KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 21. oktoober 2025.a. Tallinn 4-25-3024 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Carina Põldme Väärteoasi Ranno Trooni (Troon) väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 19.07.2025 otsus väärteoasjas nr 2317,25,005781 Asja läbivaatamise kuupäev 21. oktoober 2025.a. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Ranno Troon Kohtuvälise menetleja esindaja Ivan Moskaljov RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Ranno Trooni (edaspidi ka menetlusalune isik või kaebuse esitaja) karistati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 19.07.2025 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2317,25,005781 liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 264 eurot selle eest, et ta 19.07.2025 juhtis Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee 15. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 96km/h +/3km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 70 km/h. Sellega ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Menetlusalune isik esitas selle otsuse peale Harju Maakohtule 04.08.2025 kaebuse, milles palub otsus tühistada, kuna selleks puudub seaduslik alus ja/või ei ole selle aluseks olev norm põhiseadusega kooskõlas. Kaebuse kohaselt sõitis ta 19.07.2025 sõiduautoga Tabasalust Vääna suunas. Peale Klooga maantee lõikumist Suurupi teega Vääna suunal lõpeb varasema märgi 351 (suurim lubatud sõidukiirus 70km/
- h)mõjuala vastavalt „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (edaspidi määrus) § 9 lg-le 3. Pärast Suurupi teega lõikumist puudub erinevalt kõigist varasematest ja sellel järgnevatest samaliigilistest teede lõikumistest kiirust piirav märk ning kehtib üldine asulaväline piirkiirus 90 km/h. Eelneval 11 lõikuval teel kiirust piirav märk esineb. Kaebuse esitaja otsustas sooritada möödasõitu aeglasemast sõidukist ning pärast möödasõitu peeti ta politsei poolt kinni. Kaebuse esitaja leiab, et piirkiirus möödasõidu ajal oli 90 km/h. See on ka loogiline, sest lõikuvalt teelt tulija ei saa kuidagi teada, et enne lõikumist on teel mingi kiirust piirav märk. Põhiseadusega ei saa olla kooskõlas olukord, kus lõikuvalt teelt pöörde sooritajale kehtib suurem piirkiirus. Kaebuse esitaja leiab, et määruse § 9 lg 3 regulatsioon on võimaldanud sellisel olukorral tekkida, see on õiguslikult ebaselge ja seetõttu põhiseadusega vastuolus. Kaebuse esitaja palub teostada selle normi põhiseaduslikkuse kontrolli. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusnormi rikkumisi kohus ei tuvastanud. LS § 227 lg 2 kohaselt „mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.“ Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus leiab, et käesoleva väärteokoosseisu objektiivsed tunnused on tõendamist leidnud. Kiirusemõõturi LaserCam 4 mõõtmistulemuse väljatrüki ja kaebuse esitaja kohtus antud ütluste kohaselt juhtis kaebuse esitaja sõiduautot Cadillac SRX registreerimismärgiga XXX Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee 15. kilomeetril kiirusega 96km/h+/-3km/h. Vaidlus selles puudub. Kiirusemõõtur on ka taadeldud ning mõõtmist teostanud kohtuvälise menetleja ametnik on vastava koolituse läbinud. Kohus loeb need faktilised asjaolud tuvastatuks. Vaidlus on õiguslikus küsimuses – kas sellel lõigul, s.o pärast Suurupi teega lõikumist, oli suurim lubatud kiirus 70 või 90 km/h. Enne seda oli suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h. Kaebuse esitaja leiab, et Suurupi teega lõikumine lõpetas kiirusepiirangu määruse § 9 lg 3 järgi. Ühtlasi palub kaebuse esitaja teostada selle normi põhiseaduslikkuse kontrolli, kuna see norm on ebaselge. Samas nähtub kaebusest, et kaebuse esitajale on see norm selge, sest selle normi alusel palub kaebuse esitaja vaidlustatav otsus tühistada. Korraga aga ei saa kohus tühistada otsust ja asuda seisukohale, et norm, mille alusel kohus otsuse tühistas on põhiseadusega vastuolus. Kohus märgib, et vastuolu põhiseadusega kohus ei tuvastanud. Kohtul on selge arusaam, mida viidatud norm sätestab. Vastavalt määruse § 9 lg 3 p-le 2 märkide 35 (antud juhul suurim lubatud sõidukiirus 70km/
- h)mõjupiirkonna lõppu näitavad märkidel 35 väljaspool asulat samale teele vahetult enne lõikuvat sõiduteed pandud märk 221 „Anna teed” või märk 222 „Peatu ja anna teed”. Käesoleval juhul oli tegemist väljaspool asulat oleva teega. Märgi 35 mõju väljaspool asulat ei lõpeta ristmik vaid üldreeglina piirangut lõpetav märk (määruse § 9 lg 2 p 2). Sama sätte 3. lõige sätestab täiendavad märgid, mis piirangu lõpetavad. Teiste hulgas on selleks määruse § 9 lg 2 p 2 järgi samale teele paigaldatud „Anna teed“ või „peatu ja anna teed“ märk. Kaebuse esitaja poolt sõidetud teele ei olnud paigutatud märki 221 „Anna teed“ või märki 222 „Peatu ja anna teed“. Seetõttu ei lõpetanud tema jaoks kõrvalteel asuvad sellised märgid kaebuse esitaja suhtes kehtinud kiirusepiirangut. Kohus mõistab kaebuse esitaja argumentatsiooni, et varasemate ristmike puhul oli pärast ristmikku paigaldatud täiendav kiirusepiirangu märk, kuid see ei tee olematuks üldreegli kehtimist kaebuse esitaja suhtes. Dubleerivate märkide panemine on kohtu hinnangul lubatav, dubleerimise puudumine ei lõpeta varasema märgi mõju. Kohus mõistab ka kaebuse esitaja argumentatsiooni, et kõrvalteelt tulija (antud juhul Suurupi teelt Rannamõisa teele pööraja) ei tea, et varem oli kiirusepiirang. Samas ei kehti see argumentatsioon kaebuse esitaja suhtes, sest kaebuse esitaja sõitis kogu aeg Rannamõisa teel. Seda situatsiooni ei saa kohus seetõttu käesolevas menetluses analüüsida. Kohus asub seisukohale, et kiirusemõõtmise hetkel kehtis kaebuse esitaja suhtes piirkiirus 70km/h. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt nägi ta seda piirkiirust tühistavat märki umbes 500m pärast ristmikku. Kuna kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit kiirusega 96km/h+/-3km/h ja piirkiirus sellel teelõigul oli 70km/h, ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 23km/h võrra. Selle teoga on täidetud LS § 227 lg 2 sätestatud objektiivne teo koosseis. Kaebuse esitaja arvas, et lubatud suurim sõidukiirus oli 90km/h. Seetõttu on tegu toime pannud hooletusega KarS § 18 lg 3 mõttes, kuna kaebuse esitaja ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuigi pidanuks teadma, et piirkiirus oli 90km/h. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Sellega on täidetud KarS § 2 lg 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud. Puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Kohtu hinnangul puuduvad vastutust kergendavad või raskendavad asjaolud. Kaebuse esitaja ei ole varem karistusregistri järgi karistatud. Kohtu hinnangul vastab karistuse suurus teo toimepanemise asjaoludele ja kaebuse esitaja isikule ning on mõistetud seaduslikult. Neil põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik