Obsah (4)

§ 74§ 424§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2826 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaala

§ 74

lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel B.B-le katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 25. juuni 2020. a otsusega nr 1-20-2826 tunnistati B.B süüdi ja teda karistati

§ 424

lg 2 järgi 1-aastase vangistusega.

§ 74

lg 2 alusel määrati, et B.B-l tuleb kohe ära kanda 1 kuu ja 4 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 30.

–

1. august 2019 ja
2. –
3. detsember 2019, s.o 4 päeva kohe ära kandmisele kuuluva karistusaja hulka ning märgiti, et B.B-l tuleb kohe ära kanda veel 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistus 10 kuud ja 26 päeva vangistust jäeti

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui B.B ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75lg 2 p-s 8 ettenähtud kohustust.

Samuti juhul, kui B.B täidab 1

§ 75lg 4 alusel talle pandud järgimisi kohustusi.

Esiteks registreerib end 10 tööpäeva jooksul alates kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest riiklikku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib programmi raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Ning teiseks teeb 10 tööpäeva jooksul alates kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitse transferriini (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Kohtuotsus jõustus 11. juulil 2020. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 25. juunist 2020 ja lõpeb 25. detsembril 2022. 2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 22. jaanuaril 2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek määrata B.B-le katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi, sest B.B rikkus 16. detsembril 2020 kohtuotsusega

§ 75

lg 4 alusel talle pandud kohustust tagada, et vereanalüüsis CDT näidu ületamise korral oleks järgimises analüüsis CDT näit eelmisest väiksem. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.1. B.B kriminaalhooldus algas 11. juulil 2020 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 17. juulil 2020. Sel kohtumisel selgitati B.B-le kontrollnõuete sisu ja kohtu määratud kohustusi ning nende täitmata jätmise võimalikke tagajärgi. B.B on registreerimiskohustust täitnud 8-l korral. Ta kandis ajavahemikul 28. juuli – 28. august 2020 šokivangistust ning osaleb alates 19. veebruarist 2020 programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Samuti osaleb B.B alates 30. novembrist 2020 sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“. Karistuse kandmisele saabumisel 28. juulil 2020 kontrolliti B.B joovet, mille käigus ilmnes, et B.B ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,89 mg alkoholi. 2.2. B.B on teinud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks kolm vereanalüüsi. Ta tegi esimese vereanalüüsi 17. septembril 2020, mil alkoholi liigtarvitamisele viitav CDT näit oli 3,2%. Kuna kohtuotsuse järgi oli B.B kohustatud tegema esimese vereanalüüsi 10 tööpäeva jooksul alates kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest (s.o hiljemalt 11. septembril 2020), tegi kriminaalhooldusametnik kohustuse täitmise viivitamise eest B.B-le esimese kirjaliku hoiatuse. Teise (s.o 6. novembri 2020.

1. a)vereanalüüsi näit oli eelmisest suurem, s.o 4,4%, mistõttu tegi kriminaalhooldusametnik B.B-le teise kirjaliku hoiatuse. Vaatamata eeltoodule, oli kolmanda (s.o 16. detsembri 2020.
2. a)vereanalüüsi näit omakorda eelmisest suurem, s.o 5,6%. B.B märkis 5. jaanuari 2021. a kirjalikus selgituses, et arvas, et võib veidi õlut juua, kuid tarvitas ilmselt rohkem kui lubatud. B.B ei tea, mis piir on. Ta tarvitab alkoholi kordades vähem kui varem. 30. detsembril 2020 tegi B.B vabatahtlikult veel ühe vereanalüüsi, mille CDT näit oli 2,1%. B.B sõnul oli ta selleks ajaks 4 nädalat täiesti kaine ja soovis teada, kas näit läheb alla või mitte. 2.3. Kriminaalhooldusametniku hinnangul viitavad alkoholijoobes karistuse kandmisele ilmumine ja vereanalüüside näidud B.B alkoholi liigtarvitamisele. B.B on seadnud eesmärgiks alkoholi tarvitamisest loobuda ning programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemine näitab, et ta on motiveeritud seda tegema. Alkoholi tarvitamise keeld toetab B.B motivatsiooni alkoholi tarvitamisest loobuda. 2 Kohtu seisukoht 3.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka

§ 75lg-s 2 sätestatud kohustuste rikkumisele.

1. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga, leiab kohus, et erakorralises ettekandes tehtud etteheide on põhjendatud. Synlab Eesti OÜ
2. septembri
3. a vereanalüüsi vastusest nähtub, et B.B esimene süsivesikdefitsiitse transferriini (CDT) näit oli 3,2% (I kd, tl 39). Tartu Maakohtu
4. juuni
5. a otsuses selgitati, et kui esimeses vereanalüüsis on alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, peavad kordusproovide näitajad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuud pärast esimese analüüsi andmist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT näit peab olema väiksem kui 1,3% (I kd, tl 22 pöördel). Vaatamata eeltoodule, oli Synlab Eesti OÜ
6. novembri
7. a vereanalüüsi vastuse kohaselt B.B teine CDT näit 4,4 % (I kd, tl 43) ehk esimesest näidust suurem. Ning Synlab Eesti OÜ
8. detsembri
9. a vereanalüüsi vastusest nähtuvalt oli B.B kolmas CDT näit 5,6% (I kd, tl 46) ehk omakorda teisest näidust suurem.
10. B.B
11. novembri
12. a kirjaliku selgituse kohaselt oli tal
13. oktoobril 2020 sünnipäev, sõbrad ja sugulased käisid kahel päeval järjest külas ning B.B tarvitas ka alkoholi. Pärast
14. oktoobrit 2020 pole B.B alkoholi joonud (I kd, tl 44). B.B
15. jaanuari
16. a kirjalikust selgitusest nähtub, et B.B arvas, et võib juua veidi õlut, kuid ilmselt tarvitas rohkem kui lubatud. B.B ei teadnud, mis piir on, ja üldiselt tarvitab alkoholi kordades vähem kui varem (I kd, tl 47). Synlab Eesti
17. detsembri
18. a vereanalüüsi vastuse kohaselt oli B.B neljas CDT näit 2,1% (I kd, tl 48).
19. Synlab Eesti OÜ vereanalüüsi vastustest nähtub seegi, et alkoholi liigtarvitamisele viitava CDT normväärtus on väiksem kui 1,3%; piiripealne näit on 1,3-1,6% ja patoloogiline näit on suurem kui 1,6% (I kd, tl 39, 43, 46 ja 48). Arvestades, et B.B esimeses vereanalüüsis oli CDT näit 3,2%, nõustub kohus kriminaalhooldusametnikuga, et B.B liigtarvitas kriminaalhoolduse alguses alkoholi. Kuna järgmisel kahel korral CDT näit tõusis, jätkas B.B käitumiskontrolli ajal alkoholi liigtarvitamist ning eiras

§ 75

lg 4 alusel vabatahtlikult võetud kohustust tagada, et CDT näidu lubatud normi ületamisel esimeses vereproovis oleks igas järgnevas vereproovis CDT näit väiksem. Kohtu hinnangul pole mitme päeva pikkune sünnipäeva tähistamine ega õlu joomine mõjuvad põhjused alkoholi liigtarvitamiseks. Kuna B.B CDT näit oli juba esimeses vereproovis patoloogiline ja teises vereproovis oli CDT näit esimesest suurem, pidi B.B aru saama, et järgmistes vereproovides on CDT näit väiksem ja CDT näit jõuab 6 kuu möödumisel esimese vereproovi tegemisest normi piiresse vaid juhul, kui ta vähendab oluliselt alkoholi tarvitamist. Kuna B.B nii ei käitunud, pani ta

1. detsembri
2. a rikkumise toime tahtlikult. 3
3. Analüüsides B.B senist katseaega tervikuna, märgib kohus, et Tartu Maakohtu
4. juuni
5. a otsusega määratud katseaeg on käesoleva määruse tegemise ajaks kestnud veidi enam kui 7 kuud ja kriminaalhooldus on kestnud peaaegu 7 kuud. Selle ajast viibis B.B
6. juuli –
7. august 2020 (s.o 1 kuu) vangistuses ja on alates
8. septembrist 2020 teinud teinud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks 4 vereanalüüsi. Kolmel esimesel korral ajavahemikus
9. september -
10. detsember 2020 CDT näidud järjepidevalt tõusid ja alles viimane
11. detsembri
12. a CDT näit on eelmisest näidust (tunduvalt) väiksem. Ülal toodut arvestades möönab kohus, et B.B-l on tõsine probleem seoses alkoholi liigtarvitamisega.
13. Kriminaalhooldusametnik on teinud B.B-le kaks kirjalikku hoiatust: esimese selle eest, et B.B hilines esimese vereanalüüsi tegemisega (tl 41), ja teise selle eest, et B.B teises vereproovis oli CDT näit esimesest proovist suurem (tl 45). Muid kohustusi ja kontrollnõudeid on B.B täitnud nõuetekohaselt: ta täidab järjepidevalt registreerimiskohustust, osaleb alates
14. veebruarist 2020 programmis „Kainem ja tervem Eesti“ (tl 42) ning osaleb alates
15. novembrist 2020 sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“. Samuti tegi B.B
16. detsembril 2020 vabatahtlikult neljanda vereproovi, kus CDT näit oli eelmisest näidust oluliselt väiksem. Arvestades järjepidevat registreerimiskohustuse täitmist, aktiivset osalemist riiklikus alkoholiravi programmis ja sotsiaalprogrammis ning asjaolu, et
17. detsembril 2020 oli B.B CDT näit eelmisest märkimisväärselt väiksem, leiab kohus, et B.B soovib talle pandud kohustusi ja kontrollnõudeid täita ning katseaega edukalt läbida. B.B on asunud alkoholi tarvitamist oluliselt vähendama.
18. B.B-l on juba kohustus läbida sotsiaalprogramm ja osaleda riiklikus alkoholiravi programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Võimaldamaks B.B-l näidata, et ta suudab vabaduses viibides oma harjumusi muuta ja edaspidi alkoholi tarvitamist kontrollida, tuleb kohtu hinnangul
19. detsembri
20. a rikkumise eest määrata B.B-le

§ 74

lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

1. Kohus märgib sedagi, et Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a otsusega määratud katseaeg kestab kuni
4. detsembrini 2022, s.o peaaegu 2 aastat. Juhul, kui B.B tarvitab selle aja jooksul kas või ühe korra alkoholi, võib kriminaalhooldusametnik taotleda kohtult B.B-le mõistetud 10 kuu ja 26 päevase vangistuse täitmisele pööramist ning kohus võib saata B.B vanglasse karistust kandma. Seega tuleb B.B-l vangistuse vältimiseks oma alkoholi tarvitamise harjumusi tõsiselt ja pikaajaliselt muuta. (allkirjastatud digitaalselt) 4