KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-138131 Tsiviilasi Bigbank AS hagi O. T. vastu võlanõu

§ 403

prim 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1 386,00 eurot (välja makstud krediit 1 955,00 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 569,00 eurot). 6. Lepingu XXX (leping 2) laenutaotluses märkis klient oma sissetulekuks töötasu 2200 eurot neto. Kostja Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registrist nähtus, et tarbija keskmiseks töötasuks viimase 3 kuu vältel oli 2303,31 eurot. Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi 295 eurot. Krediidilepingust nr XXX tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 321,01 eurot (lisaks eelmise lepingu kohustus 112,82). Lisaks arvestas pank krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on 1 ülalpeetavat ja kostja elupinnaks on üürikorter. Juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue

§ 403

prim 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 6860 eurot (välja makstud krediit 6860 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 00,00 eurot). Kostja vastuväide

1. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu põhjendused
2. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

1. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 05.12.2023 tarbijakrediidilepingu XXX (leping 1) ja 06.05.2024 tarbijakrediidilepingu nr XXX (leping 2). Lepingu 1 põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale laenu 2000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 10,40 % tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Krediidi kulukuse määraks oli 17,55 %. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli 2256,38 eurot. Krediidisumma 2000 eurot, millest tasaarvestati lepingu sõlmimise tasu 45 eurot maksti välja kostja arvelduskontole XXX kuupäeval 05.12.
2. Lepingu 2 põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale laenu 7000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 8,40 % tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Krediidi kulukuse määraks oli 11,66 %. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli 7704,02 eurot. Krediidisumma 7000 eurot, millest tasaarvestati lepingu sõlmimise tasu 140 eurot maksti välja kostja arvelduskontole XXX kuupäeval 06.05.
4. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (

§ 4034lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et 3 tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

11.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1– 7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: • arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; • aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; • teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

1. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamist hagiavalduses. Selle kohaselt omandas võlausaldaja teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, 4 kliendi Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri väljavõtte ajaloo alusel ja avalikest registritest saadud info alusel. Hagiavalduse kohaselt märkis klient lepingu XXX (leping 1) laenutaotluses oma sissetulekuks töötasu 2000 eurot neto. Kostja Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registrist nähtus, et tarbija keskmiseks töötasuks viimase 3 kuu vältel oli 2399,74 eurot. Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi 295 eurot. Krediidilepingust nr XXX tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 112,82 eurot. Lisaks arvestas pank krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on 1 ülalpeetav ja kostja elupinnaks on üürikorter ning lepingu XXX (leping 2) laenutaotluses märkis klient oma sissetulekuks töötasu 2200 eurot neto. Kostja Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registrist nähtus, et tarbija keskmiseks töötasuks viimase 3 kuu vältel oli 2303,31 eurot. Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi 295 eurot. Krediidilepingust nr XXX tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 321,01 eurot (lisaks eelmise lepingu kohustus 112,82). Lisaks arvestas pank krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on 1 ülalpeetav ja kostja elupinnaks on üürikorter.
2. Kohtul ei ole võimalik eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt võimalik tuvastada, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on küll küsinud kostjalt andmeid tema tööandja, sissetulekute, kohustuste ja elamiskulude kohta, kuid ei ole esile toonud, et oleks teostanud kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et laenuandja oleks tarbija esitatud andmeid sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta kontrollinud. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtete esitamist ja seda kontrollinud. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik. Hageja ei ole selgitanud, kuidas ta ilma kostja pangakonto väljavõtteta tegi kindlaks, et kostjal muud (laenu)kohustused puuduvad. Samuti ei ole hageja selgitanud, kuidas ta on arvesse võtnud, et igakuisest sissetulekust peab ta lisaks endale üleval pidama ka ühte last. Hageja ei ole selgitanud, mida ta tuvastas sellest, et kostja elab üüritavas elamispinnal. Näiteks ei ole hageja tuvastanud, kui suur kulu kostjal on seoses üüripinnaga, mistõttu tal on ka vastavad igakuised kohustused. Samuti ei ole kohtul võimalik käesolevas menetluses kontrollida, kas hageja väidetud andmed kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta vastavad tõele, kuna kontoväljavõtet esitatud ei ole.
3. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja on eiranud

§ 403

4 lg 2 ja lg 4; KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud

§ 406

sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.

1. Hageja on avaldanud, et kui kohus jõuab järeldusele, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis sellisel juhul palub hageja alternatiivnõudena mõista lepingu XXX puhul põhivõlg summas 1386 eurot ja lepingu XXX puhul põhivõlg summas 6860 eurot. Hageja ei esita alternatiivnõude raames muid rahalisi nõudeid ning palub menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse

§ 403

4 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

§ 403

4 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (sissenõudekulud, intress, haldustasu, sissenõutavaks muutunud viivis ja edasiulatuv viivis) rahuldamata. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal 5 seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei oleks pidanud laenu saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks.

§ 4034

lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on hagiavalduse toonud välja, et juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue

§ 403

prim 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1386,00 eurot (välja makstud krediit 1955,00 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 569,00 eurot) ning teise lepingu puhul 6860 eurot (välja makstud krediit 6860 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 00,00 eurot).

1. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõudeks kokku 8246 eurot (1386 eurot leping 1 + 6860 eurot leping 2). Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
3. Hagis toodud tsiviilasja hind oli 9858,19 eurot. Hagi rahuldati summas 8246 eurot ehk 83,7% ulatuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 83,7 % ulatuses kostja kanda ja 16,3% ulatuses hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 770 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 83,7 % ehk 644,49 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Kaie Almere kohtunik 6