmisele kuuluva karistuse hulka ja mõista koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 10 kuud ja 26 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui T.J ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust ja tema nõusolekul talle

§ 75

lg 4 alusel pandud kohustusi registreerida ennast 10 tööpäeva jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenus ja teha koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest 10 tööpäeva jooksul ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta T.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. 4 T.J kuulub

§ 424

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kohtu korrigeeritud kaitsekulu 346,32 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada T.J-il menetluskulud kokku summas 1222,32 eurot tasuda ositi 5 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates iga kuu viimaseks kuupäevaks nii, et esimese 4 kuu jooksul tasub 244 eurot ja 5. kuul tasub 246,32 eurot. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 ps 4 sätestatud alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 5