Obsah (6)

§ 224§ 227§ 50§ 69§ 201§ 127

4-25-3277 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-3277 (2315,25,007285) Kohtunik Kadri Väling Kohtuasi Andr

§ 224

lg 2 ja

§ 227lg 4 järgi Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 227lg 4 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Andrei Tailovi

§ 224

lg 2 ja

§ 227lg 4 järgi Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 227lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks.

Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

1. Rahuldada Andrei Tailovi kaebus osaliselt.
2. Liiklusseaduse § 127 alusel on Andrei Tailov kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 1 4-25-3277 Edastada kohtuotsus Andrei Tailovile, kohtuvälisele menetlejale ja Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija J. K. 22.08.2025 otsusega väärteoasjas nr 2315,25,007285 karistati Andrei Tailovi

§ 227

lg 4 ja

§ 224lg 2 järgi Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 227lg 4 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX 31.07.2025 kell 18.42 Harjumaal, Maardus, Vana-Narva mnt 30 juures (Paemurru ja Muuga sadama tee vahel) asulasisesel teel kiirusega 121 +- 4 km/h kohas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 67 km/h. Samuti juhtis ta mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,53 mg/l. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,58 mg/l ±0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,53 mg/l. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 50

lg 5 p 3 ja § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 227lg-s 4 ja § 224 lg-s 2 sätestatud väärteod.

1. 31.08.2025 esitas menetlusalune isik A. Tailov 22.08.2025 kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles palub lühendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega 12 kuult 3 kuule või asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga või muu kergema karistusega, mis võimaldaks säilitada töökoha ja pere majandusliku kindlustatuse. Kaebuse kohaselt pole kohtuväline menetleja piisavalt arvestanud tema perekondlikku olukorda ega elatusvahendite kaotuse mõju. Ta on kahe alaealise lapse isa (XXX-aastane poeg ja XXX-kuune tütar) ning tema töötasu on pere peamine sissetulekuallikas. Kui A. Tailov jääb ilma juhtimisõigusest 12 kuuks, kaotab ta töökoha, kuna objektid asuvad elukohast 100–200 km kaugusel ja nendele pääsemiseks on sõiduki juhtimine vältimatu. A. Tailov märkis kaebuses, et mõistab ja kahetseb toimepandud rikkumist ning on valmis võtma kohustuse läbida täiendkoolitus või osaleda programmis, mis suurendab liiklusohutust. Selle avalduse tegemisel tugines ta Riigikohtu seisukohale (RKKKo 3-1-1-77-14, p 13), et karistuse eesmärgiks on eeskätt süüdlast mõjutada ja suunata teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Nii leidis A. Tailov, et tema puhul saab seda eesmärki täita ka lühendatud juhtimisõiguse äravõtmise kaudu. Tal on küll ka varasemalt toime pannud liiklusrikkumisi, kuid juhtimisõiguse äravõtmine nii pikaks ajaks ei ole tema pere toimetuleku seisukohalt proportsionaalne. Eripreventiivne eesmärk – takistada teda joobes ja ohtlikul moel sõitmast – oleks tema hinnangul saavutatav ka lühema juhtimisõiguse äravõtmisega, eriti kui lisandub täiendõppe või katseaja kohustus.
2. 16.09.2025 jättis Harju Maakohus A. Tailovi kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija J. K. 22.08.2025 otsuse peale väärteoasjas nr. 2315,25,007285 käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva pikkuse tähtaja.
3. A. Tailov kõrvaldas puudused 22.09.2025 täpsustades, et ta on nõus kirjaliku menetlusega, kaitsja osalemist ei soovi ja esitas täiendavate tõenditena tööandja (Õ OÜ XXX) ning Maksuja Tolliameti tõendi, mille kohaselt töötab ta alates 16.04.2025 Õ OÜ-s, kus tal on oma ametikohustuste täitmiseks vaja liigelda Tallinnas ja Harjumaal. Igapäevaselt varustab ta 2 4-25-3277 objekte materjalidega, sõites kaubikuga MB Sprinter ja tee-ehituse objektidel kasutab kopplaadurit Komatsu ja laadurit Avant.
4. 06.10.2025 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustub väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leidis, et A. Tailovile etteheidetavad teod on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, väärteod on õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 4 ja § 224 lg 2 järgi.

Kaebaja pani talle inkrimineeritavad väärteod toime tahtlikult. Kohtuväline menetleja hinnangul ei ole mõistetud karistuse kergendamine põhjendatud. Karistusregistri andmetel oli kaebajal õigusrikkumiste toimepanemise ajal kaks kehtivat väärteokaristust, sh samaliigiliste väärtegude eest. A. Tailovit on karistatud rahatrahvi ja lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine. Nii leidis kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud, kaebuses toodud põhjendustel karistuse (mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine) kergendamiseks alust ei ole. Kohtuväline menetleja hindas A. Tailovi süüd antud asjas suureks, kuivõrd viimane pani ühe teoga toime kaks enamohtlikku ja rasket liiklusrikkumist. Kuigi A. Tailov oli vastulauses ja on ka kaebuses avaldanud kahetsust, tuleb seda kohtuväline menetleja hinnangul pidada paljasõnaliseks ja ebasiiraks. Nii oli kohtuväline menetleja seisukohal, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab erija üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisega ning on kooskõlas KarS § 56 lg 1 sätestatuga. Seega palus kohtuväline menetleja VTMS § 132 lg 1 alusel jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele, on selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes, kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik A. Tailov ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Seega kohus, olles tutvunud nii A. Tailovi kaebuse, väärteoasja nr 2315,25,007285 materjalidega ja kohtuvälise menetleja 06.10.2025 esitatud kirjaliku seisukohaga, leiab, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud väärteoasjas nr 2315,25,007285 22.08.2025 tehtud üldmenetluse otsuse peale A. Tailovi esitatud kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses.
2. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
3. A. Tailovile heidetakse ette lubatud sõidukiiruse ületamist (

§ 227

lg 4) ja mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis (

§ 224lg 2).

Vaidlus puudub selles, et A. Tailov juhtis 31.07.2025 kell 18.42 Harjumaal, Maardus, Vana-Narva mnt 30 juures (Paemurru ja Muuga sadama tee vahel) mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX kiirusega 121 +/- 4 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 67 km/h, samuti, et A. Tailov juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis s.o ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,53 mg/l. Nimetatud väärtegude asjaolud on tuvastatavad väärteoasjas nr 2315,25,007285 kogutud tõenditega.

1. Kohtu hinnangul tõendavad A: Tailovile etteheidetavat kiiruseületust esmalt kiirusmõõturi LaserCam4 mõõtmise andmed ja videosalvestis (ID 017581), millest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki registreerimismärgiga XXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 3 4-25-3277 31.07.2025 kell 18.42 mõõteseadet LaserCam4 (nr LE1149) ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 121 km/h, niisamuti fakt, et A. Tailov juhtis selliselt mootorsõidukit Maardus, Vana-Narva mnt 30 juures (Paemurru ja Muuga sadama tee vahel), kus lubatud kiirus on 50 km/h. Mõõte määramatust arvesse võttes ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem, kui 67 km/h.
2. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Anti Lindjärv, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab muuhulgas Politsei- ja Piirivalveameti 26.01.2024 tõend. Taatlustunnistuse nr TTRS-25/00062 kohaselt oli kiirusmõõtur (nr LE1149) taadeldud 04.04.
3. Majandus- ja taristuministri 01.01.2019 jõustunud määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded1“ lisa punkti 7.1 alusel on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks üks aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o 31.07.2025, oli kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.
4. A. Tailovi poolt eeltoodud rikkumise toimepanemist kinnitavad ka tunnistaja patrullpolitseinik S. E. L. ütlused, mille kohaselt mõõtis tema paarimees patrullpolitseinik A. L. samal päeval kiirust Maardu linnas, Vana-Narva mnt 30 juures. Tunnistaja nägi, kuidas valget värvi Mercedes Benz tegi möödasõitu ja A. L. fikseeris sõiduki kiiruseks 121 km/h. Antud teelõigul oli suurim lubatud kiirus 50 km/h. A. L. andis sõidukile peatamismärguande siniste ja punaste vilkuritega ning sõiduk peatus Maardus, Vana-Narva mnt 30 juures. Sõidukiks osutus Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX, mida juhtis A. Tailov (ik 38801092758).
5. A. Tailovi poolt asulasisesel teel kiiruse ületamist kinnitavad ka tema enda selgitused, mille kohaselt ta tunnistas küll teo toimepanemist, kuid märkis, et ületas kiirust lühiajaliselt ja tahtmatult. A. Tailovi juhitud sõiduauto ees liikunud autojuht kiirendas ja seejärel pidurdas korduvalt, mis tekitas liikluses ebastabiilsust. Märgates, et kiiruspiirang 50 km /h hakkab lõppema, otsustas ta teha möödasõidu ja ei arvestanud sellega, kui kiiresti sõiduk kiirust kogub.
6. Maakohus leiab, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli asendava videosalvestise ja mõõtmise andmetega, niisamuti tunnistaja ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendatud A. Tailovile etteheidetav kiiruse ületamise fakt. Samas ei pea kohus A. Tailovi ütlusi tahtmatu ehk ettevaatamatusest toimepandud kiiruse ületamise kohta usaldusväärseteks. Kiiruse ületamine niivõrd suures ulatuses, ligi 70 km/h enam kui antud alal on lubatud, on juhile koheselt tajutav. Kohtu hinnangul ületas menetlusalune isik sõidukiirust kavatsetult. Seda kinnitab ka A. Tailov ise, märkides oma ütlustes, et ta otsustas teadlikult eesseisvast sõidukist mööduda enne 50 km /h piirangalast väljumist. On ka ilmne, et 50 km /h piirangualal puudub vajadus möödasõidul kiirust suurendada ca 121 km tunnis. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 50

lg 5 p-s 3 sätestatud keeldu ja pani toime

§ 227lg 4 kirjeldatud väärteo.

14. Järgnevalt kontrollib kohus, kas on tõendatud süüdistus selles, et A. Tailov juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. 15.

§ 69

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. A. Tailov on tunnistanud, et ta oli enne sõitma asumist tarbinud ühe purgi õlut ja arvas, et see ei mõjuta tema juhtimisvõimet. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et A. Tailov kõrvaldati sõiduki Mercedes Benz 4 4-25-3277 registreerimismärgiga XXX 31.07.2025 seoses kahtlusega, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära.

1. 31.07.2025 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kontrolliti A. Tailovil joovet 31.07.2025 kell 18.44 indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 plus nr A427289, esmane kontroll andis positiivse tulemuse. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt isiku reaktsiooni kiirus oli häiritud, esinesid kerged koordinatsioonihäired, tal tuli alkoholi lõhna suust.
2. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükki kohaselt kasutati 31.07.2025 kell 18.57 kuni 19.01 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE ARMD-
3. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,58 ja 0,60 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,53 mg/l. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja, kasutati taadeldud mõõtevahendeid ja järgiti mõõtemetoodikat, mida kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus (nr TTRC-25/00058). Seega on tuvastatud, et A. Tailov väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,53 mg alkoholi ühe liitri kohta.
4. A. Tailovi poolt keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise toimepanemist kinnitavad tunnistaja patrullpolitseinik S. E. L. ütlused, mille kohaselt Maardus, Vana-Narva mnt 30 juures tema paarimees patrullpolitseinik A. L. pidas kinni kiirust ületanud sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX, mida juhtis A. Tailov (ik 38801092758). Kinnipidamise järgselt kontrolliti juhi võimalikku joovet esmalt indikaatorvahendiga ja seejärel tõendusliku alkomeetriga. Mõõtetulemuseks saadi 0,53 mg/l.
5. Arvestades fakti, et A. Tailov oli enne mootorsõidukit juhtima asumist teadlikult tarvitanud õlut ja selles osas tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,53 mg/l, pidi A. Tailov kohtu hinnangul nii enesetunde kui ka teadmise põhjal aru saama, et ta viibib juhile keelatud seisundis. Alkoholisisalduse määra suurusest tulenevalt ei olnud tegemist ka alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Seega leiab kohus, et A. Tailov asus mootorsõidukit juhtima juhile keelatud seisundis kavatsetult.
6. Vastavalt

§ 224

lg 2 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 69

lg-s 3 sätestatud keeldu ja pani toime

§ 224lg-s 2 ettenähtud väärteo.

21. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt. Karistus 22.

§ 224

lg 2 sätestab karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 227

lg 4 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Kuivõrd

§ 227

lg 4 ja

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistus

§ 227lg 4 kui rangeimat karistust ettenägeva sätte järgi.

23. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati A. Tailovit

§ 224

lg 2 ja

§ 227lg 4 järgi Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 227

lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks, s.o sanktsiooni keskmises määras. Karistusseadustiku üldosa ei näe väärtegude eest karistusena 5 4-25-3277 ette lisakohustuste määramist (sh kohustust läbida täiendkoolitus või osaleda programmis), põhikaristusteks on KarS § 3 lg 4 kohaselt üksnes rahatrahv, arest ja juhtimisõiguse äravõtmine ning lisakaristusena seaduses sätestatud juhtudel juhtimisõiguse äravõtmine (KarS § 50 lg 1 p 2). Seega koos rahatrahviga kohus täiendavaid kohustusi menetlusalusele isikule määrata ei saa.

1. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse toimepandud väärteo raskust, selle toimepanemist kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. A. Tailovile mõistetud karistuse põhjendatust hinnates võtab kohus arvesse seda, et tema poolt oli toime pandud kaks liiklusalast rikkumist. Süü suuruse hindamisel lähtub kohus etteheidetavates tegudes alkoholisisalduse määra suurusest ja sõidukiiruse ületamise ulatusest. Alkoholisisalduse määr 0,53 mg/l kohta A. Tailovi välja hingatavas õhus oli

§ 224lg 2 määrasid, s.o 0,25–0,74 mg/l kohta väljahingatavas õhus, vaadates keskmine.

Sõidukiiruse ületamise ulatus 67 km/h jäi alampiiri lähedale. Nimelt algab

§ 227lg 4 sätestatud kiiruse ületamise piirmäär alates 60 km/h.

Eeltoodut kokkuvõttes on A. Tailovi süü toimepandud väärtegudes kohtu hinnangul keskmine. Arvestades etteheidetavate kahe väärteo raskust, ei pea kohus võimalikuks mõistetud karistust tulenevalt süü suurusest kergendada. 26. Kuivõrd

§ 227

lg 4 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol. A. Tailovil on mitu kehtivat väärteokaristust, viimane rahatrahv on tasumata. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on teda karistatud 25.02.2025

§ 201

lg 2 ja § 227 lg 2 järgi (tegu 25.02.2025) rahatrahviga 155 trahviühikut, s.o 1240 eurot. Sellest järeldub, et kergemaliigiline karistus rahatrahvi näol soovitud mõju ei avalda, menetlusalune isik jätab rahatrahvi lihtsalt tasumata. Rahatrahvi kohaldamise vastu räägivad ka faktid, et A. Tailovil on kehtiv väärteokaristus

§ 224lg 2 järgi (tegu 18.10.2024) ja üks kehtiv välisriigi karistus.

Viimasega määrati talle rahatrahv ja juhtimisõiguse tühistamine. Seega on tuvastatud, et A. Tailov on varasemalt ca aasta jooksul toime pannud veel kaks samalaadset rikkumist (18.10.2024 ja 25.02.2025). Varasemal korral karistati A. Tailovit

§ 227lg 2 järgi.

Sel korral oli aga rikkumine juba suurem. Seega on A. Tailovi poolt toime pandud liiklusalased väärteod muutunud ajas ohtlikumaks. Kohtu hinnangul peavad muutuma ka temale uute sarnaste rikkumiste eest mõistetav karistusmäär rangemaks.

1. Kohus märgib, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise vajalikkust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.12.2013 otsus asjas nr 3-1-1122-13, p-d 9, 11). Kohtu hinnangul A. Tailovile määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma, järelikult ei täidaks ka uue rahatrahvi kohaldamine eripreventiivset eesmärki, see on ennast karistusliigina A. Tailovi puhul ammendanud. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et A. Tailovi suhtes juhtimisõiguse äravõtmine uute samaliigiliste tegude eest on põhjendatud.
2. Menetlusalune isik on selgitanud ja tõendanud (tööandja ja maksuandmete tõendiga), et mootorsõiduki juhtimisõigus on talle vajalik seoses tööülesannete täitmisega (igapäevaselt varustab kaubikuga MB Sprinter objekte materjalidega, tee-ehituse objektidel kasutab kopplaadurit Komatsu ja laadurit Avant). Töö kaotuse korral kannataks nii tema ise kui ka pere, tal on ülalpidamisel kaks alaealist last. Kohus märgib, et nimetatud asjaolud ei too kaasa kaebajale määratud karistuse liigi muutmist. Kuigi A. Tailovi jaoks on ilmselgelt oluline tööl 6 4-25-3277 käimine ja pere ülalpidamine, ei mõjutaks kohtu hinnangul rahatrahvi mõistmine isikut viisil, mis paneks teda hoiduma edaspidi rikkumiste toimepanemisest. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik on viimase aasta jooksul toime pannud mitu samalaadset liiklusalast rikkumist, siis pidi ta teadma, et sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena ja sellest võivad olla tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ja ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise üles kaebuse esitaja võimalikud ebamugavused. Samuti on A. Tailovi varasemalt karistatud välisriigis juhtimisõiguse äravõtmisega, mistõttu isik teab väga hästi, mida tähendab juhtimisõiguseta enda töö- ja pereelu korraldamine, ta oleks pidanud saadud kogemuse pinnal uusi liiklusalaseid rikkumisi vältima.
3. Küll aga peab kohus erinevalt kohtuvälise menetlejast võimalikuks karistusmäära suuruse valikul arvestada kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku avaldatud kahetsust. A. Tailov on korduvalt avaldanud kahetsust ja lubanud võtta juhtunust õppust. Ta on ka kohtule esitatud kaebuses märkinud, et mõistab ja kahetseb toimepandud rikkumist. Samas leiab kohus, et kahetsuse avaldamine kergendava asjaoluna ei ole niivõrd mõjus, et tingiks karistuse määramise oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või santsiooni alammääras. Väärteootsusest nähtuvalt raskendavaid asjaolusid A. Tailovi puhul tuvastatud ei ole, neid ei tuvastanud ka kohus.
4. Seega leiab kohus, et isikule määratud karistust on võimalik vähendada vaid kergendava asjaoluga arvestamise tõttu, muutes kohtuvälise menetleja otsust karistuse osas ja mõistes karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 9 kuuks. Kohtu hinnangul on selliselt A. Tailovile täidetud ka üldpreventiivne eesmärk. Määratav karistus annab nii menetlusalusele isikule kui ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja vastutustundlik ning reeglite rikkumisele järgneb vastutus.
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise menetleja otsust karistuse osas, kuid ülejäänud osas jätab kaebuse rahuldamata.
6. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima antud kohtuotsuse jõustumisest. See, et

§ 127kohaselt tuleb A.

Tailovil loovutada (s.t viia ära) juhiluba Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul arvates antud kohtuotsuse jõustumisest, ei tähenda, et mootorsõidukit võiks kohtuotsuse jõustumise ja juhiloa loovutamise vahelisel ajal juhtida. Juhul, kui A. Tailov tähtaegselt juhiluba Transpordiametile ära ei vii, võidakse talle selle kohustuse täitmata jätmise eest määrata sunniraha. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Väling kohtunik 7