lg 8 muudatusega on välistatud NSS-i hääleõigus Kostja võlausaldajate üldkoosolekul. 08.06.2021.a. on NSS võõrandanud Kostja 100% osa Soome äriühingule. Nimetatud asjaolu sai Hagejale teatavaks alles 14.06.2021.a., pärast seda, kui Kostja haldur sellele tähelepanu juhtis. 09.06.2021.a. avaldas Kostja haldur Ametlikes Teadaannetes Koosoleku 16.06.2021.a. toimumise teate Hageja taotletud päevakorraga. 16.06.2021.a. toimunud Koosolekul osalesid kõik võlausaldajad ning Kostja haldur andis Koosolekul hääled kõigile võlausaldajatele vastavalt nõuete suurusele, sealhulgas NSS-le. Hageja ja kõik teised võlausaldajad vaidlustasid halduri poolt häälte määramise NSS-le. Koosolekul osales sidevahendi kaudu järelevalvekohtunik, kellele esitati Hageja (ja teiste vastuväite esitanud võlausaldajate) poolt vastuväite põhjendused vahetult suuliselt ja Koosoleku ajal kirjalikult e-posti teel koos seonduvate dokumentidega. Kohus vastuväitega ei nõustunud ning määras hääled NSS vastavalt halduri poolt antule. Koosolekul pandi päevakorrapunkti 1 all hääletusele Hageja ettepaneku alusel otsuse eelnõud M. B., U. U. ja R. V.’e pankrotitoimkonnast tagasi kutsumise kohta ning sellele järgnevalt pankrotitoimkonna mittemoodustamise kohta. Kõik otsuse eelnõud hääletati ükshaaval läbi ning kõigi otsuste poolt hääletasid kõik võlausaldajad peale NSS ja kõigi otsuste vastu hääletas NSS. Selle tulemusena luges Kostja haldur Hageja poolt ettepandud eelnõude alusel otsused vastu võtmata jäetuks.
lg 8, mille kohaselt ei ole hääleõigust võlausaldajal, kes on juriidilisest isikust võlgniku osanik kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.
lg 1 järgi kohaldatakse hetkel kehtiva
-i sätteid (sh § 82 lg 8) ka nende pankrotimenetluste suhtes, mis on algatatud enne 01.02.2021. 26.05.2021 taotlesid võlausaldajad, sh hagejad, üldkoosoleku kokkukutsumist. 08.06.2021 vahetus Äriregistris võlgniku osanik ning NS-i asemel sai uueks osanikuks Soome äriühing Koskensaaren Rakennus Oy (KS). Võlgniku juhatuse liikmed ei muutunud. 3 2-21-10117 09.06.2021 kutsus pankrotihaldur võlausaldajate üldkoosoleku kokku. 16.06.2021 toimus üldkoosolek (üldkoosolek), mille raames haldur määras NS-ile 9 528 333 häält vaatamata
lg-st 8 tulenevalt hääleõiguse piirangule ja kõikide teiste võlausaldajate poolt esitatud vastuväidetele. Üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused: • Mitte kutsuda tagasi toimkonna liikmeid U. U., M. B. ja R. V.. • Mitte võtta vastu otsust jätta pankrotitoimkond moodustamata. Hagejad ja kõik teised üldkoosolekul osalenud võlausaldajad esitasid vastuväite NS-i häältele. Kui NS-i hääli mitte arvestada, siis oleks 100%-lise häälte arvuga võetud üldkoosolekul vastu järgmised otsused: • Kutsuda tagasi toimkonna liikmed U. U.; M. B. ja R. V.. • Jätta pankrotitoimkond moodustamata. 17.06.2021 tegi Harju Maakohus
Määrus ei ole jõustunud. 28.06.2021 esitasid hagejad määruskaebuse, milles palusid määrata NS-ile null häält. Kohtud ei ole määruskaebust veel lahendanud.
lg-d 1 ja 3 ning nende hulka ei kuulu tingimus, et toimkonna liige peaks olema tingimata võlausaldaja esindaja. Seega hagejate 1 ja 2 hagis osundatud asjaolu, et toimkonda kuulub R. V., kes ei ole enam ühegi pankrotimenetluse võlausaldaja (sh tema kandidatuuri esitanud väikevõlausaldaja) esindaja, ei mõjuta kuidagi toimkonna koosseisu õiguspärasust ega selle liikmena tegutsemise lubatavust. 4 2-21-10117 Samuti ei too hagejate 1 ja 2 hagis esitatud asjaolu võlausaldajate üldkoosolekule kaasa kohustust R. V. toimkonnast tagasi kutsuda. Pankrotitoimkonna liikme vabastamise alused on sätestatud
lg-s 5 ning nimetatud säte ei sisalda liikme tagasikutsumise alusena liikme kandidatuuri esitanud võlausaldaja staatuse muutumine (nt võlausaldaja staatuse kaotamine tulenevalt nõude rahuldamisest) menetluse kestel.
lg 5 esimese lause järgi saab pankrotitoimkonna liikme ilma põhjuseta vabastada vaid võlausaldajate üldkoosoleku otsusega (st tavapärase hääletamisega). Muul juhul saab toimkonna liikme vabastada (võlausaldaja taotlusel või kohtu algatusel) üksnes kohus, kui vastav liige on oma kohustusi rikkunud või kui tema suhtes ilmneb mõni
lg-tes 1 ja 3 sätestatud pankrotitoimkonna liikmena tegutsemist välistav asjaolu (liikmest saab kohtunik, haldur, võlgniku lähikondne vms). Kuna Otsusega ei hääletanud võlausaldajad pankrotitoimkonna liikmete tagasikutsumise poolt, siis jäid toimkonda kuuluvad liikmed
Ka kõik hagejate hagis sisalduvad etteheited teiste liikmete (U. U.i ja M. B.i) toimkonda kuulumise ebasobivuse osas tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd pankrotitoimkonna valimise ning sinna valitud isikute sobivust on kohtud läbi kolme kohtuastme juba tsiviilasja nr XXX menetluses hinnanud. Tallinna Ringkonnakohus on viidatud tsiviilasjas jõustunud 15.05.2020 otsusega leidnud, et kostja pankrotitoimkonna moodustamine ning selle liikmete valimine oli õiguspärane. Seega Otsus ei ole vastuolus ühegi seadusesättega ning on seaduslik ja põhjendatud. Kostja palub jätta hagejate hagid rahuldamata.
lg 2 nõuetele; panrotitoimkonna liikmed oleks tulnud tagasi kutsuda ning üldkoosoleku otsus on tühine või tuleks tunnistada kehtetuks ka siis, kui kohus peaks leidma, et NS-il oli õigus hääletada (millega hagejad ei nõustu). 11. Kostja esitas 19.10.2021 täiendava seisukoha, tuues välja järgmist: Kostja ei nõustu hagejate väitega, justkui poleks kostja hagidele NS hääleõigusega puudumisega seotud argumentidele sisuliselt vastu vaielnud – kostja on oma hagi vastuses selgitanud, et Otsus ei ole õigusvastane hagejate hagis esitatud põhjusel, et Otsuse vastuvõtmise tinginud võlausaldaja Nuorisosäätiö sr (edaspidi: NS) puudus hääleõigus või et temale määratud häälte arv oli väär. Kohtud on kõiki hagejate hagides NS hääleõiguse puudumist puudutavaid etteheiteid juba tsiviilasja nr XXX määruskaebemenetluses hinnanud ning leidnud, et hääled on määratud õigesti. Sealjuures on hageja I tuginenud juba tsiviilasjas nr XXX esemeks olevas häälte määramise vaidluses ka väitele, et NS ja Koskensaaren Rakennus Oy vahel 08.06.2021 sõlmitud kostja osa müügileping (edaspidi: Müügileping) on 5 2-21-10117 heade kommetega vastuolu tõttu tühine ning tegelikult on NS jätkuvalt kostja osanik. Mõlemad kohtud on oma lahendites leidnud, et NS ei ole kostja osanik (st ei ole lugenud Müügilepingut tühiseks), mistõttu
Lisaks selgitas ringkonnakohus, et asjaolu, kas NS on jätkuvalt kostja osanik või mitte, ei omanud Otsuse tegemisel NS-le häälte määramisel tähendust, kuivõrd
lg-s 8 sätestatud piirang ei kehti pankrotimenetluses, milles võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus enne nimetatud sätte jõustumist ehk enne 01.02.2021. Ringkonnakohtu selgitusel ei saa
lg 8 jõustumist käsitleda
lg 7 tähenduses uueks asjaoluks, mis annaks alust määrata NS-le kostja pankrotimenetluses hiljem teistsugune häälte arv. Seega isegi kui Müügileping oleks tühine (nagu hagejad väidavad) ja NS oleks jätkuvalt kostja osanik, ei muudaks see NS-le Otsuse tegemisel määratud häälte arvu ebaõigeks ega õigustaks
Kostja ei nõustu hagejate arvamusega, justkui ei omaks kohtute poolt tsiviilasjas nr XXX antud hinnang NS hääleõigusele ja määratud häälte arvule õiguslikku tähendust käesoleva asja lahendamisel.
reguleerib detailselt võlausaldajale üldkoosolekul häälte määramist ning ka häälte määramisel tekkinud vaidluste lahendamist. Kui kohtute poolt
lg-s 4 sätestatud korras jõustunud kohtulahendiga määratud NS häälte arv ei omaks õiguslikku tähendust ning kohus peaks käesolevas tsiviilasjas hakkama täpselt samu NS hääleõigusega seotud küsimusi uuesti hindama, siis see muudaks
lg-s 4 sätestatud vaidluste lahendamise regulatsiooni sisutühjaks ja eesmärgituks. Ka
lg-st 7 nähtuvalt on kohtu jõustunud lahendiga võlausaldajale määratud häälte arv pankrotimenetluse osalistele siduv, v.a. osas, milles uued asjaolud õigustavad uuel võlausaldajate koosolekul teistsuguselt häälte määramist. Seadusandja mõte ei olnud läbi võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise anda hagejatele „uut võimalust“ võlausaldajale (NS-le) jõustunud kohtulahendiga määratud häälte arvu taasvaidlustamiseks. Juhul, kui kohus peab siiski põhjendatuks asuda uuesti kõiki hagejate poolt juba tsiviilasjas nr XXX esitatud väiteid NS hääleõiguse puudumise osas hindama, siis palub kostja arvestada asja lahendamisel kõigi NS poolt tsiviilasjas nr XXX esitatud väidetega NS-le määratud häälte arvu õigsuse osas ning ka kohtute poolt tsiviilasjas nr XXX tehtud lahendites antud hinnangutega selle kohta, et
lg-s 8 sätestatud hääleõiguse piirang ei kohaldu NSile määratud häälte suhtes, kuna: a. NS pole enam kostja osanik (st Müügilepingust tulenevad kohustis- ja käsutustehingud on kehtivad); ning b. Isegi kui NS oleks jätkuvalt kostja osanik, siis
lg-s 8 sätestatud piirang ei kohaldu pankrotimenetluses, milles võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus enne nimetatud sätte jõustumist ehk enne 01.02.
lg 8, mille kohaselt ei ole hääleõigust võlausaldajal, kes on juriidilisest isikust võlgniku osanik kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.
lg 1 järgi kohaldatakse hetkel kehtiva
-i sätteid (sh § 82 lg 8) ka nende pankrotimenetluste suhtes, mis on algatatud enne 01.02.2021. 26.05.2021 taotlesid võlausaldajad, sh hagejad, üldkoosoleku kokkukutsumist. 08.06.2021.a. on NSS võõrandanud Kostja 100% osa Soome äriühingule Koskensaaren Rakennus Oy (KS). Võlgniku juhatuse liikmed ei muutunud. 09.06.2021.a. avaldas Kostja haldur Ametlikes Teadaannetes Koosoleku 16.06.2021.a. toimumise teate Hageja taotletud päevakorraga. üldkoosolek, millel valiti Kostja 16.06.2021 toimus üldkoosolek (üldkoosolek), mille raames haldur määras NS-ile 9 528 333 häält vaatamata
lg-st 8 tulenevalt hääleõiguse piirangule ja kõikide teiste võlausaldajate poolt esitatud vastuväidetele. Üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused: o Mitte kutsuda tagasi toimkonna liikmeid U. U., M. B. ja R. V.. o Mitte võtta vastu otsust jätta pankrotitoimkond moodustamata. Hagejad ja kõik teised üldkoosolekul osalenud võlausaldajad esitasid vastuväite NS-i häältele. Kui NS-i hääli mitte arvestada, siis oleks 100%-lise häälte arvuga võetud üldkoosolekul vastu järgmised otsused: o Kutsuda tagasi toimkonna liikmed U. U.; M. B. ja R. V.. o Jätta pankrotitoimkond moodustamata. 17.06.2021 tegi Harju Maakohus
28.06.2021 esitasid hagejad määruskaebuse, milles palusid määrata NS-ile null häält. 7 2-21-10117 17. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas 01.02.2021 jõustunud Pankrotiseaduse muudatused, sh
lg 8, mille kohaselt ei ole hääleõigust võlausaldajal, kes on juriidilisest isikust võlgniku osanik kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kohalduvad
lg-st 1 lähtuvalt ka nende pankrotimenetluste suhtes, mis on algatatud enne 01.02.2021 ehk tsiviilasjas nr XXX toimunud võlausaldajate üldkoosolekule ja selle otsustele. 18.
lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses.
ÜS §-i 38 lg 2 alusel. Samas tühise tehingu kehtetuks tunnistamiseks puuduks alus, kuivõrd kehtetuks saab tunnistada üksnes formaalselt kehtivat otsust.
lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. 21. Esmalt märgib kohus, et nõustub hagejatega osas, millest lähtuvalt ei ole kohus õiguslikult seotud tsiviilasjas nr XXX kohtu poolt võlausaldajale Nuorisosäätiö sr, (NSS) määratud häältega. Küll aga nõustub kohus ka kostjaga, et
lg-st 4 lähtuvalt on kohus võlausaldajale üldkoosolekul antud häälte määramist juba kahes kohtuastmes hinnanud ning jätnud jõusse pankrotihalduri poolt määratud hääled. Kohtu hinnangul oleks põhjendatud üldkoosolekul antud häälte uuesti hindamine juhul, kui kohtu ette oleks käesolevas menetluses toodud uusi asjaolusid, millele kohtud tsiviilasjas nr XXX häälte määramise osas hinnangut andes ei saanud arvestada. Selliseid asjaolusid, mis tingiksid
lg 7 tähenduses NSS-le antud häälte üle vaidluse uuesti lahendamist käesolevas menetluses kohtu ette toodud ei ole. Kohus nõustub tsiviilasjas nr XXX kohtute poolt väljatoodud põhjendustega – sh on Tallinna Ringkonnakohus toonud 08.09.2021 määruses välja järgmist: „Kuigi
lg 8 näeb ette mh juriidilisest isikust pankrotivõlgniku osaniku hääleõiguse piirangu, ei kohaldu see pankrotimenetluses, milles võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus enne sätte jõustumist, s.o enne 1. veebruarit 2021.
veebruaril 2021 ei saa pidada
lg 7 tähenduses uueks asjaoluks, mis annaks alust määrata võlgniku pankrotimenetluses hiljem teistsugune häälte arv.“.
lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.
lg-st 2 lähtuvalt võib nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kohtusse esitada kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest.
Hagejad II ja III tõid välja, et Riigikohus on asja nr 3-2-1-59-15 p-s 12 kinnitanud, et kui üldkoosoleku otsused on vastu võetud võlausaldaja häältega, kelle häälte arv on määruskaebusega vaidlustatud või kelle häälte arvu on määruskaebemenetluses muudetud, on see
Kui NSS ei oleks saanud hääletada, oleks vastuvõetud vastupidised otsused, sest mõlema esitatud ettepaneku (kutsuda tagasi toimkonna liikmed ja mitte moodustada toimkonda) poolt hääletasid kõik teised võlausaldajad. 27. Täiendavalt tõid hagejad välja, et vaatamata sellele, kas NSS omab hääleõigust, on üldkoosoleku otsus vastuolus seadusega ka põhjusel, et pankrotitoimkond, mis jäeti tagasi kutsumata, ei vasta
Pankrotitoimkond moodustati 14.01.2019 üldkoosolekul. Toimkonda kuuluvad kolm liiget: U. U. (NSS-i poolt esitatud kandidaat); M. B. (NSS-i poolt esitatud kandidaat); ja R. V. (Causa Õigusbüroo OÜ poolt esitatud kandidaat). 14.01.2019 esimese üldkoosoleku toimumise ajal oli NSS suurvõlausaldaja ja Causa Õigusbüroo OÜ (Causa) väikevõlausaldaja. Seega valiti toimkonda kaks suurvõlausaldaja (NS) esindajat ja üks väikevõlausaldaja (Causa) esindaja ning Causa ei ole pankrotimenetluses enam võlausaldaja (nõue on tasutud) ja seega ei kuulu pankrotitoimkonda hetkel ühtegi väikevõlausaldaja esindajat. Kuna toimkonda ei kuulu ühtegi väikevõlausaldaja esindajat (väikevõlausaldaja poolt esitatud isikut), siis ei vasta pankrotitoimkond
lg 2 nõuetele ja 16.06.2021 üldkoosoleku otsus, millega jäeti toimkonna liikmed tagasi kutsumata on tühine või tuleks tunnistada kehtetuks vastuolu tõttu seadusega.
lg 1 kohaselt võib pankrotitoimkonna liikmeks olla teovõimeline füüsiline isik, kes on sõltumatu haldurist. Pankrotitoimkonna liikmeks ei või olla halduri lähikondne, samuti käesoleva seaduse § 57 lõikes 6 nimetatud isik ega maksejõuetuse teenistuse juhataja, ametnik ja töötaja.
lg 11 kohaselt otsustab pankrotitoimkonna liikmete arvu võlausaldajate üldkoosolek ning pankrotitoimkonnas peab olema vähemalt kolm liiget ega tohi olla rohkem kui seitse liiget.
lg 2 järgi peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud.
lg-st 3 lähtuvalt ei või pankrotitoimkonda kuuluda kohtunik, võlgniku lähikondne, samuti selle pankrotimenetluse haldur.
lg 2 selle, et pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud, seega seob säte toimkonna liikme seose väiksemate ja suuremate nõuetega võlausaldajate poolt nende poolt liikmeks esitamisega, mitte konkreetse võlausaldaja esindamisega. 33. Täiendavalt nõustub kohus kostjaga ka osas, et kuivõrd kohtud on hinnanud hagejate poolt esitatud etteheited teiste pankrotitoimkonna liikmete (U. U.i ja M. B.i) toimkonda kuulumise sobivuse osas tsiviilasja nr XXX raames ning leidnud, et kostja pankrotitoimkonna moodustamine ja selle liikmete valimine oli õiguspärane, ning hagejad ei ole käesolevas asjas kohtu ette toonud uusi asjaolusid, mis võiksid viidata nimetatud isikute mittesobimisele kostja pankrotitoimkonna liikmeks, jätab kohus hagejate väited nimetatud liikmete võimaliku mittesobivuse osas tähelepanuta. 34.
lg 5 kohaselt võib võlausaldaja taotlusel või kohtu algatusel võib kohus vabastada pankrotitoimkonna liikme, kes ei tohi olla pankrotitoimkonna liige või kes on oma kohustusi rikkunud. 35. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaolusid, millest nähtuks pankrotitoimkonna liikmete vabastamise alus. Kohus nõustub, et kuna 16.06.2021 võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsusega ei hääletanud võlausaldajad pankrotitoimkonna liikmete tagasikutsumise poolt, siis jäid toimkonda kuuluvad liikmed
Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et puudub alus Elupaik (pankrotis) 16.06.2021.a. võlausaldajate üldkoosolekul päevakorrapunkti 1 raames tehtud otsuste kehtetuks tunnistamiseks. 36. Eeltoodust lähtuvalt ei ole vaidlustatud otsus vastuolus seadustega ega kehtetu
lg 1 järgi, kuivõrd häälte määramise üle toimunud vaidlus on lahendatud ning pankrotihalduri poolt määratud hääled kehtivad, ei ole võimalik ka kohtul tuvastada, et OÜ Elupaik (pankrotis) võlausaldajate 16.06.2021.a. üldkoosolekul võeti vastu hagejate poolt väljatoodud otsused ning hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.