Obsah (6)

§ 444§ 174§ 175§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-111190 Tsiviilasi Bondora

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Bondora AS (hageja) ja L. S. L. (kostja) on sõlminud 09.12.2024 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 4997 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 23,99% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 390,94 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 8.1. alusel on pooled leppinud kokku, et viivisemäär on võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga ehk 23,99% võlgnetavalt summalt aastas. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt haldustasu, milleks oli 4% laenusummast aastas. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 66,08 eurot, mis on arvestatud perioodi 08.01.2025 kuni 08.04.2025 eest. Lepingu p 9.3 alusel kannab laenuvõtja sissenõutavaks muutunud võla sissenõudmise kulud ning hageja palub mõista kostjalt välja võla sissenõudmisega seotud kulud kokku 10 eurot. Pooled on laenulepingu sõlmimisel leppinud kokku p-des 6.7, 6.8 ja 13.1, et laenuandja pakutava lisatoote või -teenuse kasutamisel maksab laenuvõtja laenuandjale tasu laenuandja veebilehel avaldatud hinnakirja alusel. Eelneva alusel palub hageja mõista kostjalt maksehäire edastamise teate eest 14,99 eurot. 2 Kohtu selgitused

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (38,25%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et laenu andmise eel tuvastati kuu keskmiseks sissetulekuks 2046,72 eurot ning arvestati keskmisteks kohustusteks (finantskohustused + elatusmiinimum/majapidamiskulud) 614 eurot. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2024 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg-le 1 ega ole tühine. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse ja 02.07.2025 esitatud hagi täienduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 360 eurot (käibemaksuta). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu summas 20 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulud summas 360 eurot selgelt põhjendamatud. Arvestades esindaja (Elari Arjakas) eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 630 eurot, õigusabikulud 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu summas 20 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes

§ 317

lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. (allkirjastatud digitaalselt) 3