Hagi alus Nord Collect OÜ (hageja) esitas 21.01.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse V. P. (kostja) vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 31.01.2025. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid M OÜ ja kostja 24.03.2020 kliendilepingu nr XXX, millega esialgne võlausaldaja võimaldas kostjal taotleda laenu ja vajaduse korral täiendavat laenuosa kostjale lubatud krediidilimiidi piires. Hagi kohaselt taotles kostja perioodil 24.03.2020 – 18.07.2020 laenu ja 4 korda täiendavat laenuosa. 24.03.2020 väljastati kostjale laen summas 750 eurot, 28.03.2020 väljastati kostjale täiendav laenuosa summas 150 eurot, 17.07.2020 väljastati kostjale täiendav laenuosa summas 500 eurot, 17.07.2020 väljastati kostjale täiendav laenuosa summas 400 eurot ning 18.07.2020 väljastati kostjale täiendav laenuosa summas 300 eurot. Kokku väljastati kostjale laenu summas 2 100 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid summas 234,94 eurot. Hageja on arvestanud kostja poolt tehtud tagasimaksed põhivõla katteks ja nõuab kostjalt laenusumma 1 865,06 eurot tagastamist. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista alates 06.11.2024 viivis tasumata põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. M OÜ loovutas nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud 16.02.2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt
Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Hagi aluseks olev leping kvalifitseerub tarbijakrediidilepinguks ning kohus on kontrollinud, et lepingu krediidikulukuse määr ei 2 ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra. Hageja nõuab kostjalt vaid põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist. Hageja ei nõua intressi ega muude lepingujärgsete tasude (sissenõudmiskulu, haldustasu) maksmist. Kuna hageja nõue on piiratud põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumise nõudega, ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontroll vajalik. Hageja nõue vastab sellele, mis tal oleks isegi juhul, kui vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks rikutud. Hagi on õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab hagiavalduse. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 350 eurot.
lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Bergson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.