← Eesti

1-20-9468/70

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

  1. veebruar 2023 Kriminaalasja number 1-20-9468 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. jaanuari
  3. a määrus S.H-le (ik XXX) Tartu Maakohtu
  4. veebruari
  5. a kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramine Määruskaebuse esitaja S.H Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta S.H määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  6. S.H tunnistati süüdi Taratu Maakohtu
  7. veebruari
  8. a otsusega KarS § 424 lg 2 järgi. Talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. Koheselt kuulus ärakandmisele 6 kuud vangistust, 1 aasta ja 6 kuud vangistust ei pööratud täitmisele tingimusel, et S.H 2aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-de 2, 8 ja lg 4 alusel ei tarvita alkoholi, osaleb sotsiaalprogrammis ning registreerib end riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele. Katseaja kestus oli
  9. veebruarist 2021 kuni
  10. veebruarini
  12. Tartu Maakohtu
  13. märtsi 2022 määrusega pikendati S.H katseaega ja käitumiskontrolli tähtaega 6 kuu võrra, s.o kuni
  14. augustini
  15. Meedet kohaldati, sest S.H rikkus alkoholi tarvitamise keeldu.
  16. Tartu Maakohtu
  17. juuni 2022 määrusega S.H-le määrati KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustus pöörduda hiljemalt 3 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest Lõuna-Eesti Haigla AS psühhiaatriaosakonda alkoholisõltuvusravi määramiseks ning läbida määratud statsionaarne sõltuvusravi vastavalt arsti juhistele. S.H rikkus taaskord alkoholi tarvitamise keeldu.
  18. Tartu Maakohtu
  19. augusti 2022 määrusega tühistati Tartu Maakohtu
  20. juuni 2022 määrusega KarS § 75 lg 2 p 5 alusel S.H-le määratud kohustus pöörduda hiljemalt 3 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest Lõuna-Eesti Haigla AS psühhiaatriaosakonda alkoholisõltuvusravi määramiseks ning läbida määratud statsionaarne sõltuvusravi vastavalt arsti juhistele. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati S.H-d jätkama alkoholivastast sõltuvusravi AJK Kliinikus ning läbida määratud ambulatoorne sõltuvusravi vastavalt arsti juhistele. Samuti määrati S.H-le KarS § 75 lg 4 alusel lisakohustuseks kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kolme kuu jooksul, anda vereanalüüse kuni katseaja lõpuni. Vereanalüüse saab teha Synlab laboris (GGT ja CDT näidud). Pikendati ka süüdimõistetu katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni
  21. detsembrini
  22. S.H rikkus korduvalt nii alkoholi tarvitamise keeldu kui ka ametniku kontrollile allumise kohustust, samuti keeldus ta pöördumast kohtu poolt määratud statsionaarsele sõltuvusravile.
  23. Neljas erakorraline ettekanne esitati
  24. novembril 2022 ning selles taotleti S.H karistuse täitmisele pööramist. S.H on jätkanud alkoholi tarvitamise keelu rikkumist.
  25. Tartu Maakohtu
  26. jaanuari
  27. a määrusega erakorraline ettekanne rahuldati ja S.H kandmata karistus – 1 aasta 6 kuud vangistust, pöörati täitmisele.
  28. Tegemist on neljanda erakorralise ettekandega.
  29. novembril 2022 tuvastati S.H-l alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, mida tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Sellest nähtub, et S.H-l tuvastati joove 1,76 mg/l. Politsei- ja Piiivalveameti päringuvastusest nähtub, et
  30. novembril 2022 tehti politseile väljakutse S.H vägivaldse käitumise tõttu. Samuti tuvastati S.H-l alkoholi tarvitamise keelu rikkumine
  31. detsembril
  33. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt heidetakse S.H-le ette veel
  34. novembril
  35. a registreerimiskohustuse rikkumist ja vereanalüüside mittegemist.
  36. Ettekande esitamise seisuga on kokku lepitud 27 kohtumist, millest ühel korral tuli isik registreerimisele alkoholijoobes. Käitumiskontrolli jooksul on S.H alkoholi tarvitamist kontrollitud 21 korral, sellest neljal korral on isikul tuvastatud alkoholijoove.
  37. novembril 2021 toimus ette teatamata kohustuse kontroll ning S.H-l tuvastati alkoholijoove 1,189 mg/l. 02.11.2021 tuli S.H ametniku vastuvõtule alkoholijoobes (joove 1,329mg/l).
  38. novembril 2021 koostas ametnik antud kuupäevade kohta hooldusalusele kirjaliku hoiatuse.
  39. novembril 2021 toimus uus kontroll ning S.H-l tuvastati alkoholijoove 0,806 mg/l - isik tunnistas tarvitamist.
  40. jaanuaril 2022 koostas ametnik antud kuupäeva kohta teise kirjaliku hoiatuse.
  41. novembril 2022 alkoholi tarvitamise ajal pidi hooldusalune kodus haige olema, sest
  42. novembril 2022 tuli ta ametniku juurde registreerimisele, olles silmnähtavalt haige. Samuti saatis hooldusalune
  43. novembril 2022 ametnikule e-kirja, selgitades, et ta ei saa registreerimisele tulla, kuna on jätkuvalt haige. Samas oli ta
  44. novembril 2022 tarvitanud alkoholi. S.H-le on ka soovitud teostada
  45. ja
  46. novembril 2022 kohustuse kontrolli, mida aga pole olnud võimalik läbi viia, sest isik ei vastanud ametnike kõnedele ega helistanud hiljem tagasi. Sellega seoses on ametnikul alust arvata, et süüdimõistetu oli olnud nendel kordadel alkoholijoobes ning hoidis sihilikult ja kuritahtlikult kõrvale kohustuste kontrollist. AJK Kliiniku poolt tehtavad analüüsid CDT näitu ei kajasta. Vastuvõtul S.H väitis, et kuna ta on kogu aeg haige, siis väidetavalt ei võta teda ükski kliinik vastu, et ta saaks need analüüsid ära teha, kuigi
  47. novembril 2022 nimetatud asjaolu alkoholi tarvitamist ei seganud. 2
  48. S.H on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Teda on varasemalt selle eest ka kirjalikult hoiatatud. Ehkki ta on korduvalt väljendanud sõnades kahetust, ei väljendu see tema tegudes. Kõik asjakohased meetmed (depoosüst, spetsialistide vastuvõtud) on osutunud tulemusetuks. S.H on jätkanud alkoholi tarvitamise keelu rikkumist vaatamata käimasolevale sõltuvusravile. Ta ei ole esitanud ametnikule vereanalüüse ning on rikkunud registreerimiskohustust. Emotsionaalset madalseisu ei ravita alkoholiga, sest üldteadaolevalt see süvendab depressiooniseisundit. S.H on tunnistanud tagasilangusi. Kui isik ei ole valmis korrakohaselt kriminaalhooldusele alluma, tuleb asuda mõistetud karistust kandma vanglas.
  49. Ettekandest nähtub, et süüdimõistetu on ka hoidnud kohustuse täitmise kontrollist korduvalt kõrvale, s.o jäänud ametnikele kättesaamatuks alkoholikontrolli teostamiseks. Töövälisel ajal telefonikõnedele ei vastata. Kriminaalhooldusalustele on hoolduse alguses selgitatud, et ta peab olema kriminaalhooldajale operatiivselt kättesaadav ning tagasihelistamine ei vabanda rikkumist. Seega tuleb S.H süüdistused ametniku aadressil lugeda põhjendamatuteks. Ka väidetavalt haige olemise ajal on isik jätkanud alkoholi tarvitamist, mis on üheselt tõendamist leidnud. Ilmselt on ka teiste kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja lisakohustuse rikkumine seotud eelkõige alkoholi liigtarvitamisega.
  50. S.H-l puuduvad mõjuvad põhjused rikkumisteks. Ta ei ole esitanud ametnikule ega kohtule tõendeid
  51. novembril 2022 registreerimiselt puudumise ja vereanalüüside tegemise võimatuse kohta. Kriminaalhooldajale tuleb esitada selle kohta korrektne (arsti)tõend, mis kinnitab puudumiseks ja vereanalüüside mittetegemiseks mõjuva põhjuse esinemist.
  52. Ka 6-kuuline šokivangistus ei ole S.H käitumist vabaduses õiguskuulekamaks muutnud ega teda rikkumistest eemale hoidnud. Pikema aja jooksul on jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised. S.H ei ole täitnud juba korduvalt antud võimalusi enda käitumist korrigeerida. Tema sõltuvusprobleem võib olla suure tõenäosusega nii tõsine, et ta vajaks statsionaarset ravi. Seni aga ei ole süüdimõistetu vabatahtlikult enamate sõltuvusravi võimaluste suhtes huvi üles näidanud. Kohus ei saa isikule panna ravikohustust vastu tema tahtmist. Süüdimõistetu on tunnistanud ravimite ja alkoholi koostarvitamist. Järelikult puudub tal piisav motivatsioon enda sõltuvuskäitumist muuta. Enda õigustamine tagasilangusega on perspektiivitu. Suur vastutus kriminaalhoolduse õnnestumise eest lasub hooldusalustel, ametnik üksnes abistab teda seaduses antud piires. Karistuse kandmine vabaduses eeldab, et süüdimõistetu võtab enda käitumise eest vastutuse. Lisakohustuste määramine ja katseaja pikendamine S.H käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Vangistus ei pruugi alati käitumismustreid muuta (selleks on vajalik inimese enda tahe). Karistuse vabaduses kandmiseks tuleb aga punktuaalselt järgida kohtulahenditega määratud kriminaalhooldusnõudeid ning kriminaalhooldusametnike korraldusi. Karistuse vabaduses kandmine on süüdimõistetule antud võimalus, mitte karistuse lõpptähtajani garanteeritud õigus.
  53. Ärakandmata vangistust ei saa asendada üldkasuliku tööga, sest kriminaalmenetluse seadustik selleks võimalust ei anna. Täitemenetluses ei saa vangistust üldkasuliku tööga asendada. MÄÄRUSKAEBUS
  54. S.H palub maakohtu määruse tühistada, katseaega pikendada, lisada üldkasuliku töö tunde. Samuti nõustub S.H tegema kangema depoo süsti.
  55. Vangistus takistab alkoholi tarbimist, ent ei õpeta seaduskuulekalt koos alkoholiga ühiskonnas elama ja igapäevaselt hakkama saama. Vabanemisest saadik puuduvad S.H-l politseiga kokkupuuted. Ta mõistab, et alkoholi tarvitades rikub ta vabanemistingimusi. Samas 3 katkestaks vangistus senise seaduskuuleka elu ning edusammud alkoholi probleemiga võitlemisel. Kaoks ka elukoht ning võimalus täita lapse ülalpidamiskohustust.
  56. Maakohtu määruses on eksimus, et
  57. detsembril 2022 ei saadud läbi viia puhumiskohtrolli. Tegelikult kontroll teostati ning S.H oli alkoholijoobes. 99% juhtudest on ta määratud ajal tagasi helistanud selgitamaks, miks ta ei vastanud.
  58. detsembri intsidendi käsitlemisel kaotas S.H enesevalitsemise, kuivõrd tegelikult viis elukaaslane ta kohale ja ta tunnistas alkoholijoobes olemist. Ta püüdis käituda vastutustundlikult, vastutada oma eksimuse eest ning läbida alkoholi tarvitamise kontrolli.
  59. Vereanalüüse S.H ei teinud. Esimesel korral oli ta haige ning haigusnähtudega ei tohtinud Synlabi minna. Ta tegi proovi AJK Kliinikus. Peale proovi esitamist teavitas kriminaalhooldusametnik, et teatud näitajad proovis puuduvad ja tuleb teha uus proov.
  60. novembril aga oli S.H juba tarvitanud alkoholi, mistõttu oleks kulutus veranalüüsile olnud tema niigi raskes majanduslikus olukorras raha raiskamine.
  61. S.H peab ise jõudma selleni, et ei pöördu igapäevaelu pingete ilmnemisel alkoholi poole. Vangistus midagi ei muudaks. Omast kogemusest teab S.H , et keelatud ja kättesaamatu tundub kõige ahvatlevam ning vabanedes pöörduks ta samale rajale.
  62. Alkohoolikuks olemine pole kuritegu. Ühtki rikkumist ei ole S.H toime pannud. Ta on käinud tööl, täitnud ülalpidamiskohustust ning maksnud makse. Majanduslanguse tõttu kaotas S.H töö, tekkis vaba aega, pinged kasvasid üle pea ning see viiski alkoholi tarvitamiseni. Kuritegusid ei pannud ta toime tänu toetavale tugivõrgustikule, kes aitab teda raskel paranemisteel. Ta soovib jätkata ravi AJK Kliiniku programmis ja käia vihajuhtimise alasel lisanõustamisel.
  63. S.H vabadusse jätmine ei õõnestaks õigussüsteemi. See saadaks hoopis signaali, et inimest toetatakse seaduskuulekaks kasvamisel ka nõrkushetkedel. Isoleerimine aitaks probleemi likvideerida teatud ajaks, ent pikemaaegset muutust ei toimuks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  64. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et S.H määruskaebusel puuduks ringkonnakohtus edulootus. S.H põhiteesiks on, et ta on alkohoolik, kelle sõltuvusega tegelemisele ei aitaks vangistus kaasa. Ringkonnakohus leiab, et selline kaitsetees on edutu. S.H on kuriteos süüdimõistetu, kellele anti võimalus kanda oma karistust tingimisi, st tema vabadust on piiratud oluliselt vähem, ent lisatingimustel. Kui käsitleda alkoholismi haigusliku seisundina, mis välistab alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tahtlikust või raskest hooletusest tingitud käitumisaktina, ei oleks sõltlastele lisakohustusena alkoholikeelu panemine üldse mõttekas, kuivõrd karistust täitmisele pöörata ei saakski. Ülejäänud määruskaebuse väited käsitlevad rikkumiste põhjendusi. Maakohus on S.H karistuse täitmisele pööramist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt põhjendades ka seda, miks ei ole katseaja pikendamine ega täiendavate kohustuste panemine mõttekas. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid.
  65. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.