1-20-9468/64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2023, Tartu kohtumaja kohtuistung 17.01.2023 Kriminaalasja number 1-20-9468 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Jaanika Brikkel Kriminaalhooldusametnik Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Kristiina Vadi Kriminaalasi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse erakorraline ettekanne W.Z-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu W.Z , isikukood: XXX; elukoht: Rahu XXX; e-post: XXX Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 74 lg-st 4 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 427 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne. Tühistada tingimisi vangistuse kohaldamine ja pöörata KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele W.Z-ile Tartu Maakohtu 10.02.2021 otsusega nr 1-20-9468 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. W.Z karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Kohtumäärus saata W.Z-ile ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 10.02.2021 otsusega tunnistati W.Z süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja temale mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 sätete alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust ja karistuse ülejäänud osa, s.o 1 aasta 6 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui W.Z ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-de 2, 8 ja lg 4 alusel ei tarvita alkoholi, osaleb sotsiaalprogrammis ning registreerib end riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele. Katseaja kestus oli 10.02.2021 – 10.02.
2. Kohtuotsus jõustus 26.02.
3. Tartu Maakohtu 18.03.2022 määrusega pikendati süüdimõistetu W.Z katseaega ja käitumiskontrolli tähtaega 6 kuu võrra, s.o kuni 10.08.
4. Meedet kohaldati, sest W.Z rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtumäärus jõustus 09.04.
5. Tartu Maakohtu 20.06.2022 määrusega W.Z-ile määrati KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustus pöörduda hiljemalt 3 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest Lõuna-Eesti Haigla AS psühhiaatriaosakonda alkoholisõltuvusravi määramiseks ning läbida määratud statsionaarne sõltuvusravi vastavalt arsti juhistele. W.Z rikkus taaskord alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtumäärus jõustus 08.07.
6. Tartu Maakohtu 29.08.2022 määrusega tühistati Tartu Maakohtu 20.06.2022 määrusega KarS § 75 lg 2 p 5 alusel W.Z-ile määratud kohustus pöörduda hiljemalt 3 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest Lõuna-Eesti Haigla AS psühhiaatriaosakonda alkoholisõltuvusravi määramiseks ning läbida määratud statsionaarne sõltuvusravi vastavalt arsti juhistele. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati W.Z-i jätkama alkoholivastast sõltuvusravi AJK Kliinikus ning läbida määratud ambulatoorne sõltuvusravi vastavalt arsti juhistele. Samuti määrati W.Z-ile KarS § 75 lg 4 alusel lisakohustuseks kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kolme kuu jooksul, anda vereanalüüse kuni katseaja lõpuni. Vereanalüüse saab teha Synlab laboris (GGT ja CDT näidud). Pikendati ka süüdimõistetu katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 10.12.
7. W.Z rikkus korduvalt nii alkoholi tarvitamise keeldu kui ka ametniku kontrollile allumise kohustust, samuti keeldus ta pöördumast kohtu poolt määratud statsionaarsele sõltuvusravile. Kohtumäärus jõustus 14.09.
8. 30.11.2022 esitas Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Tartu Maakohtule neljanda erakorralise ettekande W.Z karistuse -vangistuse- täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu on jätkanud alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. 06.12.2022 kohtule edastatud 05.12.2022 AJK Kliiniku vastusest nähtub, et W.Z on pöördunud esmakordselt vastuvõtule AJK Kliinikusse 26.07.2022 teenuse „Kainem ja tervem Eesti“ raames. W.Z on käinud nii vaimse tervise õe, psühholoogi kui ka psühhiaatri vastuvõttudel kaheksal korral, sh psühhiaatri vastuvõtte on aset leidnud kahel korral. Patsiendi poolsetel põhjustel on ära jäänud kaks kohtumist. Patsiendile on määratud XXX 09.01.2023 maakohtule esitatud erakorralise ettekande lisa kohaselt tuvastati W.Z-il 23.12.2022 alkoholijoove 1,292 mg/l. Kriminaalhooldusametnik jääb enda ettepaneku juurde, et isikule tuleks vangistus täitmisele pöörata. Rikkumist tõendab ka 23.12.2022 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokoll - väliste joobetunnustena esinesid kontrollitaval samuti määrdunud välimus, alkoholilõhn, silmade punetus, häiritud reaktsioon, segane kõne, tasakaalu ja koordinatsiooni häired ning rahutus. Kohtuistungil avaldatud seisukohad 2 Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande ning taotles W.Z ärakandmata karistuse- vangistuse- täitmisele pööramist. Isik ei ole esitanud ühtegi CDT analüüsi tulemust. 23.12.2022 taheti teostada alkokontrolli, kuid süüdimõistetut kätte ei saadud; ka telefonile ta ei vastanud. Kriminaalhooldaja selgitas, et kui kõne tehakse hooldusaluse poolt tööaja väliselt, siis ametnik seda kõnet ei näe. Kui järgmisel päeval nähakse vastamata kõnet, võetakse seda kui reageerimist ning üldjuhul tagasi ei helistata. Terve Lõuna-Eesti piires tehakse alkokontrolli ja ametnikel on selleks oma graafik. On kordi, kus on järgmisel päeval püütud uuesti kontrolli teha. Haigustõendid on esitatud. Samas esitatud analüüsidel ei olnud CDT näitu. Kriminaalhooldaja jäi oma seisukoha juurde pöörata W.Z-ile vangistus täitmisele. W.Z selgitas kohtuistungil, et kriminaalhooldaja valetab, sest ta on iga kord ametnikule tagasi helistanud. Reedel, 13.01.2023 oli nii, et oli helistatud ning W.Z helistas 20 minuti pärast tagasi, kuid siis ei vastatud. Enne seda oli 23.12.2022, kui teostati kontrolli. Kristiina Vadi käibki kohtus valetamas, muud midagi. W.Z käib enda sõnul psühholoogi ja psühhiaatri juures. Kriminaalhooldaja ei ole teda kunagi toetanud – ta tahab teda ainult kinni panna. Ravida saab, aga alkoholism on haigus ja seda ei ravi vangla, vaid need, kes seda toetavad. W.Z käib AJK Kliinikus, tal on XXX ja XXX. Ka alkoholivastane süst on teostatud. Alkoholi tarvitamine on AJK Kliinikus käies kordades vähenenud. Süst ei aidanud. Teine variant on teha kangem süst. Isik on ravi jätkanud, kuna ta tunneb, et see aitab. Psühhiaatri ja psühholoogi vastuvõtul käib hooldusalune iga kuu. W.Z võib väljavõtte võtta, et ta on alati tagasi helistanud. Kui ta on tagasi helistanud, siis üldjuhul on ka vastatud. Reedel ei vastatud. Ühel korral lubati tagasi tulla kontrollima, kuid siis oli mingi õnnetus ja ei tuldud. Süüdimõistetu tunnistab 09.11.2022 alkoholi tarvitamist ja küsib, et kas „Teie ei ole kunagi purjus?“. Tagasilööke võib tulla, kuid siin ei ole midagi parata. Ennetada ei ole siin midagi. Oma peas on see kinni, et nüüd tahan juua ja kõik. Risk on risk. Siis W.Z enda sõnul istuski maha ja jõi täis ennast - nii saab ta mõttemaailma mujale, läheb magama ja kõik. Seltskond on see, mis mõjutab. Kui hoiad eemale, siis ei ole mingit probleemi. Vereanalüüside ühe näidu isik enda sõnul esitas, siis oli ta pikalt haige. Selle kohta said ka arstipaberid esitatud. Hetkel ootab hooldusalune analüüside vastust. Synlab ei võta haiget inimest vastu. W.Z palub kohtult, et kuna ta hetkel XXX, siis et ta saaks kuu aja jooksul XXX ja kasvõi poole sellest karistusest kanda üldkasuliku tööna. Ta jätkab ravi ning vangla siin ei aita. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud neljanda erakorralise ettekande, sest W.Z-il tuvastati 09.11.2022 alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Nimetatud rikkumist tõendab ka 09.11.2022 indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt süüdimõistetul tuvastati joove 1,76 mg/l. 22.11.2022 Politsei- ja Piirivalveameti päringuvastusest nähtub, et 09.11.2022 tehti politseiväljakutse joobes W.Z vägivaldse käitumise tõttu. Hooldusalune selgitas 23.11.2022 kirjalikult ametnikule, et juhtus libastumine ja ta sai teada, mida tähendab kangete ravimitega alkoholi tarvitamine ning kahetseb seda. Samuti tuvastati süüdimõistetul alkoholi tarvitamise keelu rikkumine 23.12.2022, millel kohus peatus eespool. Samuti nähtub ettekandest, et ametnik heidab hooldusalusele ette 15.11.2022 registreerimiskohustuse rikkumist ja vereanalüüside mittetegemist. Erakorralisest ettekandest ja selle lisadest samuti nähtub, et ettekande esitamise seisuga on kokku lepitud 27 kohtumist, millest ühel korral tuli isik registreerimisele alkoholijoobes. Käitumiskontrolli jooksul on W.Z alkoholi tarvitamist kontrollitud 21 korral, sellest 3 neljal korral on isikul tuvastatud alkoholijoove. 01.11.2021 toimus ette teatamata kohustuse kontroll ning W.Z-il tuvastati alkoholijoove 1,189 mg/l. 02.11.2021 tuli W.Z ametniku vastuvõtule alkoholijoobes (joove 1,329mg/l). Isik selgitas juhtunut sellega, et tarvitas alkoholi ja kahetseb. 11.11.2021 koostas ametnik antud kuupäevade kohta hooldusalusele kirjaliku hoiatuse. 28.11.2021 toimus uus kontroll ning W.Z-il tuvastati alkoholijoove 0,806 mg/l - isik tunnistas tarvitamist. 07.01.2022 koostas ametnik antud kuupäeva kohta teise kirjaliku hoiatuse. 09.11.2022 alkoholi tarvitamise ajal pidi hooldusalune kodus haige olema, sest 12.10.2022 tuli isik ametniku juurde registreerimisele, olles silmnähtavalt haige. Samuti saatis hooldusalune 15.11.2022 ametnikule e-kirja, selgitades, et ta ei saa registreerimisele tulla, kuna on jätkuvalt haige. Samas oli ta 09.11.2022 tarvitanud alkoholi. W.Z-ile on ka soovitud teostada 09.11.2022 ja 23.11.2022 kohustuse kontrolli, mida aga pole olnud võimalik läbi viia, sest isik ei vastanud ametnike kõnedele ega helistanud hiljem tagasi. Sellega seoses on ametnikul alust arvata, et süüdimõistetu oli olnud nendel kordadel alkoholijoobes ning hoidis sihilikult ja kuritahtlikult kõrvale kohustuste kontrollist. AJK Kliiniku poolt tehtavad analüüsid CDT näitu ei kajasta. Vastuvõtul W.Z väitis, et kuna ta on kogu aeg haige, siis väidetavalt ei võta teda ükski kliinik vastu, et ta saaks need analüüsid ära teha, kuigi 09.11.2022 nimetatud asjaolu alkoholi tarvitamist ei seganud. W.Z on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja teda on varasemalt selle eest ka kirjalikult hoiatatud. Hooldusalusele on antud võimalusi oma käitumist muuta, kuid ta ei ole hinnanud neid ning on jätkanud kriminaalhoolduse nõuete rikkumist. Alkoholi tarvitamine on W.Z puhul uue kuriteo toimepanemise põhjusriskiks. Hooldusalune on korduvalt väljendanud sõnades kahetsust ja lubanud, et seda enam ei kordu, kuid tegudes see ei väljendu. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et kõik asjakohased meetmed on hooldusaluse mõjutamiseks juba kasutusele võetud, kuid need pole olnud tulemuslikud. Seetõttu teeb ametnik ettepaneku pöörata süüdimõistetu karistus täitmisele. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et W.Z tunnistab alkoholi tarvitamist ning põhjendab seda tagasilangusega. Pikaajaline depoosüst teda ei aidanud, samas ta külastab iga kuu psühholoogi ja psühhiaatrit ning alkoholi tarvitamine on vähenenud. Süüdimõistetu väidab, et kriminaalhooldusametnik teda ei toeta ja valetab ning palub kohtult sisuliselt karistust mitte täitmisele pöörata, sest see ei aita alkoholismi vastu. Kriminaalhooldusametnik jääb oma taotluse pöörata karistus täitmisele juurde. Kohtu hinnangul on tõendatud, et W.Z on käitumiskontrolli ajal jätkanud alkoholi tarvitamise keelu rikkumist vaatamata käimasolevale sõltuvusravile, samuti ei ole ta esitanud ametnikule nõutud vereanalüüse ja on ka rikkunud registreerimiskohustust. Emotsionaalset madalseisu ei ravita alkoholiga, sest üldteadaolevalt alkohol süvendab XXX. W.Z-i ei ole alkoholi tarvitamisest aidanud eemale hoida ka depoosüst ja spetsialistide vastuvõtud. Kohus inimlikult mõistab, et alkoholisõltuvus on haigus, mida ilmselt efektiivsemalt saab ravida vabaduses vastavate erialaspetsialistide hoole all. Samas W.Z-i selline ravi ei ole senini täielikult aidanud. Ta on ka ise tagasilangusi tunnistanud. Seega tuleb käsitleda süüdimõistetu väiteid selle kohta, et teda aitaks edaspidiselt ainult sõltuvusravi vabaduses, alusetuna – kui isik ei ole valmis korrakohaselt alluma kriminaalhooldusele, tuleb mõistetud karistust asuda kandma vangistuses. Tagasilangused ei vabanda aprioorselt rikkumisi. Kinnipidamisasutuses ei ole kinnipeetavatele alkohol kättesaadav. Samuti on W.Z asjakohatult süüdistanud kriminaalhooldajat kohtuistungil valetamises, esitamata selle kohta mingeid tõendeid. Kohtul ei ole kriminaalhooldusametniku ettekandes esitatud väidetes ja tema usaldusväärsuses põhjust kahelda. Kriminaalhooldaja on teinud oma tööd vastavalt õigusaktidest sätestatule, erapooletult, ausalt ja õiguspäraselt. Samuti peab W.Z endale teadvustama, et kriminaalhoolduses on koostatud mitmekümnete hooldusalustega tegelemiseks ametnikele töögraafikud ning sellest nad ka hoolduse teostamisel lähtuvad. Ettekandest samuti nähtub, et süüdimõistetu on ka hoidnud kohustuse täitmise kontrollist korduvalt kõrvale, s.o jäänud ametnikele kättesaamatuks alkoholikontrolli teostamiseks. Töövälisel ajal 4 telefonikõnedele ei vastata. Kriminaalhooldusalustele on hoolduse alguses selgitatud, et nad peavad olema kriminaalhooldajale operatiivselt kättesaadavad ning tagasihelistamine ei vabanda rikkumist. Seega tuleb W.Z süüdistused ametniku aadressil lugeda põhjendamatuteks. Ka väidetavalt haige olemise ajal on isik jätkanud alkoholi tarvitamist, mis on üheselt tõendamist leidnud. Ilmselt on ka teiste kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja lisakohustuse rikkumine seotud eelkõige alkoholi liigtarvitamisega. Paraku on süüdimõistetu oma elu kohustatud selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks, kui süüdimõistetu soovib karistust vabaduses kanda. Vastasel korral ei ole võimalik korrektselt läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. Mõjuvad põhjused rikkumisteks puudusid. W.Z ei ole esitanud ka ametnikule ega kohtule tõendeid tervislikel põhjustel 15.11.2022 registreerimiselt puudumise ja vereanalüüside tegemise võimatuse kohta – need väited on jäänud paljasõnalisteks. Tuleb tähele panna, et mitte igasugune terviseseisund ei välista registreerimisel osalemist või vereanalüüside tegemist – kriminaalhooldajale tuleb esitada selle kohta korrektne (arsti)tõend, mis kinnitab puudumiseks ja vereanalüüside mittetegemiseks mõjuva põhjuse esinemist. Ka 6 kuuline šokivangistus ei ole W.Z käitumist vabaduses õiguskuulekamaks muutnud ja teda rikkumistest eemale hoidnud. Seega W.Z ilmselgelt ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et alluda nendele. Seetõttu on ka pikema aja jooksul jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised. Kohtu seisukohalt suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuvad, sest W.Z-il on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne. W.Z on oma käitumisest teadlik ja suudab seda juhtida. W.Z-ile on juba korduvalt antud võimalusi enda käitumist korrigeerida ja lõpetada rikkumised, kuid need on jätkunud. Kuigi kohus teadvustab, et W.Z sõltuvusprobleem võib olla suure tõenäosusega nii tõsine, et ta vajaks statsionaarset ravi, siis seni ei ole süüdimõistetu vabatahtlikult enamate sõltuvusravi võimaluste suhtes huvi üles näidanud. Kohus ei saa isikule panna ravikohustust kui isik seda ise ei soovi. Samuti on süüdimõistetu W.Z tunnistanud ravimite ja alkoholi koostarvitamist. Järelikult isikul puudub piisav motivatsioon enda sõltuvuskäitumist muuta ja nende tagasilangusega õigustamine on perspektiivitu. Süüdimõistetu on ka sisuliselt hakanud kriminaalhooldusele tegema etteheiteid, kuigi talle on võimaldatud karistuse kandmist vabaduses. Suur vastutus kriminaalhoolduse õnnestumise eest lasub hooldusalustel, kes on enamasti täiskasvanud isikud ja teevad omi valikuid iseseisvalt - ametnik on üksnes abistavas rollis seadusandluses määratletud piirdes. Kriminaalhooldajatele ei saa ette heita, et nad ei tee enamat, kui neile on kohustuseks pandud. Karistuse kandmine vabaduses eeldab, et süüdimõistetu võtab enda käitumise eest vastutuse ja ei otsi rikkumistele vabandusi, kui mõjuvaid põhjusi nendeks ei esinenud. Seega on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine ja katseaja pikendamine W.Z käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Kohus ei saa aktsepteerida järgmisi W.Z kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisi. W.Z ei ole ära kasutanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ja tal tuleb minna karistust kandma vanglasse, kus tema käitumine on allutatud rangele regulatsioonile. Kuigi vangistus ei pruugi alati käitumismustreid muuta (selleks on vajalik inimese enda tahe), siis saadab see ühiskonnale signaali, et karistuse vabaduses kandmiseks tuleb punktuaalselt järgida kohtulahenditega määratud kriminaalhooldusnõudeid ning kriminaalhooldusametnike korraldusi, vastasel korral tuleb karistust kanda vangistuses. Karistuse vabaduses kandmine on süüdimõistetule kohtu poolt antud võimalus, mitte karistuse lõpptähtajani garanteeritud õigus. Kuigi isik võib eelistada vangistuse jätkuvat kandmist tingimisi vabaduses, siis on riigi privileeg määrata karistuse kandmise viis, lähtuvalt süüdimõistetu senisest käitumisest vabaduses. Ärakandmata vangistust ei saa asendada üldkasuliku tööga, sest kriminaalmenetluse seadustik selleks võimalust ei anna. Täitemenetluses ei saa vangistust üldkasuliku tööga asendada. 5 Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks pöörata täitmisele W.Z-ile Tartu Maakohtu 10.02.2021 otsusega nr 1-20-9468 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust. W.Z karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 6